2-16-17015/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-17015

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Toivo Raagi vastu alusetult saadud

puhkusetasu 192 euro 5 sendi tagastamiseks

Tsiviilasja hind

192 eurot 5 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi ja Tartu

Vangla kaudu); e-post: tartu.vangla@just.ee.

Esindaja Maarja-Liisa Raide

Kostja: Toivo Raag (isikukood: XXX, elukoht: XXXXX).

Esindaja

vandeadvokaat

Karin

Antsov;

e-post

karin@kuklase.ee

Istung

16. märts 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi hagi Toivo Raagi vastu alusetult saadud puhkusetasu 192 euro 5 sendi

tagastamiseks.

2. Mõista Toivo Raagilt Eesti Vabariigi kasuks välja 192 eurot 5 senti.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

4. Jätta menetluskulud Toivo Raagi kanda. Määrata Eesti Vabariigi menetluskulude suuruseks 0

eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (hageja) esitas 11. novembril 2016 Tartu Maakohtule Toivo Raagi (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 192,05 eurot. Hagi kohaselt töötas

kostja XXX XXX kuni 14. augustini 2016. Selle seisuga oli kostja puhanud 6,29 päeva rohkem,

kui ta oli välja teeninud. Seetõttu on hageja maksnud kostjale alusetult puhkusetasu 192,05 eurot.

2. Kostja esitas vastuse hagile, milles märkis, et on vaidlustanud enda teenistusest vabastamise

halduskohtus. Hageja nõude kujunemine on ebaselge. Hageja on kostjale esitanud arvutuse, mille

kohaselt puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuuna on käsitletud augustit 2016. Kostja oli

aga puhkusel mais, juunis ja juulis. Hageja on kostjale vastates märkinud, et võimalik on ka teine

metoodika, mille puhul lähtutakse kostjale juulis makstud puhkusetasu suurusest. Samas ei

nähtu, et tagasi on põhjust nõuda just juuli puhkusetasu. Hageja on analoogses vaidluses teise

XXX endise töötaja vastu nõudest loobunud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kuni 14. augustini 2016 teenistussuhe, millele

kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS). Hageja nõuab kostjalt tagasi talle teenistussuhte ajal

väidetavalt alusetult makstud puhkusetasu. Kuigi tegemist on oma olemuselt vaidlusega, mis

tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, kuulub vaidluse lahendamine riigivastutuse seaduse § 22 lg 3

kohaselt maakohtu pädevusse ja vaidluse lahendamisel kohalduvad eraõiguse sätted.

4. ATS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ametniku põhipuhkuse kestus 35 päeva aastas ja ametnikule

kohaldatakse töölepingu seaduse (TLS) §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. TLS § 68

lg-te 1 ja 3 kohaselt tekib õigus puhkusele töötatud aja eest ning kui puhkuseõiguslik aeg on

aastast lühem, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. TLS

§ 70 lg 1 kohaselt on puhkuse aja eest õigus saada puhkusetasu, mille suurus vastab keskmisele

töötasule. Kuivõrd kostja on nõustunud, et hagi lisas 1 kajastuvad andmed tema puhkamise aja

kohta vastavad tõele, lähtub kohus asja lahendamisel neist andmetest. Sellest nähtuvalt on kostja

puhanud 2016. a-l saadaoleva puhkuse arvel 28 päeva. Arvestades teenistussuhte kestust kuni

14. augustini 2016 koostoimes TLS § 68 lg-tega 1 ja 3 oli kostjal õigus töötatud aja eest saada

puhkust 21,71 päeva. Seega on kostja puhanud 6,29 päeva rohkem, kui tal selleks õigus oli.

Kohus märgib, et kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et ei ole võimalik, et

halduskohtumenetluse tulemusel muutuks kostja teenistussuhte lõppemise aeg, ei ole poolte

vaidlus halduskohtus praeguse asja lahendamisel oluline.

5. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et ta on puhkuse eest tasu hagejalt saanud. Kohtu

hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1. Nimetatud

sätte kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt

puhkusetasu, kuid teenistussuhte lõppemise tõttu on ta puhanud rohkem ja saanud seega ka

puhkusetasu rohkem, kui tal teenistussuhtest tulenevalt oli õigus saada. Kohtu hinnangul võib

seda pidada nii olukorraks, kus kohustust ei teki, kui ka olukorraks, kus kohustus langeb hiljem

ära. Asja lahendamisel ei ole oluline kumba alternatiiviga täpselt tegemist on, kuna mõlemal

juhul on hageja nõude eeldused täidetud. Kohus ei nõustu hageja istungil esitatud kahtlustega

selles osas, et VÕS § 1028 lg 1 praegusel juhul ei kohaldu. Õige on see, et üldjuhul lepingu

ülesütlemisel toimub lepingu alusel saadu tagasitäitmine, mitte alusetu rikastumise sätete alusel,

vaid vastavate erisätete alusel (VÕS § 195 ja 196 ning 189-191), kuid praegusel juhul ei ole

pooltel lepingulist suhet, ning ATS ei sätesta eriregulatsiooni teenistussuhte lõppemisel saadu

tagastamise kohta. Seega kohaldub VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioon.

6. Kohus nõustub kostjaga, et puhkusetasu tagasinõudmisel VÕS § 1028 lg 1 kohaselt ei ole

puhkusetasu suuruse arvutamisel õige lähtuda sellest, milline oleks puhkusetasu suurus enam

puhatud päevade eest teenistussuhte lõppemise aja seisuga. VÕS § 1028 lg 1 võimaldab tagasi

nõuda alusetult saadu. Seega saab nõuda seda puhkusetasu, mis tegelikult maksti aja eest, mil

kostja puhkas. Kohus märgib, et muude asjaolude puudumisel, võib eelduslikult pidada enam

puhatud puhkuseks kõige viimasena puhatud aega. Kostja on ise esitanud kohtule hageja

arvestuse, mille kohaselt kostja sai oma viimati puhatud 6,29 päeva eest tegelikult puhkusetasu

201,02 eurot. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS

§ 1028 lg 1 alusel 201,02 eurot. Hageja esitatud nõue on nimetatud summast väiksem, mistõttu

hagi tuleb rahuldada.

7. Kohus märgib, et asja lahendamisel ei ole tähtis kostja välja toodud asjaolu, et hageja on teises

tsiviilasjas teise endise ametniku vastu samal õiguslikul alusel esitatud nõudest loobunud. Kuigi

nõude õiguslik alus võib olla nimetatud asjades sama, võivad selle aluseks olevad faktilised

asjaolud erineda. Näiteks võib erineda puhatud aeg ja makstud puhkusetasu. Ka hageja kinnitas

istungil, et loobumise põhjuseks oli arvutuskäik, mitte kostja isik.

8. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tal menetluskulusid ei ole tekkinud, mistõttu

tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik