3-3-1-5-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRomeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 18. oktoobri 2007. a toiming, millega keelduti temale ligipääsu võimaldamisest Interneti
Legislator headnote
AI generated3-3-1-5-09 · Riigikohus: oktoobri 2007. a toiming, millega keelduti temale ligipääsu võimaldamisest Interneti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-5-09
Määruse kuupäev
18. mai 2009
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Romeo Kalda kaebus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla
toiming, millega keelduti võimaldamast ligipääsu Interneti
lehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja
www.riigikogu.ee, ning vanglale ettekirjutuse tegemiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2008. a otsus haldusasjas
nr 3-07-2639
Menetluse alus Riigikohtus
Romeo Kalda ja Tartu Vangla kassatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tartu
Vangla 18. oktoobri 2007. a toiming, millega keelduti temale ligipääsu võimaldamisest Interneti
lehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, ning kohustada vanglat neile
Interneti lehekülgedele kaebaja juurdepääs tagama. Kaebuse kohaselt esitas R. Kalda 18. septembril
2007 Tartu Vanglale taotluse lubada talle ligipääs Interneti lehekülgedele www.coe.ee,
www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. Tartu Vangla vastas 18. oktoobri 2007. a kirjaga
keelduvalt ja selgitas, et vangla arvuti on seadistatud juurdepääsuks elektroonilisele Riigi Teataja
andmebaasile, kohtulahendite registrile, Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljele ning Eesti
Vabariigi Riigikohtu leheküljele. Juurdepääs nimetatud avaliku teabe allikatele on kinnipidamiskoha
tingimuste kohta piisav ning puudub õigusaktidest või kõrgemalseisva organi korraldusest tulenev
kohustus avalikule teabele ligipääsu laiendamiseks. R. Kalda esitas 24. oktoobril 2007
Justiitsministeeriumile vaide, mille Justiitsministeerium jättis 23. novembri 2007. a vaideotsusega
nr 4-1-08/1739 rahuldamata.
Kaebaja leidis, et lähtudes Riigikohtu 31. mai 2007. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07, piirab
Põhiseaduse § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat
informatsiooni ka avalikustatud kohtulahenditele juurdepääsu takistamine kinnipeetavale, samuti
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga tutvumise mittevõimaldamine. Tegemist on ilma
reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu tohib nimetatud õigust piirata üksnes Põhiseaduse
teiste normide alusel. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud kinnipeetavaile piirangut üldiseks
kasutamiseks levitatava informatsiooni saamisele, peab see neile olema tagatud samavõrra vabaduses
viibivate isikutega. Vastavalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) §-le 33 peab igaühel olema võimalus
Interneti kaudu vabaks juurdepääsuks avalikule teabele rahvaraamatukogudes Rahvaraamatukogu
seaduses sätestatud korras. Õiguskantsleri aastaraamat on Tartu Vanglas olemas üksnes 2006. aasta
kohta, kuid puuduvad 2007. aasta raamatud. Aastaraamat ei kajasta ka kogu veebilehel olevat
informatsiooni. Vangla poolt pakutud www.coe.ee leheküljel olevate tõlgitud kaasuste nimekirjad on
kasutud, kuna nendest ei nähtu kohtuasja sisu ega põhjendused.
2. Tartu Halduskohus rahuldas 17. juuli 2008. a otsusega R. Kalda kaebuse osaliselt ning tunnistas
õigusvastaseks Tartu Vangla 18. oktoobri 2007. a toimingu, millega Tartu Vangla keeldus R. Kaldale
ligipääsu võimaldamisest Interneti leheküljele www.coe.ee ning kohustas Tartu Vanglat tagama
R. Kaldale ligipääs nimetatud leheküljele selleks kohandatud arvutis vangla järelevalve all. Sama
otsusega jättis halduskohus rahuldamata kaebuse Tartu Vangla 18. oktoobri 2007. a toimingute
õigusvastaseks tunnistamise osas, millega Tartu Vangla keeldus R. Kaldale ligipääsu võimaldamisest
Interneti lehekülgedele www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee.
Riigikohtu 31. mai 2007. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07 tuleneb, et teatud tingimustel peab
kehtiva õiguse kohaselt kinnipeetavale võimaldama Interneti kasutamist. Riigikohus on leidnud, et
kinnipeetavatele tuleb Interneti kaudu tagada ligipääs avalikule teabele, kuna õigusaktidest ei tulene
selgesõnalist piirangut. Nimetatud kohtulahendis on rõhutatud, et vanglal tuleb tagada kinnipeetavale
ligipääs avalikule teabele. VangS § 311 (jõustunud 1. juunil 2008) kohaselt ei ole kinnipeetaval
lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on
vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja
kohtulahendite registrile. Seadusandja on andnud kinnipeetavale juurdepääsu kohtulahenditele, mille
hulka tuleb arvata ka Interneti lehekülg www.coe.ee, kus kajastuvad Euroopa Inimõiguste Kohtu
lahendite eestikeelsed tõlked, mis on kaebuse esitajale vajalikud oma õiguste kaitseks. Vanglas
kinnipeetavatele kasutamiseks lubatud Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehel on informatsioon vaid
inglise ja prantsuse keeles. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite tekstide tõlked ning muu
seonduv info on eesti keeles kättesaadav Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehelt
www.coe.ee ning kaebuse esitajale ei saa kohustuseks teha lasta kohtulahendite tekste tõlkida eesti
keelde. Veebileht www.coe.ee võimaldab ligipääsu kohtulahenditele ja nendega seonduvale infole
ning seetõttu tuleb lugeda seda analoogseks kohtulahendite registriga, millele ligipääsu sätestab
VangS § 311. Eeltoodu põhjal on õigusvastane Tartu Vangla keeldumine tagada kaebuse esitajale
juurdepääs veebilehele www.coe.ee, kuna VangS § 311 annab kinnipeetavale võimaluse vangla
järelevalve all kasutada Internetti selleks kohandatud arvutites juurdepääsuks kohtulahendite
registrile.
Ülejäänud Interneti lehekülgedele juurdepääsu nõude osas jättis halduskohus R. Kalda kaebuse
rahuldamata. Veebilehtede www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee kasutamist kinnipeetava poolt
vanglas Interneti vahendusel ei ole sätestatud VangS § 311 uues redaktsioonis ning seetõttu ei ole
kinnipeetavatel nimetatud lehekülgedele ligipääsu Interneti vahendusel VangS § 311 kohaselt lubatud.
Nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks on võimalik esitada teabenõue otseselt teabevaldajale,
täpsustades, millist teavet soovitakse, või pöörduda teabenõudega Tartu Vangla poole.
Elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on kaebuse esitajale tagatud ligipääs Eesti
Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu
ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast Põhiseaduse ja seadustega on kaebajale
samuti kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kaudu. Kaebaja õigusi ei riku temale Interneti
vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine.
3. Tartu Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada
halduskohtu otsus osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada
R. Kaldale ligipääs Interneti leheküljele www.coe.ee ning kohustati Tartu Vanglat tagama kaebajale
ligipääsu nimetatud leheküljele. Tartu Vangla taotles selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta
R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata.
Tartu Vangla ei ole asjas õige vastustaja, sest vanglal ei ole võimalik iseseisvalt arvuteid seadistada ja
seega ei ole võimalik tagada R. Kaldale ligipääsu tema poolt soovitud veebilehekülgedele.
Justiitsministeeriumi haldusalas olevate riigiasutuste infotehnoloogiat seadistab Justiitsministeeriumi
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis tähendab, et ainult Justiitsministeeriumi pädevuses on
korraldada kinnipeetavatele juurdepääsu Internetile. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud VangS
§ 311. Seaduse mõtteks on tagada ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas ka
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite registrile (HUDOC), mitte aga www.coe.ee veebileheküljele,
kus asuvad üksnes kohtulahendite mitteametlikud eestikeelsed tõlked. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-
1-20-07 kohaselt peab kinnipeetavale teatud tingimustel võimaldama Interneti kasutamist ja
juurdepääsu Internetis avaldatud avalikule teabele, kui selleks ei tulene õigusaktist selgesõnalist
piirangut. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli Vangistusseaduses
selgesõnaline piirang olemas.
4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu
otsus osas, millega kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega
rahuldada esitatud kaebus tervikuna.
Halduskohus tõlgendas ebaõigesti VangS § 311. Normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ning
võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mille alla kuuluvad ka Interneti
leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad,
õigusloome, seaduste eelnõud ning muud ametlikud seisukohad ja otsused. Kaebajal ei ole võimalik
nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks teabevaldajale teabenõuet esitada või pöörduda
teabenõudega otse Tartu Vangla poole, sest ta ei saa teada, millist teavet leheküljed sisaldavad ning ei
oska teabenõuet piisavalt konkretiseerida. Kõik umbmäärased teabenõuded on Tartu Vangla tagasi
lükanud. Tartu Vanglas puudub õiguskantsleri aastaraamat 2007. aasta kohta. Samuti ei ole võimalik
saada erinevate seaduste seletuskirju.
5. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2008. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata
ning halduskohtu otsuse muutmata. Apellantide menetluskulud (riigilõiv) jättis ringkonnakohus
HKMS § 92 lg 1 alusel nende endi kanda.
Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla on antud asjas õige vastustaja. HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt
on halduskohtumenetluses pooleks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Käesoleval
juhul on kaebus esitatud Tartu Vangla toimingu peale. Seega on Tartu Vangla antud asjas õige
vastustaja ning Tartu Vangla vastupidine seisukoht ei põhine seadusel, sest vastustaja määratlemisel
tuli lähtuda sellest, kes vaidlustatud toimingu (keeldumine juurdepääsu võimaldamisest Interneti
teatud lehekülgedele) tegi, mitte aga sellest, kes tehniliselt on pädev vanglates arvutisüsteemidega
tegelema. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates ka väide, et halduskohus on ebaõigesti
tõlgendanud VangS § 311, leides, et veebilehekülg www.coe.ee tuleb arvata selliseks kohtulahendite
registri leheküljeks, millele tuleb tagada juurdepääs. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu
koduleheküljel on kohtuotsuste ametlikud tekstid inglise ja prantsuse keeles ning eesti keeles on sellel
leheküljel saadaval üksnes põhitekstid (konventsioon ja protokollid), siis nõustub ringkonnakohus
halduskohtuga, et kinnipeetavale peavad Interneti teel olema kättesaadavad ka nende lahendite kohta
olemas olevad eestikeelsed tõlked või kokkuvõtted, mis antud juhul asuvad Interneti leheküljel
www.coe.ee. Kuna VangS § 311 vaidlustatud toimingu tegemise ajal veel ei kehtinud, tuleb eelkõige
lähtuda Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-20-07 seisukohtadest. Samas nõustus ringkonnakohus
halduskohtuga, et arvestades olemasolevat õiguslikku olukorda, s.o alates 1. juunist 2008 kehtivat
VangS § 311, tuleb veebilehekülge www.coe.ee vähemalt seal avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu
lahendite tõlgete ja kokkuvõtete osas lugeda ka VangS § 311 järgi selliseks kohtulahendite registri
mõiste alla kuuluvaks leheküljeks, millele juurdepääs tuleb kinnipeetavatele tagada, sest selliseid
tõlkeid ei ole võimalik leida Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljelt ning puudub mõistlik alus
takistada kinnipeetavate juurdepääsu olemasolevatele ja eestikeelsetele Euroopa Inimõiguste Kohtu
lahenditele.
R. Kalda seisukoht, et ka Interneti lehekülgi www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee tuleks lugeda
ametlikeks õigusaktide andmebaasideks VangS § 311 tähenduses, kuna seal avaldatakse
seaduseelnõud ja nende seletuskirjad, õiguslikud seisukohad, otsused jne, ei ole põhjendatud.
Halduskohus viitas õigesti, et elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on R. Kaldale
tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Riigi Teataja seaduse §-st 2 nähtuvalt on
ka õiguskantsleri aastaülevaated elektroonilise Riigi Teataja kaudu R. Kaldale kättesaadavad.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et R. Kalda õigusi ei riku temale Interneti
vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Romeo Kalda esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles tema kaebus
jäi rahuldamata. Kohtud on vääralt käsitlenud järgmisi materiaalõiguse norme: PS § 3 lg 2, § 11 ja
§ 44, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10, VangS § 311, AvTS § 3
ja § 33 ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-20-07 tulenevaid seisukohti.
Kassaator ei nõustu kohtute tõlgendusega VangS §-le 311 ning leiab, et antud normi tuleb tõlgendada
selle mõttest tulenevalt ehk "võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele"
tähendab käesolevas vaidluses seda, et ametlikud õigusaktide andmebaasid on ka Interneti leheküljed
www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste
eelnõud (seletuskirjad) ning muud ametlikud seisukohad ja otsused, mida kinnipeetaval on tarvis oma
õiguste kaitsel ja käitumise kujundamisel (seaduste seletuskirjades seletatakse lahti seaduse erinevad
paragrahvid) jne. Riigi Teatajas puuduvad õiguskantsleri seisukohad jooksvalt 2008. aasta kohta ning
aastaraamatud ei kajasta kõiki tehtud otsuseid ja ettepanekuid. Samuti ei ole võimalik Riigi Teatajast
saada erinevate seaduste seletuskirju. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise
kohta neil puudub informatsioon ja võimalus nendega tutvumiseks ning selle abil oma käitumise
kujundamiseks, samuti on õigusnormide tundmine igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks
kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvumiseks peab olema tagatud igaühele, sealhulgas
kinnipeetavatele.
7. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses R. Kalda kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta
rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Tartu Vangla on seisukohal, et
õiguskantsleri ja Riigikogu koduleheküljed ei ole käsitatavad õigusaktide andmebaasidena VangS
§ 311 mõttes, mistõttu ei ole vanglal kohustust tagada neile lehekülgedele ka juurdepääsu. Vastustaja
on seisukohal, et isik ei vaja oma õiguste kaitseks seaduseelnõusid, kuna need ei kehti ja ei tekita,
muuda ega lõpeta seetõttu kellegi õigusi või kohustusi. Kõik vastuvõetud seadused avaldatakse Riigi
Teatajas, millele juurdepääs on kinnipeetavatele tagatud. Riigikogu kodulehel kättesaadavate seaduste
seletuskirjadest on võimalik osta väljatrükk või tutvuda nendega raamatukogus, esitades selleks
eelnevalt vastavasisulise taotluse. Õiguskantsleri kodulehel avaldatud ettepanekud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutustele (neist vaid paarkümmend puudutavad kohut ja kinnipidamisasutusi)
avaldatakse ka õiguskantsleri aastaraamatus, millest kinnipeetavatel on võimalik osta väljatrükke või
tutvuda vangla raamatukogu vahendusel vastavasisulise taotluse alusel. Õiguskantsleri aastaraamatud
on vangla soetanud esimesel võimalusel pärast nende ilmumist. Iseenesest on õige, et igaühel peab
olema juurdepääs avalikule teabele, ent see ei tähenda, et juurdepääs tuleb tagada ilmtingimata ja
ainult Interneti vahendusel. R. Kaldat huvitavad ennekõike õiguskantsleri poolt teistele
kinnipeetavatele antud seisukohad, mida ei ole kodulehel avaldatud. Neid on võimalik saada
õiguskantsleri kantseleist teabenõude korras. Seega ei tagaks õiguskantsleri kodulehe kasutamise
võimalus kassaatorile juurdepääsu soovitud teabele. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et R. Kalda
ei ole pöördunud vangla poole konkreetse teabe väljatrükkimise või tutvumise sooviga ja seetõttu on
kohatu väita, et vangla pole talle taganud juurdepääsu soovitud teabele.
8. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles kohtud
rahuldasid R. Kalda kaebuse. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda
juurdepääsu veebilehele www.coe.ee ja R. Kalda pole üldse taotlenud vanglalt juurdepääsu nimetatud
veebilehele, mistõttu ei ole vangla teinud toimingut (keeldumine), mille kohtud õigusvastaseks
tunnistasid. Kohtud on veebilehe www.coe.ee ebaõigesti samastanud kohtulahendite registriga VangS
§ 311 tähenduses. Kinnipeetavatele on tagatud ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele,
sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite registrile HUDOC. Euroopa Nõukogu
Tallinna Infotalituse veebilehel on küll muu hulgas link EIK lahendite mitteametlikele eestikeelsetele
kokkuvõtetele, kuid see ei ole käsitatav ametliku kohtulahendite registrina. Kohtud oleks pidanud
otsuse tegemisel kaaluma, kas taotletava toimingu tegemine üldse kuulub selle haldusorgani
pädevusse, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. R. Kalda ei ole esitanud vanglale taotlust mitte
juurdepääsuks konkreetsele teabele mis tahes viisil vangla võimaluste piires, vaid taotles teabele
juurdepääsu ühel kindlal viisil. Tartu Vangla ei ole keeldunud mitte teabe väljastamisest ega soovitud
teabele ligipääsu võimaldamisest kui sellisest üldse, vaid selgitas, et vanglal ei ole taotluse
positiivseks lahendamiseks tehnilisi võimalusi, kuna vangla arvutite seadistamine ei ole vangla
pädevuses, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi korraldusel Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
Seega ei ole kohtuotsuse resolutsioon Tartu Vangla poolt täidetav ja kaebus vangla toimingu peale ei
saa viia vastustajat soovitud eesmärgile. Vangla on selgitanud, et vastava taotluse korral on ta valmis
võimaldama R. Kaldale juurdepääsu EIK lahendite kokkuvõtete mitteametlikele tõlgetele selliselt, et
trükib lahendite eestikeelsed tõlked välja ning neid on võimalik tervikuna raamatukogust laenutada.
Avalikule teabele juurdepääsu ei pea tagama tingimata elektrooniliselt, vaid seda võib teha ka
paberkandjal.
9. R. Kalda vaidleb kirjalikus vastuses Tartu Vangla kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta
rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ebaõige on vangla väide, et
R. Kalda pole taotlenud juurdepääsu veebilehele www.coe.ee. Kohtud on tuvastanud, et vastava
taotluse esitas kaebaja 18. septembril 2007 ning Riigikohus peab lähtuma tuvastatud faktilistest
asjaoludest. Kohtud on õigesti leidnud, et www.coe.ee tuleb arvata VangS § 311 mõttes
kohtulahendite registri leheküljeks ja juurdepääs sellele peab olema tagatud. Väär on vangla väide, et
vangla raamatukogus on EIK eestikeelsed lahendid kättesaadavad. Tegelikult on kättesaadav üksnes
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite nimekiri, mis on aga kasutu, sest sellest ei selgu kaasuse sisu.
Selleks, et teada, millisele EIK lahendile oma õiguste kaitsel nt analoogia korras viidata, tuleb
tutvuda kõigi kaasustega. Vangla on keeldunud trükkimast välja kõiki kohtuotsuseid, põhjendades, et
see koormab vanglat liialt nii ajalisest kui materiaalsest aspektist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib kõigepealt R. Kalda esitatud kohustamiskaebuse
rahuldamise võimalikkust (I), seejärel võtab seisukoha Vangistusseaduse § 311 sisu ja ulatuse (II)
ning selle sätte põhiseaduslikkuse osas (III). Lõpuks otsustab kolleegium asja menetluse edasise
jätkamise viisi (IV).
I
11. Käesolevas asjas esitas R. Kalda 18. septembril 2007 Tartu Vanglale taotluse, milles palus muu
hulgas võimaldada talle juurdepääs veebilehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja
www.riigikogu.ee (tl 19). Tartu Vangla keeldus taotluse rahuldamisest 18. oktoobri 2007. a kirjaga
nr V1-5138 (tl 18). R. Kalda esitas 27. detsembril 2007 halduskohtule kohustamiskaebuse, mille
eesmärk oli, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tagama kaebajale juurdepääs veebilehtedele
www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. Seega on kaebuse esemeks toimingu
sooritamiseks kohustamise nõue.
R. Kalda taotluse esitamise ja lahendamise, samuti halduskohtule kaebuse esitamise ajal
kinnipeetavate poolt Interneti kasutamist vangistuse täideviimist puudutavates õigusaktides
reguleeritud ei olnud. Esimese astme kohtu menetluse ajal 1. juunil 2008 jõustus Vangistusseaduse
§ 311 "Interneti kasutamine", mis näeb ette järgmist: "Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada
Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve
all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile."
12. Kolleegium märgib, et Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt on toimingu sooritamiseks
kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud
toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. See tähendab, et avaliku võimu kandja poolt
toimingu sooritamata jätmine või selle sooritamisest keeldumine peab õigusaktidest tulenevalt olema
olnud õigusvastane ja rikkuma kaebaja õigusi. Iseseisvat juurdepääsu mittevõimaldamise toimingu
õigusvastasuse tuvastamise nõuet käesolevas asjas esitatud ei ole.
Nimetatud asjaolu on oluline põhjusel, et R. Kalda esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab
kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud
kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal ega ka kaebuse
esitamise ajal. Kohtumenetluse ajal oluliselt muutunud õigusolustiku puhul ei ole kohaldatav
Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2008. a otsuse asjas nr 3-3-1-56-08 p-s 22 väljendatud
seisukoht, et kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid
halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte aga vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal.
Nimetatud kohtuotsuses peeti silmas üksnes lähtumist kaebuse esitamise ajal eksisteerinud faktilistest
asjaoludest, mitte konkreetsel ajahetkel kehtinud õigusnormidest. Kohus ei saa kohustada
haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda.
Sellisel juhul jääb kohustamiskaebus rahuldamata, kui kaebaja ei ole ära näidanud muud põhjendatud
huvi toimingu sooritamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ning muutnud kaebust, asendades
kohustamisnõude tuvastamisnõudega.
II
13. Kuna halduskohus saab kohustada Tartu Vanglat sooritama üksnes toimingut, mille sooritamine
on õigusaktidest tulenevalt lubatud, on VangS § 311 käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv
norm. Riigikohus peab kontrollima, kas VangS § 311 võimaldab R. Kaldal nõuda juurdepääsu ja
kohustab Tartu Vanglat tagama juurdepääsu veebilehtedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja
www.riigikogu.ee, ning kui nimetatud säte seda ei võimalda, siis kas selline olukord on kooskõlas
Põhiseadusega.
14. Kohtud on asunud seisukohale, et VangS § 311 hõlmab veebilehtedest, millele juurdepääsu
kaebaja taotles, üksnes Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte. Seevastu Riigikogu ja
õiguskantsleri veebilehtedele juurdepääsuks VangS § 311 kinnipeetavale Interneti kasutamise
võimaldamist ette ei näe.
Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega üksnes osaliselt. VangS § 311 tagab kinnipeetavale
Interneti kaudu juurdepääsu üksnes "ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite
registrile". Kolleegium nõustub kohtute ja vastustajaga, et Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehed ei
kujuta endast ametlikku õigusaktide andmebaasi ega ka ametlikku kohtulahendite registrit, mistõttu
VangS § 311 regulatsioon nendele juurdepääsu ei hõlma. Riigikogu veebilehel avaldatud
seaduseelnõud ja nende menetlemise materjalid õigusaktide andmebaasi ei moodusta, tegemist ei ole
kehtivate õigusaktidega, vaid üksnes eelnõudega. Ka õiguskantsleri ettepanekud, märgukirjad,
seisukohad, arvamused ja muud dokumendid ei ole õigusaktid ega kohtulahendid.
15. Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte on kohtud käsitanud kohtulahendite
andmebaasina, millele juurdepääs tuleb VangS § 311 kohaselt tagada. Veebilehel www.coe.ee on
avaldatud informatsiooni ja viiteid Euroopa Nõukogu ning selle institutsioonide ja organite kohta,
samuti Euroopa Nõukogu konventsioonide, soovituste ja muude dokumentide tekstid või viited
nendele. Muu hulgas võib veebilehelt leida Euroopa Inimõiguste Kohtu olulisemate või Eestit
puudutavate lahendite mitteametlikud kokkuvõtted või lühikokkuvõtted eesti keeles. Kokku on
käesoleval hetkel kättesaadavad 111 tõlget, millest 24 on ka trükis avaldatud. Infotalituse veebilehel
avaldatud tõlgetele R. Kalda eelkõige juurdepääsu sooviski.
Kolleegium on seisukohal, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte ega seal avaldatud
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite mitteametlike kokkuvõtete või lühikokkuvõtete mitteametlike
tõlgete andmebaasi ei saa pidada VangS § 311 tähenduses ametlikuks kohtulahendite registriks, sest
tegemist ei ole ametliku andmebaasiga vaatamata asjaolule, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus
on Euroopa Nõukogu institutsioon, mille ülesanne on toetada organisatsiooni infostrateegia
elluviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ainsaks ametlikuks registriks on andmebaas
HUDOC (http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/search.asp?skin=hudoc-en), millele on kinnipeetavatel
vanglas juurdepääs tagatud. VangS § 311 sisustamisel ei saa lähtuda asjaolust, kas kinnipeetav valdab
inglise või prantsuse keelt ning suudab seetõttu mõista andmebaasis HUDOC avaldatud
kohtulahendeid või mitte.
16. Üheaegselt VangS §-ga 311 jõustus 1. juunil 2008 ka Vangistusseaduse üldsätetesse lisatud § 41
"Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine". VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava,
arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset
piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on
vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise
eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja
vabaduste olemust. Seaduse üldsätted on abiks ja neist tuleb ka juhinduda seaduse teiste sätete
tõlgendamisel. Siiski ei saa üldsätetele viidates minna põhiseaduslikkuse kontrolli küsimust
tõstatamata vastuollu piisavalt selge normiga. Kolleegium on seisukohal, et VangS § 311 on piisavalt
selge sisuga säte ning isegi juhul, kui asuda seisukohale, et õiguskantsleri, Riigikogu ja Euroopa
Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele juurdepääsu keelamine ei ole vangistuse täideviimise
eesmärkide saavutamiseks vajalik ega vasta järelikult sellele eesmärgile, ei saa VangS § 311
tõlgendada selliselt, et see lubaks kinnipeetaval nõuda vanglalt juurdepääsu ühelegi vaidlusalustest
veebilehtedest.
17. Eelneva põhjal leiab Riigikohtu halduskolleegium, et VangS § 311 ei võimaldaks R. Kalda
esitatud kohustamiskaebust rahuldada ühegi vaidlusaluse veebilehe osas ja nimetatud sättest lähtudes
tuleks kaebus jätta täielikult rahuldamata.
III
18. Riigikohtu halduskolleegium on kinnipeetava Internetile juurdepääsuga seonduvat vaidlust
lahendanud ka varem. Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-20-07 p-s 14 märkis
kolleegium järgmist: "Igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni
tuleneb Põhiseaduse § 44 lg-st 1. Selle õiguse piiranguks on ka avalikustatud kohtulahenditele
juurdepääsu takistamine kinnipeetavale, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga
tutvumise mittevõimaldamine. Tegemist on ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu
tohib nimetatud õigust piirata üksnes Põhiseaduse teiste normide alusel. Kolleegium möönab, et
sellist piirangut võib olla võimalik Põhiseaduse teistele normidele tuginedes õigustada. Piirangu
kehtestamine peab aga olema selgelt sätestatud."
Samas tehti nimetatud lahend käesoleva ajaga võrreldes teises õiguslikus olustikus, sest
kinnipeetavate poolt Interneti kasutamist piirav VangS § 311 kehtestati alles pärast Riigikohtu 31. mai
2007. a otsust.
19. VangS § 311 sätestab selgelt, et kinnipeetava jaoks on piiratud Interneti kaudu üldiseks
kasutamiseks levitatava informatsiooni saamine, välja arvatud selles osas, mis sisaldub ametlikes
õigusaktide andmebaasides ja kohtulahendite registris ning millele on kinnipeetavale juurdepääs
tagatud vangla poolt selleks kohandatud arvutis ning vangla järelevalve all.
Käesolevas asjas on R. Kalda halduskohtult taotlenud Tartu Vangla kohustamist võimaldada temale
Interneti kaudu juurdepääs kolmele veebilehele, millele juurdepääs ei ole kinnipeetavale kolleegiumi
ülalpool kajastatud seisukoha järgi VangS §-st 311 tulenevalt lubatud. Seega oleks kohtul võimalik
R. Kalda esitatud kohustamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui kohus jätab HKMS § 25 lg 9 alusel
VangS § 311 kohaldamata, tunnistades selle Põhiseadusega vastuolus olevaks.
20. Sarnaselt haldusasjaga nr 3-3-1-20-07 on ka käesolevas asjas vaidluse all oleval kolmel
veebilehel avalikustatud teabe näol tegemist üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga, mis
on PS § 44 lg 1 kaitsealas. PS § 44 lg-st 1 tulenev õigus saada avalikku informatsiooni on
igaüheõigus. Vaidlust ei ole selles, et VangS § 311 nimetatud põhiõigust kinnipeetavate suhtes piirab,
andes neile üksnes väga kitsad võimalused saada Interneti kaudu üldiseks kasutamiseks levitatavat
informatsiooni. Nagu märgitud haldusasjas nr 3-3-1-20-07, tuleneb PS § 44 lg-st 1 seaduse
reservatsioonita põhiõigus, mille piiramine on võimalik üksnes Põhiseaduse mõne teise ning
seejuures olulisema normi alusel. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguste piiramist on võimalikuks
pidanud ka Riigikohtu üldkogu asjades nr 3-1-3-10-02, p 28; nr 3-3-1-69-03, p 28; nr 3-4-1-1-05,
p 24 ja nr 3-4-1-19-07, p 23.
21. Vangistusseadusesse lisati § 311 "Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse
muutmise seadusega" (RT I 2008, 17, 118), mis võeti Riigikogus vastu 20. märtsil 2008 ja jõustus
1. juunil 2008. Nimetatud muutmisseaduse (XI Riigikogu 169 SE) seletuskirjas viidatakse küll
Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07 tulenevale vajadusele sätestada Internetile juurdepääsu
piirangud seaduses selgesõnaliselt, kuid sisuliselt piirangute sätestamise vajalikkust põhjendatud ei
ole. Seletuskirjas viidatakse üksnes sellele, et enamikul juhtudel on kinnipeetava õigus saada
avalikku informatsiooni tagatud kirjaliku teabenõude esitamisega.
Riigikohtu halduskolleegium märgib, et PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse piiranguks on ka see,
kui piiratakse info saamise vahendi, näiteks Interneti-ühendusega personaalarvuti kasutamist.
Seetõttu ei ole võimalik väita, et üldiseks kasutamiseks Internetis levitatava informatsiooni saamise
õigust ei ole piiratud juhul, kui sama teave on isikule kättesaadav muul viisil. Lisaks peab kolleegium
vajalikuks juhtida tähelepanu, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus ei ole avaliku teabe seaduse
(AvTS) § 5 mõttes teabevaldaja ning veebilehel www.coe.ee avaldatud informatsioon ei ole käsitatav
avaliku teabena AvTS § 3 lg 1 tähenduses, sest seda pole saadud või loodud Eesti seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seetõttu ei ole huvitatud isikul
erinevalt õiguskantsleri või Riigikogu veebilehel avaldatud teabest võimalik veebilehel www.coe.ee
avaldatut nõuda välja Avaliku teabe seaduse alusel teabenõude esitamisega.
Seetõttu on võimalik, et juurdepääsu tagamine veebilehele www.coe.ee nõuab teistsugust õiguslikku
alust kui juurdepääsu tagamine veebilehtedele www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee.
22. Kolleegium ei näe sellisel PS § 44 lg-s 1 sätestatud vabadusõiguse piirangul mõistlikku
legitiimset eesmärki.
Piirangu legitiimse eesmärgi olemasolul tekib kinnipeetavate puhul küsimus PS § 44 lg-s 1 sätestatud
vabadusõigusesse sekkumise proportsionaalsusest.
Samuti on võimalik esitada küsimus olemasoleva regulatsiooni kooskõlast PS § 12 lg-s 1 sätestatud
võrdsuspõhiõigusega. Nimelt on praeguseks kujunenud olukord, kus kõik vabaduses viibivad isikud
saavad vabalt kasutada PS § 44 lg-ga 1 tagatud igaühe absoluutse õigusena sõnastatud vabadusõigust
ning saavad veebilehtede www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee ning www.coe.ee kaudu
avaldatud informatsiooni. Kõik kinnipeetavad on aga seevastu täiesti ilma jäetud õigusest niisugust
informatsiooni saada. Kolleegiumi arvates on vabaduses viibivaid isikuid ja kinnipeetavaid
ühendavaks tunnuseks igaüks.
Kolleegium märgib, et kuni VangS § 311 jõustumiseni oli kinnipeetavatel, tulenevalt põhiõiguste
otsekohaldatavusest, PS § 44 lg-st 1 vahetult tulenev subjektiivne õigus juurdepääsule üldiseks
kasutamiseks veebipõhiselt levitatavale igasugusele informatsioonile.
IV
23. Eeltoodut arvestades on halduskolleegium seisukohal, et selle haldusasja lahendamine eeldab
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist
ning asi tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kolleegium peab
vajalikuks kontrollida seda, kas põhiseaduspärane on kinnipeetavatelt juurdepääsuõiguse äravõtmine
veebilehekülgedele www.coe.ee ning www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee. Kolleegiumi
arvates tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses välja selgitada, kas VangS § 311 on
kooskõlas PS § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat
informatsiooni, samuti võrdse kohtlemise põhimõttega.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann