1-09-6571/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-6571

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-6571 (09250000580) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi Alaealise K.N. süüdistus kurite0s KarS § 213 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

Alaealine K.N., varem kriminaalkorras karistatud ühel korral:

12. veebruari 2009.a. Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja

otsuse alusel karS § 213 lg1 järgi vangistusega kolm (3) kuud tingimisi katseaajaga 18 kuud. Katseaeg ei ole läbitud;

Liisaks eeltoodusel 12. septembril 2008.a. lõpetas prokuratuur KrMS § 202 lg2 alusel kriminaalasja K.N. kahtlustuses KarS § 199 lg2 p7 järgi, väärteomenetluse korras karistamata; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav

2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.N. kuriteos KarS § 213 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

KarS § 65 lg2 alusel mõista K.N.’ le liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust kuus (6) kuud vangistust Pärnu maakohtu (Kuressaare kohtumaja) 12. veebruari 2009.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse kolm (3) kuud vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus üheksa (9) kuud.

KarS § 69 lg1 alusel asendada K.N.le mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv

karistus üheksa (9) kuud, so. 270 (kakssada seitsekümmend) päeva vangistust

süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga 540 (viissada nelikümmend) tundi.

Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 270 vangistuspäevale vastab 540 (viissada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub K.N. poolt tegemisele 540 üldkasuliku töö tundi. 540 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus K.N.le kaheksateist (18) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab K.N. järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja KarS § 75 lg2 p2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete ning kohustuse täitmise kontrolli osas

saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel K.N. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

3 Asjaolud ja menetluse käik

V.U `t süüdistatakse selles, et tema alaealisena viibides 18.märtsi 2009.a õhtul külas T.P.`i elukohas Kuressaare linnas X tänav X asuvas majas, kus võttis T.P.`i jope

taskust rahakoti vahelt viimase teadmata edasise kasutamise eesmärgil ära J.P.`ile kuuluva Swedbank pangakonto pangakaardi, mille PIN-koodi sisestamist pangakaarti kasutanud T.P.`i

poolt oli eelnevalt pealt näinud, misjärel kasutades J.P.`i pangakaarti ja PIN-koodi võttis

19.märtsil 2009.a kella 02:01 ajal Kuressaare linnas Kohtu tänav 1 asuvast sularahaautomaadist ATM00010 J.P.`ile kuuluvalt Swedbank pangakontolt nr X varalise kasu saamise eesmärgil välja 2000.-krooni sularaha, sisestades isiku identifitseerimiseks ja kontole

juurdepääsu saamiseks kontoomaniku PIN-koodi pangaautomaati ebaseaduslikult, s.o

kõneallolevaks tehinguks pangakonto omaniku nõusolekuta ning seejärel pani pangakaardi

T.P.`i rahakotti tagasi ja sularaha omastas, saades sel viisil võõrast raha omastades 2000.- krooni varalist kasu.

Oma tegevusega, saades varalist kasu pangautomaadis andmete ebaseadusliku sisestamise teel, millega mõjutas andmete töötlemise tulemust, pani K.N. toime arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Välja mõista K.N.lt kahjutasu 4000 (neli tuhat) krooni kannatanu J. P.’ i ( ) kasuks. J. P.’ i arveldusarve number on X.

Välja mõista K.N.lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4000 (neli tuhat) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas,

viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number , isik kelle eest tasutakse – K.N., nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vabastada K.N. osaliselt sundraha ja muu menetluskulu, milleks on kohtueelses

menetluses arvestatud riigiõigusabikorras esinenud kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasud riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4

Peale selle V.U viibides 23.märtsi 2009.a õhtul külas T.P.`i elukohas

Kuressaare linnas X tänav X asuvas majas, kus võttis T.P.`i jope taskust rahakoti vahelt

viimase teadmata edasise kasutamise eesmärgil ära J.P.`ile kuuluva Swedbank pangakonto

pangakaardi, mille PIN-koodi juba eelnevalt teadis, misjärel kasutades J.P.`i pangakaarti ja PIN-koodi võttis 23.märtsil 2009.a kella 17:13 ajal Kuressaare linnas Kohtu tänav 1 asuvast sularahaautomaadist ATM00010 J.P.`ile kuuluvalt Swedbank pangakontolt nr X varalise kasu saamise eesmärgil välja 2000.-krooni sularaha, sisestades isiku identifitseerimiseks ja kontole

juurdepääsu saamiseks kontoomaniku PIN-koodi pangaautomaati ebaseaduslikult, s.o

kõneallolevaks tehinguks pangakonto omaniku nõusolekuta ning seejärel viskas J.P.`ile kuuluva pangakaardi ära ja sularaha omastas, saades sel viisil võõrast raha omastades 2000.- krooni varalist kasu.

Oma tegevusega, saades varalist kasu pangautomaadis andmete ebaseadusliku sisestamise teel, millega mõjutas andmete töötlemise tulemust, pani K.N. toime arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku K.N. süüdistuses kuritegudes KarS §-de 346 ja 349 järgi

koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. K.N. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.N. ja tema kaitsja

vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid K.N.le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K.N.le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

mõista liitkaristus, suurendades kõneallolevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavat

karistust 6 kuud vangistust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 12.veebruari 2009.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 9 (üheksa) kuu, s.o 270 (kahesaja seitsmekümne) päevane vangistus üldkasuliku tööga 540 (viissada nelikümmend) tundi. K.N. `le määratud

540 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et K.N. teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu

Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 puntidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi.

K.N. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta

nõustub kokkuleppega. K.N. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning kokkuleppes taotletud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kanntanu J.P.i tsiviilhagile summas 4000 krooni vastuväited puuduvad. K.N.

palub ennast vabastada menetluskulude tasumisest vähemalt osaliselt, kuna ta ise omandab üldharidust, tema vanemad on praegu töötud, peres on veel kaks õppivat last.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

5

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav

K.N., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et K.N. tuleb süüdi tunnistada KarS § 213 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 loetletud karistuse kohaldamise aluseid.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks alaealiselt K.N.’ lt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3

alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav K.N. on X-ne aastane üldharidust omandav alaealine, kellel iseseisev sissetulek puudub. K.N. vanemad on töötud. Peres on

veel kaks koolis käivat last. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on

ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 4000 kroonile.

VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kannatanu

J.P.i tsiviilhagi kuulub eelpool nimetatud võlaõigusseaduse sätte alusel rahuldamisele. Süüdistataval puuduvad vastuväited tsiviilhagi rahuldamisele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks veel kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu kokku 420.00 krooni. Kohus peab KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks eeltoodud põhjustel vabastada alaealise K.N. nimetatud summa tasumisest riigituludesse. Kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik