3-2-1-116-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-116-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Helga Piho hagi Eesti Vabariigi vastu 152 000 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. mai 2002. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/500/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helga Piho erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

30. september 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. Piho esitas 18. juulil 2001. a Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu 152 000 krooni

suuruse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt teostati 24. juulil 1991. a

Riigiprokuratuuri poolt hagejale kuulunud 1990. aastal 120 000 rubla eest ostetud sõiduauto Volvo

võetus. 31. juulil 1991. a liideti sõiduauto asitõendina kriminaalasja juurde ning otsustati anda

vastutavale hoiule Rootsi kindlustuskompaniile WASA. Nimetatud otsus oli vastuolus kehtinud

kriminaalprotsessikoodeksi (KrPK) § 62 lg-ga 2. Samal päeval andis uurija auto üle Rootsi

kindlustuskompaniile Larmjänst AB, kes kohustus võtma sõiduki omandiküsimuse lahendamiseni

vastutavale hoiule võõrandamise õiguseta. KrPK § 62 lg 6 kohaselt tuli asitõendit säilitada kuni

kriminaalasjas menetluse lõpetamiseni. Menetlus kriminaalasjas lõpetati 19. veebruaril 1996. a,

kindlustuskompanii realiseeris sõiduki aga juba 1991. a oktoobris. Kostja seadusevastase tegevusega

tekkis hagejale kahju hagihinna ulatuses.

Kostja vastuväidete kohaselt ei käitunud Riigiprokuratuur õigusvastaselt. Kooskõlas KrPK § 62 lg-

ga 4 anti sõiduk hoiule seadusjärgsele omanikule kindlustuskompaniile WASA. Asjaolu, et auto

Rootsis müüdi, ei sõltunud kostja tegevusest.

2. Tallinna Linnakohtu 28. detsembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud hageja kriminaalasja lõpetamise määrust. Sellega on lahendatud

ka varastatud sõidukite kui asitõendite tagastamine esmastele omanikele Rootsis või kindlustusfirma

poolt vargusega tekitatud kahju hüvitamise korral vastavatele kindlustusfirmadele. Uurimisorgan

selgitas määruses Eestis elavatele varastatud autode ostjatele, kellelt sõiduautod ära võeti, et neil on

õigus esitada hagi kahjude sissenõudmiseks autosid müünud isikute vastu. Hageja ei ole vaidlustanud

kriminaalasja menetlemise käigus uurija tehtud toiminguid - vaidlusaluse auto võetust, selle kohta

tehtud määrust ja asitõendite kriminaalasja juurde liitmise määrust. Hüvitise suuruse osas on hageja

nõue põhjendatud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ning asjas lõpetati

menetlus. Apellatsioonikohus leidis, et esimese astme kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse normi.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt kuulub nii haldusakti kui

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine kui ka õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud

kahju hüvitamise otsustamine halduskohtu pädevusse. Erandi on seadusandja HKMS RakS § 5

kohaselt teinud üksnes nende seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olnud või

olevate õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjade kohta, mis olid

menetlusse võetud enne 1. jaanuari 2000. a. Kuna vaidlusalune nõue esitati linnakohtule 18. juulil

2001. a, ei kuulu see kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras ja TsMS § 217

p 1 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Erikaebuses vaidlustatakse apellatsioonikohtu määrus ning palutakse see tühistada ja saata asi

apellatsioonikohtule menetlemiseks. HKMS § 4 lg-st 2 ei tulene, et kõik kriminaalmenetluses

tehtavad toimingud on haldustoimingud. Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetluse toimingud

peaksid menetlusõigusliku loogika järgi kuuluma läbivaatamisele üldkohtus. Halduskohtus kuuluksid

läbivaatamisele ainult need toimingud, millel puudub muu vaidevõimalus ja halduskohtusse

pöördumine on ainsaks õiguskaitse vahendiks. Hagi aluseks olev kahju põhjustanud tegevus ei kuulu

vaidlustamisele halduskohtus ja nõue ei ole ka seetõttu läbivaadatav halduskohtumenetluse korras.

Kahju tekitamise ja kohtusse pöördumise ajal ei kehtinud veel riigivastutuse seadus.

5. Vastuses erikaebusele leidis kostja, et kaebus on põhjendamatu ning apellatsioonikohtu määruse

muutmiseks alus puudub.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Ebaõige on erikaebuse väide, et asitõendi võetuse puhul ei ole tegu toiminguga, mille peale saab

halduskohtusse kaevata. Riigikohtu üldkogu asus 22. detsembri 2000. a määruses nr 3-3-1-38-00 (RT

III 2001, 2, 14) p 24 seisukohale, et esemete võetus on avalik-õiguslik akt, mis riivab isiku põhiõigusi

ja vabadusi. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu

pädevusse. Et kriminaalmenetluse koodeks näeb ette nimetatud toimingute peale kaebuse esitamist

vaid prokurörile, siis kuulub nende toimingute kohtulik kontroll HKMS § 3 lg 1 üldklausli järgi

halduskohtu võimkonda. Hageja toetus kahju hüvitamise hagi esitades just sellele alusele, et

prokuratuuri uurija tegevus sõiduauto üleandmisel Rootsi kindlustuskompaniile puudus õiguslik alus

ning see oli otseses vastuolus KrPK § 62 lg-tega 2, 3 ja 6. Nimetatud õigusevastase ja süülise

käitumise tagajärjel tekkis hagejal kahju 152 000 krooni. HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi kuulub

halduskohtu pädevusse õigusevastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamine. Erandi on seadusandja

HKMS RakS § 5 kohaselt teinud üksnes nende seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu

menetluses olnud või olevate õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise

asjade kohta, mis olid menetlusse võetud enne 1. jaanuari 2000. a. Kuna vaidlusalune nõue esitati

linnakohtule 18. juulil 2001. a, ei kuulu see kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse

korras ja TsMS § 217 p 1 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada, siis on ringkonnakohus teinud asjas

õige järelduse.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa