2-17-7645/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2017, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-7645

Tsiviilasi

UAB „Latlita“ hagi AS Norwes Metall vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

442,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: UAB „Latlita“ (RK 110806877)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Artur Knjazev

Kostja: AS Norwes Metall (RK 10402337)

Kostjate lepinguline esindaja: Igor Sumorok

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada UAB „Latlita“ hagi osaliselt.

2. Välja mõista AS Norwes Metall UAB „Latlita“ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis 111 (ükssada üksteist) eurot 54 senti.

3. Välja mõista AS Norwes Metall UAB „Latlita“ kasuks viivis alates 17.05.2017 kuni

13.11.2017 summas 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot 83 senti.

4. Välja mõista AS Norwes Metall UAB „Latlita“ kasuks sissenõudmiskulud 40

(nelikümmend) eurot.

5. Jätta rahuldamata UAB „Latlita“ 295,84 euro põhivõla nõue.

6. Jätta rahuldamata UAB „Latlita“ 114 (ükssada neliteist) euro kahju hüvitise nõue.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ning 36% ulatuses hageja

kanda.

8. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

2-17-7645

9. Välja mõista AS Norwes Metall UAB „Latlita“ kasuks menetluskulud 1104 (üks

tuhat ükssada neli) eurot.

10. Välja mõista AS Norwes Metall UAB „Latlita“ kasuks viivis menetluskuludelt (1000

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies

ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise õigus

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse

esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

(apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel

ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt

esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

Hagiavaldusse kohaselt on hageja Leedus asuv äriühing, kes müüb kaupa mh ka välisriikidest pärit

ettevõtjatele. Kostja tellis hagejalt kauba Eestisse, kuid jättis selle eest maksmata. Hageja koostas

kostjale 15.12.2016 faktuurarve nr 04086-L maksetähtajaga 90 päeva summas 9535,91 eurot,

arvestades 1150 euro väärtuses soodustust. Arve võeti vastu 16.12.16, mistõttu viimane

maksetähtpäev oli 16.03.2017. Selleks ajaks hagejale ühtegi makset kostjalt ei laekunud.

Hageja saatis 18.04.2017 advokaadi vahendusel kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Kostja

saatis vastuseks 25.04.2017 maksekorralduse, mille selgituses on märgitud „Invoice nr. 04086-L

15.12.2016 (part)“ ning summaks 3535,91 eurot. Seega tasus kostja osaliselt nõutud summast ning

maksmata jäi 6000 eurot. Kostja avaldas korduvalt soovi tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel,

ent hageja selle ettepanekuga ei nõustunud, kuna kostjal oli alates arve vastuvõtmisest piisavalt aega

(90 päeva) selle tasumiseks. Hageja oli kostjale üle andnud spetsiaalse tellimuse alusel kauba ja li-

sanud sellele märkimisväärse soodustuse, kuid kostja jättis arve siiski õigeaegselt ja põhjendamatult

tasumata. Seejärel kandis kostja 10.05.2017 täiendavalt 1500 eurot hagejale.

Eeltoodust lähtudes jättis kostja kokku tasumata 4500 eurot (põhinõue), kusjuures hagi esitamise

ajaks on hagejal sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 111,54 eurot (kõrvalnõue). Lisaks on

hagejal tekkinud täiendav kulu võla sissenõudmisel. Hageja oli sunnitud palkama võla

sissenõudmiseks advokaadi, kes koostas ja edastas kostjale hageja nimel nõudekirja ning lahendas

võla sissenõudmisega seotud olulisi menetluslikke küsimusi, mille tulemusel väljastati hagejale

advokaadibüroo poolt arve 154 eurot. Viidatud arve eestikeelne tõlge on lisatud hagile. Kuivõrd

2-17-7645

hagejal ei õnnestunud saada mõistliku aja jooksul kogu võlgnevus kätte kohtuväliselt ning kostja on

väljendanud ka tahet nõudele vastu vaielda, siis ei ole hagejal jäänud muud võimalust üle, kui

pöörduda oma nõudega kohtusse. Hageja soovib seejuures saada kätte nii viivised kui ka võla

sissenõudmisega kaasnenud kulude hüvitamist.

Hageja palub mõista AS-lt Norwes Metall UAB „Latlita“ kasuks välja põhivõlgnevus 4500 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 16.05.2017 seisuga 111,54 eurot; alates 16.05.2017 viivis 8%

aastas 4500 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni; alates kohtuotsuse tegemisest

viivis 8% aastas 4500 eurolt kuni 4500 euro tasumiseni; võla kohtuvälised sissenõudmiskulud 154

eurot /alternatiivselt/ võla kohtuvälised sissenõudmiskulud 40 eurot. Jätta kõik menetluskulud AS

Norwes Metall kanda ning määrata tema poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt UAB

„Latlita“ esitatavale menetluskulude nimekirjale ja mõista menetluskulud AS-lt Norwes Metall

välja.

06.11.2017 esitas hageja täpsustatud nõuded, kuna hageja poolt oli menetluse kestel osaliselt

võlgnevusest tasutud. Nimelt on kostja poolt pärast hagiavalduse esitamist tasutud 2500 eurot.

Hageja leiab, et kostja osaliste maksete puhul tuleb lugeda esmalt kaetuks hageja

sissenõudmiskulud 40 eu-rot, seejärel sissenõutavaks muutunud viivis ning alles viimasena

põhivõlg. Kostja osamaksed peavad enne põhivõlga katma ära ka hagimenetluse jooksul VÕS § 113

lg 1 ja TsMS § 367 alusel lisandunud viivist. Seega alates 27.06.2017 on kostja osamakse tõttu alles

jäänud hageja põhinõue 4193,95 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue 114 eurot.

Hageja märgib, et viimane nõue on eraldiseisev kahjunõue ega ole käsitletav VÕS § 1131 lg 1

mõttes sissenõudmiskuluna, vaid sama sätte lg 2 mõttes kahjunõudena. Hageja palub lahendada

käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses.

30.11.2017 esitas hageja oma lõplikud seisukohad, mille kohaselt on kostja tasunud pärast hagi-

avalduse esitamist 4500 eurot, kusjuures viimane osamakse teostati 13.11.2017.a. Hageja leiab, et

võlgnevuse tasumisel tuleb tehtud osamakset summas 1000 eurot maha arvata ennekõike

lisandunud viivistest ja alles seejärel põhinõudelt. Eeltoodust tulenevalt on hageja allesjäänud

põhinõude suuruseks 295,84 eurot, mille pealt tuleb arvestada lisanduvad viivist seadusjärgses

ulatuses alates 13.11.2017, kui kostja teostas viimast osamakset 1000 eurot. Samuti on seni

rahuldamata jäänud hageja eraldiseisev kahjunõue 114 eurot, mis koosneb kohtueelsetest

õigusabikuludest Vastavalt eeltoodule loobub hageja täiendavalt ja osaliselt oma rahalisest nõudest

1000 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 295,84 eurot

ja eraldi kahjuhüvitis 114 eurot kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks, so kokku 409,84 eurot.

Hageja palub endiselt mõista TsMS § 367 alusel lisanduvat viivist põhivõlgnevuselt kindla

summana kuni kohtuotsuse te-gemiseni ning sealt alates protsendina kuni nõude täieliku tasumiseni.

Lisaks palub hageja jätta ka kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata tema menetluskulud

kindlaks vastavalt hageja 06.11.2017 menetlusdokumendis ja käesolevas dokumendis taotletule.

Kostja 20.11.2017 dokumendi kohaselt palub kostja hageja menetluskulude vähendamist 95%

võrra, kuivõrd hagi koostamisele oleks pidanud minema 3 tundi, mitte 7,75 tundi ning muud

toimingud ei olnud vajalikud ega põhjendatud.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja UAB „Latlita“ kasuks põhivõlgnevus 295,84 eurot, alates

13.11.2017 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses 295,84 eurolt kindla

summana kuni kohtuotsuse tegemiseni, alates kohtuotsuse tegemisest viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses 295,84 eurolt kuni 295,84 euro tasumiseni. Mõista kostjalt

välja hageja UAB „Latlita“ kasuks kahju hüvitis 114 eurot.

Tagastada hagejale UAB „Latlita“ hagi esitamisel tasutud riigilõivust 162,50 eurot hagist osalise

loobumise tõttu ning määrata rahaliselt kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja UAB „Latlita“

2-17-7645

kasuks menetluskulud 2537,50 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest 2275 eurot (ilma

käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 262,50 eurot või alternatiivselt määrata rahaliselt kindlaks ja

mõista kostjalt välja hageja UAB „Latlita“ kasuks menetluskulud 2700 eurot, mis koosnevad

lepingulise esindaja kuludest 2275 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 425 eurot.

Kohustada kostjat tasuma hagejale UAB „Latlita“ hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Kostja seisukohad

Kostja leiab, et hagis esitatud väited ja esitatud tõendid ei saa olla aluseks hageja poolt kostjale

nõude esitamiseks. Kostja viitab asjaolule, et korduvalt pakkus hagejale kompromissi tingimustel, et

maksab hagejale võlgnevuse summa osade kaupa menetluskulude mitte suurendamise eesmärgiga

kompromissi sõlmimist järgmistel tingimustel: kostja tunnistab põhivõlgnevust hageja ees 4 500

eurot viie kuu jooksul 900 eurot kuus. Hageja loobub viivisenõudest. Menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

20.11.2017 esitas kostja seisukohad, mille kohaselt kostja ei ole nõus haginõuete täpsustamisega

viiviste ja kohtuväliste sissenõudmiskulude osas. Kostja selgitab, et põhinõue 4500 euro on tasutud

menetluse ajal. Kostja viivisnõue ei ole käesoleval ajal tasutud ja kostja võtab omaks hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 111,54 eurot. Hageja on nõus kostjale 100 euro riigilõivu ta-

gastamisega. Kostja kohtuvälised sissenõudmiskulud 40 eurot ei ole tasutud ja kostja võtab omaks.

Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskuludele summas 325 eurot (riigilõiv). Kostja vaidleb vastu

hageja väidetavale menetluskuludele summas 2100 eurot.

Hageja esindaja poolt esitatud esindaja toimingute kirjeldusest hageja esindaja kasutas hagiavalduse

koostamiseks 7,75 tundi. Hagiavalduse koostamisel hageja esindaja oli teadlik asjaolust, et kostja

tunnistas hagiavalduse põhisumma suurust ja palus pikendada põhisumma maksmise tähtaja 6 kuu

võrra. Lihtsa hagiavalduse koostamiseks kasutatud hageja kvalifitseeritud advokaadi poolt 7,75

tundi on põhjendamatu ja mittevajalik kulu. Tavalise hagiavalduse esitamiseks kuulub mitte rohkem

kui 3 tundi. Kostja ja hageja vahel puudus vaidlus põhinõude suuruses. Kostja palus kostjalt

nõudesumma maksmist graafikujärgselt viie kuu jooksul summas 900 eurot kuus. Kostja tasus

põhinõude summa 5 kuu jooksul. Muud esindaja toimingud ei olnud vajalikud ja põhjendatud. Nagu

nähtub hageja esindaja poolt esitatud toimingute kirjelduses alates 26.06.2017.a kuni 06.11.2017.a

tema te-geles kompromiss läbirääkimistega ja menetluskulude analüüsimisega. Antud toimingute

tegemiseks esindaja arvates oli kulutatud väidetavalt 13,25 tundi. Kostja leiab, et hageja

põhjendatud ja vajalikud kulud moodustavad 625 eurot. Kostja täitis kohtumenetluse ajal pakutud

kompromiss 4500 eurot, mis moodustab rohkem kui 95% hagisummast. Ülaltoodu alusel palub

kostja kohaldada TsMS § 163 lg 1 ja vähendada hageja menetluskulud 95% võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on osaliselt

põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

1. Kohaldatav õigus

Kohtule pooltevahelist lepingut esitatud ei ole, millest nähtuks kohaldatava õiguse kokkulepe.

06.11.2017 vastuses kinnitab hageja, et pooled on 12.10.2017 kokku leppinud, et nõude suhtes

2-17-7645

kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust, mida tõendab ka poolte kirjavahetus. Seega lähtub kohus Eesti

Vabariigi õigusaktidest.

2. Esmalt annab kohus hinnangu põhinõude suhtes.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ostis hagejalt kaupa, mille eest viimane esitas arve (tl. 8).

Arve tasumise tähtajaks oli määratud 90 päeva kättesaamisest. Arve on kostja kätte saanud

16.12.2016. a. Seega maksetähtaeg saabus 16.03.2017. a.

Vaidlust ei ole ka, et hageja on andnud täiendava tähtaja (tl. 9) kuni 25.04.2017 võlgnevuse

tasumiseks ning selgitanud, et kui võlga ei tasuta on hageja sunnitud kasutama seaduses ettenähtud

vahendeid võla sissenõudmiseks koos kõrval- ja menetluskuludega, mis võla sissenõudmisega

paratamatult kaasnevad. Puudub ka vaidlus, et hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal tasumata

4500 eurot, mille kostja kohtumenetluse ajal ära tasus.

Poolte vahel on vaidlus, mis järjekorras ning millise makse täitmiseks tuleb laekunud summasid lu-

geda. Hageja leiab, et kuna poolte vahel ei ole kokkulepet järjekorra suhtes, tuleb lugeda esmalt

kaetuks sissenõudmiskulud 40 eurot, seejärel sissenõutavaks muutunud viivised ning viimasena

põhivõlg.

VÕS § 88 lg-d 1, 4-5, kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega

esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast,

esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata,

missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kui võlgnik ei

ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise

kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui:

1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja

2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja

3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja

4) kohustust ei ole vaidlustatud.

Kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise

kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise

määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt

määratud kohustuse.

Antud juhul ei ole kohtule esitatud lepingut, millest nähtuks, kas osapoolte vahel oli kokkulepe

kohustuste tasumise järjekorra suhtes. Seega oli võlgnikul õigus määrata, millise kohustuse ta

esmalt täidab. Kostja on maksete teostamisel selgitusse lisanud arve numbri (04086-L) ning

märkinud, et see on osamakse. Arvel 04086-L on hageja näidanud ära ainult kauba maksumuse.

Arvest ei nähtu, et maksmisega hilinemise korral nõutakse viivist ning millises suuruses seda

nõutakse. Samuti nõudekirjas hageja ainult annab lisatähtaja makse tegemiseks ning selgitab, et kui

ei tasuta on ta sunnitud kasutama seaduses ettenähtud vahendeid võla sissenõudmiseks koos kõrval-

ja menetluskuludega, mis võla sissenõudmisega paratamatult kaasnevad. Samas ei nähtu hageja

poolt enne kohtumenetlust ühekski kirjast/arvest, et ta võlgnevuse tekkimise korral loeb

võlgnevusest esmalt kaetuks sissenõudmiskulud, seejärel viivise ning põhivõla.

Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest ning kostja vastusest selgub, et tasutud arvetest lähtuvalt on

kostja lugenud esmalt täidetuks põhivõla, mistõttu ka viimases seisukohas ei vaidle kostja vastu sis-

senõutavaks muutunud viivistele ning sissenõudmiskuludele. Võlgnik saab määrata, millise

kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Seega

2-17-7645

loeb kohus, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, sest

poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha

maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et isegi, kui hageja leidis, et kostja ei ole määranud, millise

kohustuse ta täidab, et oleks pidanud seda tegema hageja ise, kuid sellest oleks pidanud teatama

esmalt kostjale mõistliku aja jooksul, mida hageja ei teinud. Hageja ei ole varem kostjalt nõudnud

kohustuste ning viiviste ja intresside tasumist kui alles kohtumenetluses, mistõttu ei saanudki kostja

teada, et selliseid nõudeid hageja veel nõuab. 18.04.2017 nõudekirjas on küll hageja viidanud, et

nõue esitatakse koos kõrvalnõuetega ning menetluskuludega, kuid ei ole konkreetselt viidanud,

milliseid nõudeid ta kavatseb esitada. Kohus selgitab, et kuigi seaduseandja on näinud ette

võimaluse viiviste j intresside nõudmiseks, ei tähenda, et neid nõudeid peab esitama. Seega nõuete

esitamisel tuleb võlausaldajal esitada selgelt väljendatud konkreetne nõue võlgnikule.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgnik (kostja) on arvet tasudes määratlenud, millise kohustuse ta

tasub, mistõttu loeb kohus, et esmalt tasuti põhikohustus, mis on kostja poolt 13.11.2017 täielikult

tasutud. Seega hageja põhinõude summas 295,84 eurot jätab kohus rahuldamata.

3. Viivise nõue

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 alusel kuni kohtuotsuse tegemiseni ning

kuni põhivõla tasumiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus luges, et põhivõlg on kostja poolt tasutud teeb kohus omapoolsed arvestused

viivisenõude suhtes.

3.1 Sissenõutavaks muutunud viivis kuni 16.05.2017

Hageja esmase nõude kohaselt oli hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis

111,54 eurot. Kostja tunnistab oma vastuses sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 111,54 eurot.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise seisuga

16.05.2017 summas 111,54 eurot.

3.2 Viivis alates 17.05.2017 kuni 13.11.2017

Arvestuse periood

Põhivõlg

Perioodis päevi

% päevas

Võlgnetav summa

17.05.-27.06.2017

4500

0,021918

41,42

28.06-16.08.2017

4000

0,021918

43,84

17.08-24.08.2017

3500

0,021918

6,14

25.08-04.10.2017

3000

0,021918

26,96

05.10-30.10.2017

2000

0,021918

11,40

31.10-13.11.2017

1000

0,021918

3,07

2-17-7645

Kokku

132,83

Eeltoodud tabelist nähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni põhivõla

tasumiseni, s.o kuni 13.11.2017 summas 132,83 eurot.

4. Sissenõudmiskulud

Hageja on põhivõla katteks arvestanud sissenõudmiskulud 40 eurot.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kostja oma lõplikus seisukohas tunnistab, et on nõus hagejale hüvitama 40 eurot

sissenõudmiskulud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 40 eurot sissenõudmiskulud.

5. Kahju hüvitamise summas 114 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 114 eurot VÕS § 128 lg 3 alusel. Kostja oma

vastuses märgib, et ei ole nõus kohtuväliste sissenõudmiskulude nõudega.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohus selgitab, et kahju hüvitamise nõude olemasoluks on vajalik kahju olemasolu ning põhjuslik

seos kahju ja rikkumise vahel. Hagiavalduse kohaselt nõutakse kohtuväliste sissenõudmiskulude

hüvitamist, mis kulus hagejal võla sissenõudmiseks kohtuväliselt ning tegemist on summaga, mis

ületab 40 eurot, kuid mida võib viidatud normide alusel nõuda. Kohtule esitatud arvete kohaselt on

hageja kandnud enne kohtusse pöördumist alljärgnevaid kulutusi - õigusteenuse tasu 150 eurot,

kulud 4 eurot, kokku 154 eurot (tl. 14).

Antud juhul leiab kohus, et tegemist on sissenõudmiskuludega, mille hüvitamise õigus tuleneb VÕS

§-st 1132.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes

nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meel-detuletuse; lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud

võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda

viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel,

eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad.

Kohus on rahuldanud 40 eurot sissenõudmiskulu VÕS § 113 1 alusel. Seega antud juhul on tegemist

summaga, mis ületab seaduseandja ettenähtud piire ning nõudeõiguse maksma panemisel.

2-17-7645

Kohus leiab, et lähtudes VÕS § 128 lg 4 ei ole tegemist erakordselt raskete

sissenõudmistoimingutega. Nimelt on hageja kirjutanud ühe nõudekirja ning selle ära saatnud.

Kohtule esitatud kirjavahetusest pigem nähtub, et kostja ei ole olnud vastu võlgnevuse tasumisele,

vaid on soovinud makse-graafiku sõlmimist, mis tõestab veel kord, et tegemist ei ole eriliselt

keeruka sissenõudmistoimingutega.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kahju hüvitamise nõude summas 114 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta me-netluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus lähtudes

hagi rahuldatud ulatusest jätab hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ning 36% ulatuses

hageja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohutule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 425 eurot. Hageja

on menetluse kestel loobunud küll osaliselt põhinõudest, kuna kostja on tasunud võlgnevuse,

mistõttu soovib ka osaliselt menetluskulude tagastamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 168 lg 4 ei rahulda kohus hageja osalise riigilõivu tagastamise

taotlust, kuna loobumise põhjuseks on kostjapoolne võlgnevuse tasumine pärast hagiavalduse

esitamist.

Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 425 eurot riigilõivu.

Hageja palub kostjalt välja mõista 2275 eurot õigusabikulu. Kostja leiab, et nimetatud kulud ei ole

sellises ulatuses põhjendatud.

Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni

120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu

120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja

lepingulise esindaja tunnitasu, milleks on 100 eurot tunnis, mõistliku suurusega.

Kohtule esitatud õigusabikulude selgituse kohaselt on kulunud menetluse kestel esindajal aega

22,75 tundi, kokku 2275 eurot.

2-17-7645

Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus juhib tähelepanu, et

antud juhul on tegemist tavalise võlaõigusliku vaidlusega, mis ei peaks õigusteadmistega isikul võt-

ma pikka aega omapoolse õigusliku seisukoha kujundamiseks. Samuti selgitab kohus, et sisuliselt

ei ole kostja võlgnevusele vastuväiteid esitanud, mistõttu ei olegi sisuliselt kostja poolt põhinõude

suhtes tegemist sisulise vaidlusega.

Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osa-

liselt, 13 tunni ulatuses, kokku 1300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab hageja õigusabi ku-

lude hindamisel, et tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike

andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle 13 tunni.

Kohus rahuldab lepingulise esindaja tasu nõude 1300 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub

riigilõiv 425 eurot, kokku 1725 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele 64% hageja

menetluskuludest, milleks on 1104 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2018 kohtuotsusega.