3-3-1-5-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-5-09

Määruse kuupäev

18. mai 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla

toiming, millega keelduti võimaldamast ligipääsu Interneti

lehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja

www.riigikogu.ee, ning vanglale ettekirjutuse tegemiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-07-2639

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda ja Tartu Vangla kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tartu

Vangla 18. oktoobri 2007. a toiming, millega keelduti temale ligipääsu võimaldamisest Interneti

lehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, ning kohustada vanglat neile

Interneti lehekülgedele kaebaja juurdepääs tagama. Kaebuse kohaselt esitas R. Kalda 18. septembril

2007 Tartu Vanglale taotluse lubada talle ligipääs Interneti lehekülgedele www.coe.ee,

www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. Tartu Vangla vastas 18. oktoobri 2007. a kirjaga

keelduvalt ja selgitas, et vangla arvuti on seadistatud juurdepääsuks elektroonilisele Riigi Teataja

andmebaasile, kohtulahendite registrile, Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljele ning Eesti

Vabariigi Riigikohtu leheküljele. Juurdepääs nimetatud avaliku teabe allikatele on kinnipidamiskoha

tingimuste kohta piisav ning puudub õigusaktidest või kõrgemalseisva organi korraldusest tulenev

kohustus avalikule teabele ligipääsu laiendamiseks. R. Kalda esitas 24. oktoobril 2007

Justiitsministeeriumile vaide, mille Justiitsministeerium jättis 23. novembri 2007. a vaideotsusega

nr 4-1-08/1739 rahuldamata.

Kaebaja leidis, et lähtudes Riigikohtu 31. mai 2007. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07, piirab

Põhiseaduse § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni ka avalikustatud kohtulahenditele juurdepääsu takistamine kinnipeetavale, samuti

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga tutvumise mittevõimaldamine. Tegemist on ilma

reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu tohib nimetatud õigust piirata üksnes Põhiseaduse

teiste normide alusel. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud kinnipeetavaile piirangut üldiseks

kasutamiseks levitatava informatsiooni saamisele, peab see neile olema tagatud samavõrra vabaduses

viibivate isikutega. Vastavalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) §-le 33 peab igaühel olema võimalus

Interneti kaudu vabaks juurdepääsuks avalikule teabele rahvaraamatukogudes Rahvaraamatukogu

seaduses sätestatud korras. Õiguskantsleri aastaraamat on Tartu Vanglas olemas üksnes 2006. aasta

kohta, kuid puuduvad 2007. aasta raamatud. Aastaraamat ei kajasta ka kogu veebilehel olevat

informatsiooni. Vangla poolt pakutud www.coe.ee leheküljel olevate tõlgitud kaasuste nimekirjad on

kasutud, kuna nendest ei nähtu kohtuasja sisu ega põhjendused.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 17. juuli 2008. a otsusega R. Kalda kaebuse osaliselt ning tunnistas

õigusvastaseks Tartu Vangla 18. oktoobri 2007. a toimingu, millega Tartu Vangla keeldus R. Kaldale

ligipääsu võimaldamisest Interneti leheküljele www.coe.ee ning kohustas Tartu Vanglat tagama

R. Kaldale ligipääs nimetatud leheküljele selleks kohandatud arvutis vangla järelevalve all. Sama

otsusega jättis halduskohus rahuldamata kaebuse Tartu Vangla 18. oktoobri 2007. a toimingute

õigusvastaseks tunnistamise osas, millega Tartu Vangla keeldus R. Kaldale ligipääsu võimaldamisest

Interneti lehekülgedele www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee.

Riigikohtu 31. mai 2007. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07 tuleneb, et teatud tingimustel peab

kehtiva õiguse kohaselt kinnipeetavale võimaldama Interneti kasutamist. Riigikohus on leidnud, et

kinnipeetavatele tuleb Interneti kaudu tagada ligipääs avalikule teabele, kuna õigusaktidest ei tulene

selgesõnalist piirangut. Nimetatud kohtulahendis on rõhutatud, et vanglal tuleb tagada kinnipeetavale

ligipääs avalikule teabele. VangS § 311 (jõustunud 1. juunil 2008) kohaselt ei ole kinnipeetaval

lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on

vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja

kohtulahendite registrile. Seadusandja on andnud kinnipeetavale juurdepääsu kohtulahenditele, mille

hulka tuleb arvata ka Interneti lehekülg www.coe.ee, kus kajastuvad Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahendite eestikeelsed tõlked, mis on kaebuse esitajale vajalikud oma õiguste kaitseks. Vanglas

kinnipeetavatele kasutamiseks lubatud Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehel on informatsioon vaid

inglise ja prantsuse keeles. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite tekstide tõlked ning muu

seonduv info on eesti keeles kättesaadav Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehelt

www.coe.ee ning kaebuse esitajale ei saa kohustuseks teha lasta kohtulahendite tekste tõlkida eesti

keelde. Veebileht www.coe.ee võimaldab ligipääsu kohtulahenditele ja nendega seonduvale infole

ning seetõttu tuleb lugeda seda analoogseks kohtulahendite registriga, millele ligipääsu sätestab

VangS § 311. Eeltoodu põhjal on õigusvastane Tartu Vangla keeldumine tagada kaebuse esitajale

juurdepääs veebilehele www.coe.ee, kuna VangS § 311 annab kinnipeetavale võimaluse vangla

järelevalve all kasutada Internetti selleks kohandatud arvutites juurdepääsuks kohtulahendite

registrile.

Ülejäänud Interneti lehekülgedele juurdepääsu nõude osas jättis halduskohus R. Kalda kaebuse

rahuldamata. Veebilehtede www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee kasutamist kinnipeetava poolt

vanglas Interneti vahendusel ei ole sätestatud VangS § 311 uues redaktsioonis ning seetõttu ei ole

kinnipeetavatel nimetatud lehekülgedele ligipääsu Interneti vahendusel VangS § 311 kohaselt lubatud.

Nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks on võimalik esitada teabenõue otseselt teabevaldajale,

täpsustades, millist teavet soovitakse, või pöörduda teabenõudega Tartu Vangla poole.

Elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on kaebuse esitajale tagatud ligipääs Eesti

Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu

ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast Põhiseaduse ja seadustega on kaebajale

samuti kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kaudu. Kaebaja õigusi ei riku temale Interneti

vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine.

3. Tartu Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsus osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada

R. Kaldale ligipääs Interneti leheküljele www.coe.ee ning kohustati Tartu Vanglat tagama kaebajale

ligipääsu nimetatud leheküljele. Tartu Vangla taotles selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta

R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Tartu Vangla ei ole asjas õige vastustaja, sest vanglal ei ole võimalik iseseisvalt arvuteid seadistada ja

seega ei ole võimalik tagada R. Kaldale ligipääsu tema poolt soovitud veebilehekülgedele.

Justiitsministeeriumi haldusalas olevate riigiasutuste infotehnoloogiat seadistab Justiitsministeeriumi

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis tähendab, et ainult Justiitsministeeriumi pädevuses on

korraldada kinnipeetavatele juurdepääsu Internetile. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud VangS

§ 311. Seaduse mõtteks on tagada ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas ka

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite registrile (HUDOC), mitte aga www.coe.ee veebileheküljele,

kus asuvad üksnes kohtulahendite mitteametlikud eestikeelsed tõlked. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-

1-20-07 kohaselt peab kinnipeetavale teatud tingimustel võimaldama Interneti kasutamist ja

juurdepääsu Internetis avaldatud avalikule teabele, kui selleks ei tulene õigusaktist selgesõnalist

piirangut. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli Vangistusseaduses

selgesõnaline piirang olemas.

4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu

otsus osas, millega kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega

rahuldada esitatud kaebus tervikuna.

Halduskohus tõlgendas ebaõigesti VangS § 311. Normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ning

võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mille alla kuuluvad ka Interneti

leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad,

õigusloome, seaduste eelnõud ning muud ametlikud seisukohad ja otsused. Kaebajal ei ole võimalik

nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks teabevaldajale teabenõuet esitada või pöörduda

teabenõudega otse Tartu Vangla poole, sest ta ei saa teada, millist teavet leheküljed sisaldavad ning ei

oska teabenõuet piisavalt konkretiseerida. Kõik umbmäärased teabenõuded on Tartu Vangla tagasi

lükanud. Tartu Vanglas puudub õiguskantsleri aastaraamat 2007. aasta kohta. Samuti ei ole võimalik

saada erinevate seaduste seletuskirju.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2008. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata

ning halduskohtu otsuse muutmata. Apellantide menetluskulud (riigilõiv) jättis ringkonnakohus

HKMS § 92 lg 1 alusel nende endi kanda.

Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla on antud asjas õige vastustaja. HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt

on halduskohtumenetluses pooleks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Käesoleval

juhul on kaebus esitatud Tartu Vangla toimingu peale. Seega on Tartu Vangla antud asjas õige

vastustaja ning Tartu Vangla vastupidine seisukoht ei põhine seadusel, sest vastustaja määratlemisel

tuli lähtuda sellest, kes vaidlustatud toimingu (keeldumine juurdepääsu võimaldamisest Interneti

teatud lehekülgedele) tegi, mitte aga sellest, kes tehniliselt on pädev vanglates arvutisüsteemidega

tegelema. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates ka väide, et halduskohus on ebaõigesti

tõlgendanud VangS § 311, leides, et veebilehekülg www.coe.ee tuleb arvata selliseks kohtulahendite

registri leheküljeks, millele tuleb tagada juurdepääs. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu

koduleheküljel on kohtuotsuste ametlikud tekstid inglise ja prantsuse keeles ning eesti keeles on sellel

leheküljel saadaval üksnes põhitekstid (konventsioon ja protokollid), siis nõustub ringkonnakohus

halduskohtuga, et kinnipeetavale peavad Interneti teel olema kättesaadavad ka nende lahendite kohta

olemas olevad eestikeelsed tõlked või kokkuvõtted, mis antud juhul asuvad Interneti leheküljel

www.coe.ee. Kuna VangS § 311 vaidlustatud toimingu tegemise ajal veel ei kehtinud, tuleb eelkõige

lähtuda Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-20-07 seisukohtadest. Samas nõustus ringkonnakohus

halduskohtuga, et arvestades olemasolevat õiguslikku olukorda, s.o alates 1. juunist 2008 kehtivat

VangS § 311, tuleb veebilehekülge www.coe.ee vähemalt seal avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahendite tõlgete ja kokkuvõtete osas lugeda ka VangS § 311 järgi selliseks kohtulahendite registri

mõiste alla kuuluvaks leheküljeks, millele juurdepääs tuleb kinnipeetavatele tagada, sest selliseid

tõlkeid ei ole võimalik leida Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljelt ning puudub mõistlik alus

takistada kinnipeetavate juurdepääsu olemasolevatele ja eestikeelsetele Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahenditele.

R. Kalda seisukoht, et ka Interneti lehekülgi www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee tuleks lugeda

ametlikeks õigusaktide andmebaasideks VangS § 311 tähenduses, kuna seal avaldatakse

seaduseelnõud ja nende seletuskirjad, õiguslikud seisukohad, otsused jne, ei ole põhjendatud.

Halduskohus viitas õigesti, et elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on R. Kaldale

tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Riigi Teataja seaduse §-st 2 nähtuvalt on

ka õiguskantsleri aastaülevaated elektroonilise Riigi Teataja kaudu R. Kaldale kättesaadavad.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et R. Kalda õigusi ei riku temale Interneti

vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Romeo Kalda esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles tema kaebus

jäi rahuldamata. Kohtud on vääralt käsitlenud järgmisi materiaalõiguse norme: PS § 3 lg 2, § 11 ja

§ 44, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10, VangS § 311, AvTS § 3

ja § 33 ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-20-07 tulenevaid seisukohti.

Kassaator ei nõustu kohtute tõlgendusega VangS §-le 311 ning leiab, et antud normi tuleb tõlgendada

selle mõttest tulenevalt ehk "võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele"

tähendab käesolevas vaidluses seda, et ametlikud õigusaktide andmebaasid on ka Interneti leheküljed

www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste

eelnõud (seletuskirjad) ning muud ametlikud seisukohad ja otsused, mida kinnipeetaval on tarvis oma

õiguste kaitsel ja käitumise kujundamisel (seaduste seletuskirjades seletatakse lahti seaduse erinevad

paragrahvid) jne. Riigi Teatajas puuduvad õiguskantsleri seisukohad jooksvalt 2008. aasta kohta ning

aastaraamatud ei kajasta kõiki tehtud otsuseid ja ettepanekuid. Samuti ei ole võimalik Riigi Teatajast

saada erinevate seaduste seletuskirju. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise

kohta neil puudub informatsioon ja võimalus nendega tutvumiseks ning selle abil oma käitumise

kujundamiseks, samuti on õigusnormide tundmine igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks

kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvumiseks peab olema tagatud igaühele, sealhulgas

kinnipeetavatele.

7. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses R. Kalda kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Tartu Vangla on seisukohal, et

õiguskantsleri ja Riigikogu koduleheküljed ei ole käsitatavad õigusaktide andmebaasidena VangS

§ 311 mõttes, mistõttu ei ole vanglal kohustust tagada neile lehekülgedele ka juurdepääsu. Vastustaja

on seisukohal, et isik ei vaja oma õiguste kaitseks seaduseelnõusid, kuna need ei kehti ja ei tekita,

muuda ega lõpeta seetõttu kellegi õigusi või kohustusi. Kõik vastuvõetud seadused avaldatakse Riigi

Teatajas, millele juurdepääs on kinnipeetavatele tagatud. Riigikogu kodulehel kättesaadavate seaduste

seletuskirjadest on võimalik osta väljatrükk või tutvuda nendega raamatukogus, esitades selleks

eelnevalt vastavasisulise taotluse. Õiguskantsleri kodulehel avaldatud ettepanekud riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustele (neist vaid paarkümmend puudutavad kohut ja kinnipidamisasutusi)

avaldatakse ka õiguskantsleri aastaraamatus, millest kinnipeetavatel on võimalik osta väljatrükke või

tutvuda vangla raamatukogu vahendusel vastavasisulise taotluse alusel. Õiguskantsleri aastaraamatud

on vangla soetanud esimesel võimalusel pärast nende ilmumist. Iseenesest on õige, et igaühel peab

olema juurdepääs avalikule teabele, ent see ei tähenda, et juurdepääs tuleb tagada ilmtingimata ja

ainult Interneti vahendusel. R. Kaldat huvitavad ennekõike õiguskantsleri poolt teistele

kinnipeetavatele antud seisukohad, mida ei ole kodulehel avaldatud. Neid on võimalik saada

õiguskantsleri kantseleist teabenõude korras. Seega ei tagaks õiguskantsleri kodulehe kasutamise

võimalus kassaatorile juurdepääsu soovitud teabele. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et R. Kalda

ei ole pöördunud vangla poole konkreetse teabe väljatrükkimise või tutvumise sooviga ja seetõttu on

kohatu väita, et vangla pole talle taganud juurdepääsu soovitud teabele.

8. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles kohtud

rahuldasid R. Kalda kaebuse. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

juurdepääsu veebilehele www.coe.ee ja R. Kalda pole üldse taotlenud vanglalt juurdepääsu nimetatud

veebilehele, mistõttu ei ole vangla teinud toimingut (keeldumine), mille kohtud õigusvastaseks

tunnistasid. Kohtud on veebilehe www.coe.ee ebaõigesti samastanud kohtulahendite registriga VangS

§ 311 tähenduses. Kinnipeetavatele on tagatud ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele,

sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite registrile HUDOC. Euroopa Nõukogu

Tallinna Infotalituse veebilehel on küll muu hulgas link EIK lahendite mitteametlikele eestikeelsetele

kokkuvõtetele, kuid see ei ole käsitatav ametliku kohtulahendite registrina. Kohtud oleks pidanud

otsuse tegemisel kaaluma, kas taotletava toimingu tegemine üldse kuulub selle haldusorgani

pädevusse, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. R. Kalda ei ole esitanud vanglale taotlust mitte

juurdepääsuks konkreetsele teabele mis tahes viisil vangla võimaluste piires, vaid taotles teabele

juurdepääsu ühel kindlal viisil. Tartu Vangla ei ole keeldunud mitte teabe väljastamisest ega soovitud

teabele ligipääsu võimaldamisest kui sellisest üldse, vaid selgitas, et vanglal ei ole taotluse

positiivseks lahendamiseks tehnilisi võimalusi, kuna vangla arvutite seadistamine ei ole vangla

pädevuses, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi korraldusel Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Seega ei ole kohtuotsuse resolutsioon Tartu Vangla poolt täidetav ja kaebus vangla toimingu peale ei

saa viia vastustajat soovitud eesmärgile. Vangla on selgitanud, et vastava taotluse korral on ta valmis

võimaldama R. Kaldale juurdepääsu EIK lahendite kokkuvõtete mitteametlikele tõlgetele selliselt, et

trükib lahendite eestikeelsed tõlked välja ning neid on võimalik tervikuna raamatukogust laenutada.

Avalikule teabele juurdepääsu ei pea tagama tingimata elektrooniliselt, vaid seda võib teha ka

paberkandjal.

9. R. Kalda vaidleb kirjalikus vastuses Tartu Vangla kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ebaõige on vangla väide, et

R. Kalda pole taotlenud juurdepääsu veebilehele www.coe.ee. Kohtud on tuvastanud, et vastava

taotluse esitas kaebaja 18. septembril 2007 ning Riigikohus peab lähtuma tuvastatud faktilistest

asjaoludest. Kohtud on õigesti leidnud, et www.coe.ee tuleb arvata VangS § 311 mõttes

kohtulahendite registri leheküljeks ja juurdepääs sellele peab olema tagatud. Väär on vangla väide, et

vangla raamatukogus on EIK eestikeelsed lahendid kättesaadavad. Tegelikult on kättesaadav üksnes

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite nimekiri, mis on aga kasutu, sest sellest ei selgu kaasuse sisu.

Selleks, et teada, millisele EIK lahendile oma õiguste kaitsel nt analoogia korras viidata, tuleb

tutvuda kõigi kaasustega. Vangla on keeldunud trükkimast välja kõiki kohtuotsuseid, põhjendades, et

see koormab vanglat liialt nii ajalisest kui materiaalsest aspektist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib kõigepealt R. Kalda esitatud kohustamiskaebuse

rahuldamise võimalikkust (I), seejärel võtab seisukoha Vangistusseaduse § 311 sisu ja ulatuse (II)

ning selle sätte põhiseaduslikkuse osas (III). Lõpuks otsustab kolleegium asja menetluse edasise

jätkamise viisi (IV).

I

11. Käesolevas asjas esitas R. Kalda 18. septembril 2007 Tartu Vanglale taotluse, milles palus muu

hulgas võimaldada talle juurdepääs veebilehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja

www.riigikogu.ee (tl 19). Tartu Vangla keeldus taotluse rahuldamisest 18. oktoobri 2007. a kirjaga

nr V1-5138 (tl 18). R. Kalda esitas 27. detsembril 2007 halduskohtule kohustamiskaebuse, mille

eesmärk oli, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tagama kaebajale juurdepääs veebilehtedele

www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. Seega on kaebuse esemeks toimingu

sooritamiseks kohustamise nõue.

R. Kalda taotluse esitamise ja lahendamise, samuti halduskohtule kaebuse esitamise ajal

kinnipeetavate poolt Interneti kasutamist vangistuse täideviimist puudutavates õigusaktides

reguleeritud ei olnud. Esimese astme kohtu menetluse ajal 1. juunil 2008 jõustus Vangistusseaduse

§ 311 "Interneti kasutamine", mis näeb ette järgmist: "Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada

Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve

all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile."

12. Kolleegium märgib, et Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt on toimingu sooritamiseks

kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud

toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. See tähendab, et avaliku võimu kandja poolt

toimingu sooritamata jätmine või selle sooritamisest keeldumine peab õigusaktidest tulenevalt olema

olnud õigusvastane ja rikkuma kaebaja õigusi. Iseseisvat juurdepääsu mittevõimaldamise toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõuet käesolevas asjas esitatud ei ole.

Nimetatud asjaolu on oluline põhjusel, et R. Kalda esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab

kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud

kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal ega ka kaebuse

esitamise ajal. Kohtumenetluse ajal oluliselt muutunud õigusolustiku puhul ei ole kohaldatav

Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2008. a otsuse asjas nr 3-3-1-56-08 p-s 22 väljendatud

seisukoht, et kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid

halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte aga vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal.

Nimetatud kohtuotsuses peeti silmas üksnes lähtumist kaebuse esitamise ajal eksisteerinud faktilistest

asjaoludest, mitte konkreetsel ajahetkel kehtinud õigusnormidest. Kohus ei saa kohustada

haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda.

Sellisel juhul jääb kohustamiskaebus rahuldamata, kui kaebaja ei ole ära näidanud muud põhjendatud

huvi toimingu sooritamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ning muutnud kaebust, asendades

kohustamisnõude tuvastamisnõudega.

II

13. Kuna halduskohus saab kohustada Tartu Vanglat sooritama üksnes toimingut, mille sooritamine

on õigusaktidest tulenevalt lubatud, on VangS § 311 käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv

norm. Riigikohus peab kontrollima, kas VangS § 311 võimaldab R. Kaldal nõuda juurdepääsu ja

kohustab Tartu Vanglat tagama juurdepääsu veebilehtedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja

www.riigikogu.ee, ning kui nimetatud säte seda ei võimalda, siis kas selline olukord on kooskõlas

Põhiseadusega.

14. Kohtud on asunud seisukohale, et VangS § 311 hõlmab veebilehtedest, millele juurdepääsu

kaebaja taotles, üksnes Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte. Seevastu Riigikogu ja

õiguskantsleri veebilehtedele juurdepääsuks VangS § 311 kinnipeetavale Interneti kasutamise

võimaldamist ette ei näe.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega üksnes osaliselt. VangS § 311 tagab kinnipeetavale

Interneti kaudu juurdepääsu üksnes "ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite

registrile". Kolleegium nõustub kohtute ja vastustajaga, et Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehed ei

kujuta endast ametlikku õigusaktide andmebaasi ega ka ametlikku kohtulahendite registrit, mistõttu

VangS § 311 regulatsioon nendele juurdepääsu ei hõlma. Riigikogu veebilehel avaldatud

seaduseelnõud ja nende menetlemise materjalid õigusaktide andmebaasi ei moodusta, tegemist ei ole

kehtivate õigusaktidega, vaid üksnes eelnõudega. Ka õiguskantsleri ettepanekud, märgukirjad,

seisukohad, arvamused ja muud dokumendid ei ole õigusaktid ega kohtulahendid.

15. Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte on kohtud käsitanud kohtulahendite

andmebaasina, millele juurdepääs tuleb VangS § 311 kohaselt tagada. Veebilehel www.coe.ee on

avaldatud informatsiooni ja viiteid Euroopa Nõukogu ning selle institutsioonide ja organite kohta,

samuti Euroopa Nõukogu konventsioonide, soovituste ja muude dokumentide tekstid või viited

nendele. Muu hulgas võib veebilehelt leida Euroopa Inimõiguste Kohtu olulisemate või Eestit

puudutavate lahendite mitteametlikud kokkuvõtted või lühikokkuvõtted eesti keeles. Kokku on

käesoleval hetkel kättesaadavad 111 tõlget, millest 24 on ka trükis avaldatud. Infotalituse veebilehel

avaldatud tõlgetele R. Kalda eelkõige juurdepääsu sooviski.

Kolleegium on seisukohal, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte ega seal avaldatud

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite mitteametlike kokkuvõtete või lühikokkuvõtete mitteametlike

tõlgete andmebaasi ei saa pidada VangS § 311 tähenduses ametlikuks kohtulahendite registriks, sest

tegemist ei ole ametliku andmebaasiga vaatamata asjaolule, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus

on Euroopa Nõukogu institutsioon, mille ülesanne on toetada organisatsiooni infostrateegia

elluviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ainsaks ametlikuks registriks on andmebaas

HUDOC (http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/search.asp?skin=hudoc-en), millele on kinnipeetavatel

vanglas juurdepääs tagatud. VangS § 311 sisustamisel ei saa lähtuda asjaolust, kas kinnipeetav valdab

inglise või prantsuse keelt ning suudab seetõttu mõista andmebaasis HUDOC avaldatud

kohtulahendeid või mitte.

16. Üheaegselt VangS §-ga 311 jõustus 1. juunil 2008 ka Vangistusseaduse üldsätetesse lisatud § 41

"Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine". VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava,

arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset

piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on

vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja

vabaduste olemust. Seaduse üldsätted on abiks ja neist tuleb ka juhinduda seaduse teiste sätete

tõlgendamisel. Siiski ei saa üldsätetele viidates minna põhiseaduslikkuse kontrolli küsimust

tõstatamata vastuollu piisavalt selge normiga. Kolleegium on seisukohal, et VangS § 311 on piisavalt

selge sisuga säte ning isegi juhul, kui asuda seisukohale, et õiguskantsleri, Riigikogu ja Euroopa

Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele juurdepääsu keelamine ei ole vangistuse täideviimise

eesmärkide saavutamiseks vajalik ega vasta järelikult sellele eesmärgile, ei saa VangS § 311

tõlgendada selliselt, et see lubaks kinnipeetaval nõuda vanglalt juurdepääsu ühelegi vaidlusalustest

veebilehtedest.

17. Eelneva põhjal leiab Riigikohtu halduskolleegium, et VangS § 311 ei võimaldaks R. Kalda

esitatud kohustamiskaebust rahuldada ühegi vaidlusaluse veebilehe osas ja nimetatud sättest lähtudes

tuleks kaebus jätta täielikult rahuldamata.

III

18. Riigikohtu halduskolleegium on kinnipeetava Internetile juurdepääsuga seonduvat vaidlust

lahendanud ka varem. Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-20-07 p-s 14 märkis

kolleegium järgmist: "Igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni

tuleneb Põhiseaduse § 44 lg-st 1. Selle õiguse piiranguks on ka avalikustatud kohtulahenditele

juurdepääsu takistamine kinnipeetavale, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga

tutvumise mittevõimaldamine. Tegemist on ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu

tohib nimetatud õigust piirata üksnes Põhiseaduse teiste normide alusel. Kolleegium möönab, et

sellist piirangut võib olla võimalik Põhiseaduse teistele normidele tuginedes õigustada. Piirangu

kehtestamine peab aga olema selgelt sätestatud."

Samas tehti nimetatud lahend käesoleva ajaga võrreldes teises õiguslikus olustikus, sest

kinnipeetavate poolt Interneti kasutamist piirav VangS § 311 kehtestati alles pärast Riigikohtu 31. mai

2007. a otsust.

19. VangS § 311 sätestab selgelt, et kinnipeetava jaoks on piiratud Interneti kaudu üldiseks

kasutamiseks levitatava informatsiooni saamine, välja arvatud selles osas, mis sisaldub ametlikes

õigusaktide andmebaasides ja kohtulahendite registris ning millele on kinnipeetavale juurdepääs

tagatud vangla poolt selleks kohandatud arvutis ning vangla järelevalve all.

Käesolevas asjas on R. Kalda halduskohtult taotlenud Tartu Vangla kohustamist võimaldada temale

Interneti kaudu juurdepääs kolmele veebilehele, millele juurdepääs ei ole kinnipeetavale kolleegiumi

ülalpool kajastatud seisukoha järgi VangS §-st 311 tulenevalt lubatud. Seega oleks kohtul võimalik

R. Kalda esitatud kohustamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui kohus jätab HKMS § 25 lg 9 alusel

VangS § 311 kohaldamata, tunnistades selle Põhiseadusega vastuolus olevaks.

20. Sarnaselt haldusasjaga nr 3-3-1-20-07 on ka käesolevas asjas vaidluse all oleval kolmel

veebilehel avalikustatud teabe näol tegemist üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga, mis

on PS § 44 lg 1 kaitsealas. PS § 44 lg-st 1 tulenev õigus saada avalikku informatsiooni on

igaüheõigus. Vaidlust ei ole selles, et VangS § 311 nimetatud põhiõigust kinnipeetavate suhtes piirab,

andes neile üksnes väga kitsad võimalused saada Interneti kaudu üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni. Nagu märgitud haldusasjas nr 3-3-1-20-07, tuleneb PS § 44 lg-st 1 seaduse

reservatsioonita põhiõigus, mille piiramine on võimalik üksnes Põhiseaduse mõne teise ning

seejuures olulisema normi alusel. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguste piiramist on võimalikuks

pidanud ka Riigikohtu üldkogu asjades nr 3-1-3-10-02, p 28; nr 3-3-1-69-03, p 28; nr 3-4-1-1-05,

p 24 ja nr 3-4-1-19-07, p 23.

21. Vangistusseadusesse lisati § 311 "Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse

muutmise seadusega" (RT I 2008, 17, 118), mis võeti Riigikogus vastu 20. märtsil 2008 ja jõustus

1. juunil 2008. Nimetatud muutmisseaduse (XI Riigikogu 169 SE) seletuskirjas viidatakse küll

Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07 tulenevale vajadusele sätestada Internetile juurdepääsu

piirangud seaduses selgesõnaliselt, kuid sisuliselt piirangute sätestamise vajalikkust põhjendatud ei

ole. Seletuskirjas viidatakse üksnes sellele, et enamikul juhtudel on kinnipeetava õigus saada

avalikku informatsiooni tagatud kirjaliku teabenõude esitamisega.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse piiranguks on ka see,

kui piiratakse info saamise vahendi, näiteks Interneti-ühendusega personaalarvuti kasutamist.

Seetõttu ei ole võimalik väita, et üldiseks kasutamiseks Internetis levitatava informatsiooni saamise

õigust ei ole piiratud juhul, kui sama teave on isikule kättesaadav muul viisil. Lisaks peab kolleegium

vajalikuks juhtida tähelepanu, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus ei ole avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 5 mõttes teabevaldaja ning veebilehel www.coe.ee avaldatud informatsioon ei ole käsitatav

avaliku teabena AvTS § 3 lg 1 tähenduses, sest seda pole saadud või loodud Eesti seaduses või selle

alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seetõttu ei ole huvitatud isikul

erinevalt õiguskantsleri või Riigikogu veebilehel avaldatud teabest võimalik veebilehel www.coe.ee

avaldatut nõuda välja Avaliku teabe seaduse alusel teabenõude esitamisega.

Seetõttu on võimalik, et juurdepääsu tagamine veebilehele www.coe.ee nõuab teistsugust õiguslikku

alust kui juurdepääsu tagamine veebilehtedele www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee.

22. Kolleegium ei näe sellisel PS § 44 lg-s 1 sätestatud vabadusõiguse piirangul mõistlikku

legitiimset eesmärki.

Piirangu legitiimse eesmärgi olemasolul tekib kinnipeetavate puhul küsimus PS § 44 lg-s 1 sätestatud

vabadusõigusesse sekkumise proportsionaalsusest.

Samuti on võimalik esitada küsimus olemasoleva regulatsiooni kooskõlast PS § 12 lg-s 1 sätestatud

võrdsuspõhiõigusega. Nimelt on praeguseks kujunenud olukord, kus kõik vabaduses viibivad isikud

saavad vabalt kasutada PS § 44 lg-ga 1 tagatud igaühe absoluutse õigusena sõnastatud vabadusõigust

ning saavad veebilehtede www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee ning www.coe.ee kaudu

avaldatud informatsiooni. Kõik kinnipeetavad on aga seevastu täiesti ilma jäetud õigusest niisugust

informatsiooni saada. Kolleegiumi arvates on vabaduses viibivaid isikuid ja kinnipeetavaid

ühendavaks tunnuseks igaüks.

Kolleegium märgib, et kuni VangS § 311 jõustumiseni oli kinnipeetavatel, tulenevalt põhiõiguste

otsekohaldatavusest, PS § 44 lg-st 1 vahetult tulenev subjektiivne õigus juurdepääsule üldiseks

kasutamiseks veebipõhiselt levitatavale igasugusele informatsioonile.

IV

23. Eeltoodut arvestades on halduskolleegium seisukohal, et selle haldusasja lahendamine eeldab

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist

ning asi tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kolleegium peab

vajalikuks kontrollida seda, kas põhiseaduspärane on kinnipeetavatelt juurdepääsuõiguse äravõtmine

veebilehekülgedele www.coe.ee ning www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee. Kolleegiumi

arvates tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses välja selgitada, kas VangS § 311 on

kooskõlas PS § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni, samuti võrdse kohtlemise põhimõttega.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann