3-17-1514/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1514

Haldusasi

Nelja Energia AS-i kaebus Eesti Energia AS-i

kohustamiseks väljastada 20. aprilli 2017. a teabenõude

punktides 1 ja 3 nõutud teave ning Andmekaitse

Inspektsiooni 21. juuni 2017. a vaideotsuse nr 2.1-

3/17/1036 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Nelja Energia AS, esindaja vandeadvokaat

Allar Jõks

Vastustaja I – Eesti Energia AS, esindajad Alan Paas ja

Liis Pilbas

Vastustaja II – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja

Raavo Palu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. novembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nelja Energia AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nelja Energia AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1.

novembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-1514 muutmata.

2. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-17-1514

2(8)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia AS kavatses rajada Tootsi ammendunud turbamaardla alale (Tootsi kinnistule

nr 5730650) tuulepargi. Kinnistule on kaevatud augud tuulikute vundamentide jaoks, püstitatud

tuule mõõtmise mastid ja saadud ehitusload tuulikute rajamiseks. Tootsi kinnistu kuulub Eesti

riigile.

2. Vabariigi Valitsus otsustas 09.12.2016 korraldusega nr 404 suurendada Eesti Energia AS-i

aktsiakapitali ning anda Tootsi kinnistu üle Eesti Energia AS-le mitterahalise sissemaksena.

Teised taastuvenergia tootjad vaidlustasid korralduse halduskohtus (haldusasi nr 3-16-2635).

Vabariigi Valitsus tunnistas viidatud korralduse 28.04.2017 korraldusega nr 129 kehtetuks ning

lubas korraldada Tootsi kinnistu võõrandamiseks avaliku enampakkumise.

3. Nelja Energia AS esitas 20.04.2017 Eesti Energia AS-le teabenõude, milles soovis muu

hulgas Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumislepingu koopiat

Tootsi tuulepargi võrguga liitmiseks (p 1) ning koopiaid kuludokumentidest, mis kajastavad

Eesti Energia AS-i kantud kulutusi ja nende suurust seoses Tootsi tuulepargi arendamisega (p 3).

Teabenõude kohaselt on teave vajalik, et valmistada ette osalemist Tootsi kinnistu

enampakkumisel.

4. Eesti Energia AS keeldus 27.04.2017 vastuses nr KA-TAG-1/218-2 teabe väljastamisest,

sest avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg-te 2 ja 3 järgi ei ole Eesti Energia AS küsitud teabe

osas teabevaldajaks.

5. Nelja Energia AS esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, mille AKI jättis

21.06.2017 vaideotsusega nr 2.1-3/17-1036 rahuldamata. AKI leidis, et Nelja Energia AS-i

teabenõude p-des 1 ja 3 taotletud dokumendid ei puuduta avalike ülesannete täitmist ega avalike

eelarvevahendite kasutamist, seega ei ole Eesti Energia AS nimetatud teabe osas teabevaldajaks

AvTS mõttes (p 1).

AKI selgitas, et elektrienergia tootmine toimub vabaturu tingimustes ja AKI-le teadaolevalt ei

ole riik pannud Eesti Energia AS-le sellega seonduvalt mingeid kohustusi või sõlminud

lepinguid. Isegi kui Elering AS võrguteenuse osutajana on teabevaldaja, on Eesti Energia AS

tema emaettevõtjana eraldiseisev juriidiline isik ega muutu teabevaldajaks põhjusel, et tema

tütarettevõte täidab avalikke ülesandeid. Eesti Energia AS ei ole saanud riigilt vahendeid Tootsi

tuulepargi rajamiseks või arendamiseks.

6. Nelja Energia AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Eesti

Energia AS-i väljastama 20.04.2017 teabenõude p-des 1 ja 3 küsitud teave ning tühistada AKI

21.06.2017 vaideotsuse resolutsiooni p 1.

1) Avalik võim on pannud Eesti Energia AS-le kohustuse osutada avalikku teenust – elektri

varustuskindluse tagamine –, mille eest vastutab lõppastmes riik. Rahandusministeerium on

3-17-1514

3(8)

kinnitanud Eesti Energia AS-i üldkoosoleku, s.o riigi seatud ootused ehk ülesanded, mille

kohaselt omab riik Eesti Energia AS-s osalust muu hulgas põhjusel, et Eesti Energia AS tagab

elektritootjana elektri varustuskindluse. Elektri varustuskindluse tagamine on hõlmatud

energiajulgeoleku tagamise ülesandega, mille eest vastutab riik. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-

71-14 märkinud, et energiajulgeoleku tagamise eesmärk tuleneb vahetult põhiseadusest.

Majandus- ja taristuminister rõhutas energiamajanduse arengukava tutvustamisel, et riigi

tähtsaim ülesanne energeetikas on tagada tarbijate energiaga varustamise kindlus ja

energiajulgeolek.

2) Riik on pannud Eesti Energia AS-le kohustuse osutada elutähtsat teenust. Elektrituruseaduse

(ELTS) § 211 p 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) tootja, kelle elektrijaama

netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energia AS-i elektri tootmisvõimsused on oluliselt

suuremad kui 200 MW. Eesti Energia AS ei vabane teabevaldaja staatusest põhjusel, et

elektritootmise varad kuuluvad tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS-le. Sisuliselt on

tootmisvarad Eesti Energia AS-i kontrolli all. Eesti Energia AS on teabevaldaja ka teabe osas,

mis on tema tütarettevõtete valduses. Enefit Energiatootmine AS kuulub Eesti Energia AS-i

ainuomandisse. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 3 kohaselt loetakse Eesti Energia AS ja

Enefit Energiatootmine AS üheks ettevõtjaks. Raamatupidamise seaduse (RPS) kohaselt

moodustavad need äriühingud konsolideerimisgrupi.

3) Eesti Energia AS on kasutanud avalikke vahendeid ehk Tootsi kinnistut.

4) Kuna Tootsi kinnistu võõrandamiseks korraldatakse avalik enampakkumine, peavad sellega

seotud andmed olema avalikult kättesaadavad. Selleks, et kaebajal oleksid võrdsed võimalused

konkureerida enampakkumisel Eesti Energia AS-ga, peab tal olema juurdepääs Tootsi kinnistut

puudutavale teabele. Vastupidisel juhul ei ole kaebajal võimalik hinnata kinnistu väärtust

tuuleenergia arendamisel. Selleks on muu hulgas vaja teada kinnistu elektrisüsteemiga liitumise

tingimusi ja seotud kulusid. Eesti Energia AS-i keeldumine küsitud teabe väljastamisest

kahjustab ausat konkurentsi. Kuna kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele, peaksid kõik

selle kasutamisega seotud andmed olema käsitatavad avaliku teabena.

7. Eesti Energia AS palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Eesti Energia AS ei täida Tootsi tuulepargi rajamisel avalikku ülesannet. Avalike ülesannete

täitmise kohustust ei saa tuletada omanike ootustest. Riik seab omaniku ootused aktsionärina,

määrates äriühingu strateegilised eesmärgid. Sellega ei teosta Eesti Vabariik avalikku võimu,

vaid on sarnases olukorras ükskõik millise teise äriühingu omanikuga. Kuna omaniku ootuste

seadmine ei ole avaliku võimu teostamise viis, ei saa omaniku ootused olla aluseks avalike

ülesannete täitmise kohustusele. Omaniku ootustes määratletud ülesanded peavad tulenema

õigusnormist kas vahetult või tõlgendamise teel, et olla käsitletavad avalike ülesannetena.

Kaebaja viidatud varustuse tagamise kohustus pole vahetult seotud Tootsi tuulepargiga, kuna

viimane ei mõjuta riigi võimekust tagada tarbijate varustamine elektriga.

2) Eesti Energia AS ei ole ETO (ELTS § 211 p 1), sest temale ei kuulu ühtegi elektrijaama,

mille netovõimsus ületaks 200 MW. Ka Tootsi tuulepargi liitumisleping on sõlmitud 138 MW

liitumiseks põhivõrguga. Isegi kui Eesti Energia AS oleks ETO ning seeläbi avaliku ülesande

täitja, tuleneks talle teabevaldaja kohustused üksnes seoses elutähtsa teenuse osutamisega ehk

elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega. Hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lg 5 kohaselt on

elutähtsa teenuse toimepidevus ETO järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise

taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. HOS-i alusel saab seega avalikuks teabeks

pidada vaid sellist teavet, mis mõjutab elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras ja selle

katkestamise ohtu. ETO ülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud HOS §-s 38. Kaebaja pole

põhjendanud, kuidas mõjutavad Eesti Energia AS-i poolt Tootsi tuulepargi rajamisel kantud

kulud või liitumislepingu tingimused elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras. Kaebaja

3-17-1514

4(8)

taotletud andmed puudutavad ühe alla 200 MW netovõimsusega elektrijaama võrguga

ühendamise kommertstingimusi ja elektrijaama arendamisega seotud kulusid. Nimetatud

andmed ei seondu elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega hädaolukorras või mõne HOS §-s

38 nimetatud ülesande täitmisega. Eesti Energia AS ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud

liitumisleping on sõlmitud tüüptingimustel, mis on avalikult kättesaadavad. Liitumislepingu

puhul on tegemist eraõigusliku suhtega, mis ei seondu avaliku ülesande täitmisega.

3) Tootsi kinnistu omanik on Eesti Vabariik ja Eesti Energia AS pole saanud kinnistut

kasutamiseks.

8. Andmekaitse Inspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.

1) AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses

olevale teabele seaduses sätestatud korras. Seega ei saa teabenõude korras nõuda dokumente,

mis asuvad teise juriidilise isiku, sh tütarettevõtte, valduses. Kui mõni Eesti Energia AS-i

tütarettevõtetest täidab avalikke ülesandeid, on teabevaldajaks konkreetne tütarettevõte kui

eraldiseisev juriidiline isik. AvTS ei võimalda ettevõtja määratlemisel lähtuda KonkS § 2 lg-st 3.

Äriühingu mõiste sisustamisel tuleb lähtuda äriseadustikust (ÄS). Asjakohatu on viidata RPS-le,

kuna see ei reguleeri teabenõuetele vastamist.

2) Asjaolu, et riigil kui Eesti Energia AS-i omanikul on ootused äriühingus osalemisel, ei

tähenda, et sellega pannakse äriühingule avalik ülesanne. Avalikku ülesannet saab isikule panna

õigusaktiga või peab seda olema võimalik õigusaktist tuletada. Kui ka pidada elektri

varustuskindluse tagamist avalikuks ülesandeks, oleks Eesti Energia AS teabevaldaja üksnes

teabe osas, mis puudutab selle ülesande täitmist. Kuna hetkel ei toodeta Tootsi kinnistul

tuuleenergiat, on kaheldav, kas Tootsi tuulepargiga seotud liitumislepingu sõlmimist saaks

käsitada avaliku ülesande täitmisena. Eesti Energia AS ei ole teabevaldajaks ka põhjusel, et ta

on ETO. Elektrijaamad ei kuulu Eesti Energia AS-le, vaid tema tütarettevõttele Enefit

Energiatootmine AS, kes on iseseisev juriidiline isik. Tootsi tuulepargi planeeritud netovõimsus

ei ületa 200 MW.

3) Eesti Energia AS-le ei ole kinnistut ehk riigivara üle antud ning ta ei ole Tootsi tuulepargi

arendamiseks saanud ka muid eelarvelisi vahendeid. Kinnistusraamatus ei ole Eesti Energia AS-

i kasuks märgitud ühtegi koormatist, kitsendust ega hüpoteeki. Riigi kinnisvara registri andmete

kohaselt on vara valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus. Seal ei ole märgitud ühtegi kasutamislepingut.

4) Tootsi kinnistu enampakkumise läbiviimist, sh selle raames teabe saamist, reguleerib

riigivaraseadus (RVS). Kui enampakkuja esitab teabenõude AvTS alusel, ei ole tal suuremaid

õigusi kui mis tahes teisel isikul.

9. Tallinna Halduskohus jättis 01.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

1) AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 9 lg 1 kohaselt peab tema valduses

olevale teabele võimaldama juurdepääsu teabevaldaja. Eesti Energia AS on teabevaldaja AvTS

§ 5 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. AvTS § 5 lg 2 järgi laienevad eraõiguslikule juriidilisele

isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke

ülesandeid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel

võrdsustatakse teabevaldajaga äriühing teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse

eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.

2) Riigikohus märkis 19.06.2014 otsuses nr 3-3-1-19-14, et avalikud ülesanded on vahetult

seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule

3-17-1514

5(8)

juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalike ülesannete täitmist, s.o teenuseid, mille

toimimise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik, võib anda ka eraõiguslikule isikule õigusakti või

lepinguga. Teenuse osutamist ei muuda avalikuks ülesandeks see, et selle teenuse suhtes esineb

avalik huvi, vaid avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku

isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (p-d 11–12). Haldusinstitutsioonidele pandud

avalikud ülesanded võivad olla õigusnormidest ka tõlgendamise teel tuletatud (Riigikohtu

14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-10, p 5).

Eesti Energia AS-le ei ole õigusakti või lepinguga pandud kohustust tagada elektrienergia

varustuskindlus. Riigi kui omaniku seatud ootusi ei saa samastada õigusakti või lepingulise

volitusega täita avalikke ülesandeid. Ka asjaolu, et valitsuse tasandil on energiajulgeoleku

tagamist peetud prioriteetseks, ei tähenda, et selle tagajaks on määratud õigusakti või lepinguga

Eesti Energia AS.

Eesti Energia AS-le ei kuulu elektrijaamu võimsuses, mis teeks ta ETO-ks. Eesti Energia AS ei

saa olla teabevaldajaks andmete osas, mille on saanud või mida valdavad tema tütarettevõtted.

Tütarettevõtete näol on tegemist eraldiseisvate juriidiliste isikutega, kellel on eraldiseisvad

kohustused, sh AvTS-st tulenevad kohustused. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule AvTS-st

tulenevad kohustused on piiratud teabega, mis saadakse avaliku ülesande täitmisel või avalikke

vahendeid kasutades, tuleb ka äriühingu mõistet sisustada lähtudes ÄS-st, mitte KonkS-st või

RPS-st. Kaebaja laiendav tõlgendus tähendaks, et Eesti Energia AS peaks avalikustama kõik

elektrienergia tootmise ja müügiga seotud dokumendid, sh lepingud, mis ei oleks aga AvTS

mõttega kooskõlas.

Eesti Energia AS ei täida Tootsi kinnistut arendades (liitmislepingut sõlmides ja kulutusi

kandes) avalikku ülesannet. Tootsi kinnistul ei toodeta elektrit, mistõttu puudub sellel seos

varustuskindluse tagamisega. Ka ei nähtu asja materjalidest, et Tootsi tuulepargi eesmärk on

elektrienergia varustuskindluse tagamine. Tuuleparki soovitakse rajada, et suurendada

taastuvenergia tootmist Eestis. Soov suurendada taastuvenergia osakaalu ei ole otseses seoses

varustuskindluse tagamisega.

3) Kuna Eesti Energia AS ei täida Tootsi kinnistu arendamisel avalikke ülesandeid, ei saa ta ka

kasutada Tootsi kinnistut kui eelarvelist vahendit avaliku ülesande täitmiseks, mille käigus

kogutud teabe osas ta oleks teabevaldaja.

AvTS nõuab, et vahend, sh kinnistu, oleks kasutajale üle antud. Tootsi kinnistu kui riigivara

kasutusvõimaluste sisustamiseks tuleb lähtuda RVS-st, mis ei räägi faktilisest kasutamisest, vaid

vara kasutusse andmisest kasutuslepingu alusel ja võõrandamisest. Tootsi kinnistu omand ei ole

Eesti Energia AS-le üle läinud, vaid kinnistu kuulub Eesti riigile. Kinnistusraamatu andmetel ei

ole kinnistut Eesti Energia AS-i kasuks koormatud. Riigi kinnisvararegistri andmete kohaselt on

riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus. Asja materjalidest ei nähtu, et Tootsi kinnistu oleks üle antud

kasutuslepinguga. Seega ei ole kinnistut Eesti Energia AS-le üle antud. Nõue, et vahend oleks

üle antud, tagab, et vahendi andjal on võimalik nõuda, et vahendit kasutatakse eesmärgipäraselt

ja seda vajadusel kontrollida. Faktiline kasutamine kontrollivõimalust ei loo. Kuna Tootsi

kinnistut ei ole Eesti Energia AS-le üle antud, ei ole ta muutunud selle vahendi kasutamise osas

kogutud teabe osas teabevaldajaks.

4) Avalikul enampakkumisel osalemiseks teabe saamisel on kaebajal RVS-s sätestatud õigused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Nelja Energia AS palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 01.11.2017 otsus ja

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant jääb varasemate seisukohtade juurde ja

rõhutab järgmist.

3-17-1514

6(8)

1) Halduskohus leidis vääralt, et riik ei ole Eesti Energia AS-le pannud elektri varustuskindluse

tagamise kohustust. Selline kohustus tuleneb Eesti Energia AS-i üldkoosoleku ehk riigi seatud

ootustest osutada teenust, mille eest vastutab kokkuvõttes riik. Eesti Energia AS täidab seda

ülesannet ka praktikas. RVS § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevalt oligi Eesti Energia AS-i asutamise

eesmärk avaliku ülesande – energia varustuskindluse – täitmine. Omaniku ootuste dokument

kordab ja kinnistab seda. Seega on see avalik ülesanne pandud seaduse alusel. Avaliku ülesande

delegeerimine saab toimuda ka läbi eraõigusliku juriidilise isiku asutamise. Seega ei täida Eesti

Energia AS ülesannet vabatahtlikult, vaid tulenevalt riigi poolt asutamisel pandud kohustusest.

AvTS § 5 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et teabevaldajaks on ka isik, kes on riigi poolt

asutatud eesmärgiga täita avalikku ülesannet ja kes seda faktiliselt ka täidab.

2) Halduskohtu järeldus, et Eesti Energia AS-le ei kuulu elektrijaamu võimsuses, mis teeks ta

ETO-ks ELTS § 211 p 1 mõttes, ei ole õige. Näiteks Narva Elektrijaama võimsus on 322 MW ja

Auvere Elektrijaama võimsus on 270 MW. Eesti Energia AS-i 2016. a majandusaasta aruande

järgi oli tema tootmisvõimsus 2016. a jaanuaris 2109 MW. Eesti Energia AS on ise kinnitanud,

et on ETO. Kuna Eesti Energia AS on elutähtsa teenuse osutaja ja vastav kohustus tuleneb

seadusest, täidab Eesti Energia AS avalikke ülesandeid ja on teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 alusel.

3) Halduskohtu arusaam, et tütarettevõtjate olemasolu välistab Eesti Energia AS-i teabevaldaja

staatuse, on vale. Esiteks on Eesti Energia AS kinnitanud, et nõutud dokumendid on tal olemas,

seega saab ka tema olla teabevaldaja. Teiseks tuleb äriühingu mõistet sisustada laiendavalt.

Seaduse kohaldamine ei saa sõltuda halduskoormuse argumendist, seega ei ole tähtis, et

laiendava tõlgenduse korral peaks Eesti Energia AS avalikustama kõik elektrienergia tootmise ja

müügiga seotud dokumendid. Lisaks peaks halduskohtu arusaama järgi tütarettevõte ikkagi kõik

nimetatud dokumendid avaldama. Kui Eesti Energia AS-i ennast ei saa siiski pidada

teabevaldajaks, oleks ta pidanud edastama teabenõude pädevale isikule (AvTS § 21 lg 1). Lisaks

esitleb Eesti Energia AS avalikkuses ennast (ja mitte tütarettevõtteid) kui Tootsi tuulepargi

arendajat. Seega oli põhjendatud esitada teabenõue Eesti Energia AS-le, mitte tema

tütarettevõttele.

4) Teabevaldajaks kvalifitseerumine AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel ei eelda Tootsi kinnistu

üleandmist Eesti Energia AS-le. Viidatud säte ei erista vara kasutamist õiguslikul alusel või ilma

selleta, vaid määrav on vara kasutamise fakt. Kuna Eesti Energia AS kasutab Tootsi kinnistut,

on ta teabevaldaja.

11. Eesti Energia AS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja rõhutades järgmist.

1) Kaebaja taotletud teave ei seondu avalike ülesannete täitmisega. Eesti Energia AS-l ei ole

energia varustuskindluse tagamise kohustust. Varustuskindlus tähendab ELTS § 3 p 28 järgi

süsteemi võimet tagada tarbijatele nõuetekohane elektrivarustus. Varustuskindluse tagamise

kohustus on ELTS § 38 kohaselt süsteemihalduril, kelleks on elektriettevõtja, kes osutab

võrguteenust põhivõrgu kaudu. Tegemist on loakohustusliku tegevusalaga ning luba on

väljastatud üksnes Elering AS-le.

2) Eesti Energia AS ei ole ETO. Kaebaja viidatud majandusaasta aruanne on koostatud Eesti

Energia kontserni, mitte Eesti Energia AS-i kohta. Apellandi viidatud elektrijaamad ei kuulu

Eesti Energia AS-le. Halduskohus ei ole väitnud, et Eesti Energia AS-i teabevaldaja staatus on

välistatud tütarettevõtjate olemasolu tõttu, vaid seda, et kaebaja taotletav teave ei seondu ühegi

avaliku ülesande täitmisega. Kui Eesti Energia AS ei ole teabevaldaja, ei pea ta täitma AvTS §-

des 15 ja 21 sätestatud kohustusi.

3) Tootsi kinnistut ei ole Eesti Energia AS-le antud avaliku ülesande täitmiseks ega toetusena.

3-17-1514

7(8)

12. Andmekaitse Inspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja rõhutades järgmist.

1) Eesti Energia AS-le ei ole pandud varustuskindluse tagamise ülesannet. Lisaks ei puuduta

kaebaja nõutud teave varustuskindluse tagamist, sest Tootsi kinnistul ei toodeta elektrienergiat.

Seega ei ole Eesti Energia AS teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 mõttes.

2) Eesti Energia AS ei ole ka ETO ja seeläbi avaliku ülesande täitja, sest apellatsioonkaebuses

märgitud elektrijaamad kuuluvad tema tütarettevõtetele. Eraõigusliku isiku määratlemisel

teabevaldajana ei ole tähtis, kas tal on faktiliselt nõutud teave olemas, vaid vastamine AvTS § 5

lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Teabenõude täitmisel tuleb äriühingu mõistet sisustada ÄS-i

alusel. Eraõiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei pea täitma AvTS §-s 21 sätestatud

teabenõude edastamise kohustust.

3) Tootsi kinnistut ei ole Eesti Energia AS-le üle antud. Lähtuda tuleb RVS-st, mis ei reguleeri

faktilist kasutamist, vaid vara kasutusse andmist kasutuslepingu alusel ja vara võõrandamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et Eesti Energia AS ei ole

teabenõudes taotletud teabe osas teabevaldajaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Eraõiguslik juriidiline isik on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab temale seaduse,

haldusakti või lepinguga pandud (s.o avalike) ülesannete täitmist (AvTS § 5 lg 1 p 3 ja lg 2).

Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult

seadusega või seaduse alusel või õigusnormist tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu

19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p-d 11–14; 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010

määrus nr 3-3-4-1-1, p 5). Äriühing on teabevaldajaga võrdsustatud ka teabe osas, mis puudutab

riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud

vahendite kasutamist (AvTS § 5 lg 3 p 2).

15. Kaebaja taotles teabenõudes Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i vahel 30.12.2016 sõlmitud

liitumislepingu koopiat Tootsi tuulepargi võrguga liitmiseks (p 1) ning koopiaid Tootsi

tuulepargi arendamise kuludokumentidest (p 3). Seega eeldab kaebuse rahuldamine, et Eesti

Energia AS täidab Tootsi tuulepargi arendamisel avalikke ülesandeid (kaebaja seisukoha järgi

energia varustuskindluse tagamine või ETO staatus) või kasutab tuulepargi arendamisel avalikke

vahendeid (kaebaja seisukoha järgi Tootsi kinnistut) ning teabenõudes taotletud teave puudutab

selle avaliku ülesande täitmist või avalike vahendite kasutamist.

16. Varustuskindlus tähendab ELTS § 3 p 28 järgi süsteemi võimet tagada tarbijatele

nõuetekohane elektrivarustus. Puudub vaidlus, et Tootsi kinnistul ei toodetud teabenõude

esitamise ajal ja ei toodeta ka praegu elektrit. Seega isegi kui eeldada, et Eesti Energia AS-le on

põhimõtteliselt pandud avalik ülesanne tagada energia varustuskindlus, ei puuduta teabenõudes

taotletud dokumendid seda ülesannet.

17. Halduskohus on aga õigesti leidnud ka seda, et Eesti Energia AS-le ei ole pandud avalikku

ülesannet tagada energia varustuskindlus. Riigivara valitsetakse muu hulgas riigivara valitseja

määratud avalikul eesmärgil, milleks võib olla õigusakti, põhikirja või halduslepinguga

sätestatud avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmine (RVS § 10 lg 1 p 2 ja lg 2). Eesti Energia

AS-i põhikirja järgi on äriühingu tegevusvaldkond ja eesmärk muu hulgas elektrienergia ja

soojusenergia tootmine ning energiakaubandus (p 2.1.2). On ilmne, et sellise teenuse vastu on

avalik huvi, kuid see ei muutu avalikuks ülesandeks AvTS tähenduses, kui seda ei osutata

3-17-1514

8(8)

avalik-õigusliku isiku õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu 19.06.2014

otsus nr 3-3-1-19-14, p 12). Varustuskindluse tagamise kohustus on ELTS § 38 ja § 8 lg 2 alusel

pandud elektriettevõtjale, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu (käesoleval ajal Elering

AS). Elektri jaeturg on avatud konkurentsile ja Eesti Energia AS konkureerib seal koos teiste

elektrienergia tootjate ja müüjatega.

18. ELTS § 211 p 1 järgi on HOS § 26 lg 1 p-s 1 nimetatud ETO tootja, kelle elektrijaama

netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energiat ei saa pidada ETO-ks viidatud sätte mõttes,

sest temale ei kuulu ühtki 200 MW ületava netovõimsusega elektrijaama ning ka teabenõudes

nimetatud Tootsi kinnistut puudutav leping põhivõrguga liitumiseks ei ületa seda võimsust.

Käesolevas asjas ei oma tähtsust, et Eesti Energia AS-i tütarettevõttele kuuluvate elektrijaamade

võimsus ületab 200 MW. AvTS §-s 5 sätestatud eraõigusliku teabevaldaja mõiste sisustamisel

on asjakohane lähtuda ÄS § 2 lg-s 1 sätestatud äriühingu mõistest. Kuigi KonkS § 2 lg 3 järgi

võib Eesti Energia AS-i ja elektrijaamade omaniku Enefit Energiatootmine AS-i lugeda üheks

ettevõtjaks, on ettevõtja tavamõistest erinev sisustamine põhjendatud, lähtuvalt KonkS

eesmärgist reguleerida vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmist ja ära hoida

konkurentsi kahjustamist (KonkS § 1 lg 1). RPS §-de 27 ja 28 alusel moodustavad Eesti Energia

AS ja Enefit Energiatootmine AS ka konsolideerimisgrupi, mis koostab ühise majandusaasta

aruande, kuid selle eesmärk on tagada rahvusvahelistest põhimõtetest lähtuva raamatupidamise

ja finantsaruandluse korraldamine (RPS § 1). AvTS eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks

mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning luua võimalused avalikkuse

kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1 lg 1). Selle eesmärgi täitmiseks ei ole

äriühingu tavamõistest laiem sisustamine vajalik ega põhjendatud, sest nii ema- kui ka

tütarettevõtjaks olevad äriühingud eraldi võetuna saavad olla AvTS-s ettenähtud tingimustel

teabevaldajad. Kaebajaga saab nõustuda, et halduskoormuse argument ei ole teabevaldaja mõiste

sisustamisel oluline (see saab olla AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel teabenõude täitmisest keeldumise

alus), kuid see halduskohtu otsuses sisalduv mitmeti mõistetav väide ei mõjutanud asja õiget

lahendamist.

19. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu põhjendustega, mis puudutavad Eesti Energia

AS-i teabevaldajaks olemist AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel. Viidatud sätte kaudu realiseerub

avalikkuse kontroll selle üle, kas avalike vahendite saaja kasutab vahendeid vastavalt nende

andja seatud või õigusaktidega määratud eesmärgile ja tingimustele. Seetõttu ei saa avalike

vahendite kasutamiseks lugeda seda, et Eesti Energia AS faktiliselt kasutab Tootsi kinnistut, kui

kinnistu omanik – riik – ei ole seda kinnistut Eesti Energia AS-i omandisse või kasutusse

andnud.

20. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. Kumbki vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud,

mistõttu jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)