3-16-1945/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-1945 Määruse kuupäev ja koht 28. november 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seonduvalt Tartu Vangla 27.04.2016 käskkirjaga nr 6-1/423 Resolutsioon 1. Jätta XXX taotlus 18.10.2016, 24.10.2016 ja 28.10.2016 avaldustest ärakirjade saamiseks rahuldamata. 2. Tagastada XXX kaebus. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos venekeelse tõlkega.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28.04.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt viidi kaebaja 27.04.2016 kambrisse nr 1166, mille tingimused olid väärikust alandavad ja tekitasid kahju kaebaja tervisele. Kaebajal puudus kambris juurdepääs joogiveele, kambri väiksuse tõttu ei olnud võimalik seal liikuda, värske õhu juurdepääs ei olnud tagatud, laes oli videokaamera, ukseaken oli avatud ööpäevaringselt, valgustus ei olnud piisav, metallmööblil ei olnud võimalik istuda, kambris oli külm ja kellegagi ei olnud rääkida. Kaebaja palus koheselt lõpetada tema piinamine. Lisaks kirjutas kaebaja, et ta on haige inimene, tal esinevad mitmed terviseprobleemid. Pärast seda, kui ta viskas vanglaametnikke veekruusist veega, tungiti tema kambrisse, teda peksti ja lohistati käeraudades teise kambrisse, tekitades piinavat valu. Kaebaja palus kohustada personali lõpetama vigastuste tekitamine käeraudadega ja esitas samasisulise esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Lisaks palus kaebaja käeraudadega vigastuste eest välja mõista rahaline kompensatsioon.

2. Tartu Halduskohus tagastas eelnimetatud kaebuse ning jättis kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata 03.05.2016 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-16-825. Kohtumäärus jõustus 24.05.2016.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 26.09.2016 XXX uus kaebus, milles kaebaja palub haldusasjas nr 3-16-825 esitatud kaebus menetlusse võtta, tuvastada õigusvastasus ja õiguskaitse ning välja mõista 5000 eurot vigastuste, keelelise diskrimineerimise, väärikust alandava kohtlemise ning ebainimliku karistamise eest seonduvalt Tartu Vangla 27.04.2016 käskkirjaga nr 6-1/423.

2 4. Tartu Halduskohus 10.10.2016 määruses tagastas XXX kaebuse kohustamisnõude osas, jättis hüvitamisnõude osas käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus palus kaebajal selgitada, kuidas teda käeraudadega piinati ning milles seisnes talle tekitatud kahju. Kui kaebaja leiab, et talle tekitati tervisekahju, tuleb tal selgitada, millised terviserikked talle tekkisid ning esitada seda kinnitavad tõendid. Kui kaebaja taotleb kahju hüvitamist nii väärikuse alandamise kui tervisekahju tekitamise eest, tuleb tal täpsustada, kui suure osa 5000 eurost moodustab terviserikkega ning kui suure osa väärikuse alandamisega põhjustatud mittevaraline kahju. Kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebajal tuleb märkida, millises menetlusvormis ta asja arutamist soovib.

5. 18.10.2016, 24.10.2016 ja 28.10.2016 saabusid Tartu Halduskohtusse XXX venekeelsed käsikirjalised puuduste kõrvaldamise avaldused kokku 61 leheküljel.

6. Tartu Halduskohus 02.11.2016 määruses jättis XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.t mitte enam kui kahele A4 leheküljele kirjutatud puuduste kõrvaldamise avalduse esitamiseks, 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb kohtule esitada puuduste kõrvaldamise avaldus, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning üheselt mõistetav. Kaebaja võib kohtule lisaks esitada Tartu Vangla tervisekaardi väljavõtted, mis kinnitavad talle tekkinud tervisekahju.

7. Tartu Halduskohtusse saabus 08.11.2016 XXX avaldus, milles kaebaja märkis, et sai 07.11.2016 kätte Tartu Halduskohtu 02.11.2016 määruse, kuid määruses ei ole nimetatud, millised puudused ning milles seisnevad. Kui kohus peab puudusteks kaebaja poolt esitatud avalduste suurt mahtu, palub kaebaja tagastada avaldused, et ta saaks koostada uue avalduse.

8. Kohus vastas XXX 08.11.2016 ning selgitas, et kaebajal tuleb kohtule hiljemalt 14.11.2016 esitada puuduste kõrvaldamise avaldus, mis on kirjutatud mitte enam kui kahele A4 leheküljele. Puuduste kõrvaldamise avalduses peab kaebaja selgitama Tartu Halduskohtu 10.10.2016 kohtumääruse p-des 8.1. kuni 8.3. märgitud asjaolusid. Lisaks võib kaebaja esitada Tartu Vangla tervisekaardi väljavõtted. Samuti selgitas kohus, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist.

9. Tartu Halduskohtusse saabus 11.11.2016 XXX venekeelne käsikirjaline avaldus kuuel leheküljel.

10. Tartu Halduskohus 16.11.2016 määruses jättis XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja määruse kättesaamisest. Kohus põhjendas, et Tartu Halduskohtusse 11.11.2016 saabunud avaldus sisaldab subjektiivseid ja halvustavaid hinnanguid. Kohtule esitatud avaldus peab sisaldama üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti ning ei tohi sisaldada halvustavaid ja pahatahtlikke hinnanguid või väljendeid. Kohus ei pidanud vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu 10.10.2016 ja 02.11.2016 määruses selgitatut.

11. Tartu Halduskohtusse saabus 21.11.2016 XXX vastus. Kaebaja põhjendab, et nõudis 61 lehel esitatud tõendite tagastamist või koopiate tegemist, kuid kohus ei teinud seda. Kuni kohus ei tee koopiaid, ei saa kaebaja avaldust kahele lehele kirjutada, kuna kõik materjalid asuvad kohtus. Samuti kaebaja põhjendab, et vangla ei väljasta kaebajale tõendeid fikseeritud kehavigastuste kohta.

Kohtu seisukoht

3

12. Kaebaja avaldustest nähtuvalt soovib ta saada enda 18.10.2016, 24.10.2016 ja 28.10.2016 avaldustest ärakirju. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Eeltoodud õigust võib piirata HKMS § 88 lg 2 kohaselt sama seaduse § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid käesoleval juhul ei esine, kuid lisaks osutatud piirangutele puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule endale teada ning tal on enamasti võimalik enne dokumendi kohtule esitamist teha sellest ärakiri (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-59-16, p 13). Kaebaja soovib ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud avaldustest, mis on kokku esitatud 61 leheküljel. Kaebaja on ise dokumendid koostanud ning ta peab olema teadlik nende sisust. Samuti oli tal võimalik enne avalduste kohtule esitamist teha neist näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks eelmainitud avaldustest ärakirju saada. Kohus jätab kaebaja taotluse avaldustest ärakirjade saamiseks rahuldamata.

13. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis kaebajale 16.11.2016 määruse resolutsiooni p-s 2 võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, kuid käesoleva ajani ei ole kaebaja seda teinud. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 18.11.2016. Puuduste kõrvaldamise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema 19.11.2016 ning viis päeva möödus 23.11.2016, mis oli ka viimane päev puuduste kõrvaldamiseks. Kuigi kohtusse saabus 21.11.2016 kaebaja avaldus, siis ei kõrvalda kaebaja kohtu poolt kaebajale korduvalt välja toodud (Tartu Halduskohtu 10.10.2016, 02.11.2016 ja 16.11.2016 määrused) puuduseid. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalik kaebuse puudused kõrvaldada, kuigi kaebajale ei väljastatud ega väljastata ärakirju kaebaja 18.10.2016, 24.10.2016 ja 28.10.2016 avaldustest, kuna kohus on nii 10.10.2016, 02.11.2016 kui ka 16.11.2016 määrustes selgitanud, milles kaebuse sisulised puudused seisnevad.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik kaebust menetleda, kuna kaebaja ei ole selgelt välja toonud esitatavaid nõudeid ja nendega seotud asjaolusid. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samuti nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole kaebaja nõuetekohaselt tasunud riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega takistavad kaebuses esinevad puudused asja läbivaatamist.

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik