2-15-19305/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-15-19305

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-19305

Kohtuasi

U.L.L hagi F.M.C, S.V ja Y.S-i vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

11 472,82 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

F.M.C, S.V ja Y.S-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

U.L.L

(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Merilin Valdmaa (e-post:XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): F.M.C

(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): S.V

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja III (apellatsioonimenetluses apellant III): Y.S

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate I-III lepinguline esindaja advokaat Daniil Savitski

(e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kinnitamata U.L.L, F.M.C, S.V ja Y.S-i vahel 19.10.2016 sõlmitud

kompromiss.

2. Kinnitada U.L.L ja F.M.C vahel 14.10.2016 sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

1(5)

Tsiviilasi nr 2-15-19305

2.1.

F.M.C

kompromissisumma), millest viivised on summas 8 801,37 eurot ja

menetluskulude hüvitis on summas 3 632,50 eurot.

2.2.

Kompro

kohtumääruse jõustumisest 4 kuu jooksul, 4 võrdse osamaksena. Sealjuures

esimene makse teostatakse mitte hiljem kui 2 pangapäeva jooksul alates

kompromissi kinnitava määruse jõustumisest U.L.L arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXX ning iga järgnev osamakse sellest 30 päeva

möödumisel. Makse selgituseks tuleb märkida „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-

15-19305“. F.M.C poolt tasutud maksetest loetakse esimeses järjekorras

täidetuks viivise nõue ning seejärel menetluskulude hüvitis. F.M.C eest võib

makseid tasuda ka kolmas isik.

2.3.

Juhul, ku

kohustub F.M.C maksma Korteriühistule XXX viivitusintressi 0,03% päevas

tähtaegselt tasumata summalt. Viivise tasumise kohustus on F.M.C üksnes

menetluskulude hüvitise osamaksetega tasumisega viivitamisel.

2.4.

Käesolev

maksete tasumisega viivitamisel on Korteriühistul XXX õigus loobuda F.M.C

poolt kompromissisumma osamaksetena tasumisest ning nõuda kogu selleks

hetkeks tasumata kompromissisumma jäägi sundtäitmist.

2.5.

U.L.L

ei ole kajastatud käesolevas kompromissis ja on seotud tsiviilasjaga nr 2-15-

19305 jäävad poolte endi kanda.

2.6.

Käesolev

tsiviilasjas nr 2-15-19305 osas, millega kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse

nõudes (164528,44 eurot) õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes.

3. Tühistada tsiviilasjas nr 2-15-19305 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2016

otsus osaliselt ja Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus osaliselt, so F.M.C puudutavas

osas viiviste ja menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Harju Maakohtu

06.05.2016 otsus jääb F.M.C suhtes jõusse osas, millega maakohus rahuldas hagi

põhivõlgnevuse nõudes (164528,44 eurot) õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse

mõttes.

4. Ülejäänud osas, so S.V ja Y.S-i suhtes, jääb Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2016

otsus jõusse.

5. Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-19305 menetlus Korteriühistu Süstiste tee 19a hagis

F.M.C vastu.

6. Jätta rahuldamata F.M.C taotlus tagastada pool tsiviilasjas nr 2-15-19305

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, so 300 eurot F.M.C

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.

7. Määruse peale kompromissi kinnitamise kohta võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 2 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 64

lg 2 ja § 661 lg 4).

8. Määruse peale kompromissi kinnitamata jätmise kohta võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS §

64 lg 2 ja § 661 lg 4).

9. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse

kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

2(5)

Tsiviilasi nr 2-15-19305

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.L.L (edaspidi hageja) esitas 22.12.2015 Harju Maakohtule hagi F.M.C (edaspidi

kostja I), S.V (edaspidi kostja II) ja Y.S (edaspidi kostja III) vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes.

2. Kostjate 01.02.2016 vastuse kohaselt on tegelikkuses poolte vahel vaidlus vaid osaline,

vaidluse all on viivised ja nende põhjendatus ning sellest tulenevalt ka kohustuste täitmise

järjekord. Kostjad võtavad hagiavalduse osaliselt õigeks ja ülejäänud osas vaidlustavad

selle. Kostjad võtavad hagi õigeks osas, mis puudutab korteriomandite võlgnevuste

põhiosasid ja vaidlustavad korteriomandite võlgnevuse alusel arvestatud viiviste nõudes.

Kokkuvõtlikult võtavad kostjad omaks hageja põhinõuded 16 528,44 euro ulatuses.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 06.05.2016 otsusega hagi põhivõlgnevuse nõudes õigeksvõtul

põhineva otsusega osaotsuse mõttes ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

majandamiskulude (perioodil august 2012-juuli 2012) põhivõlgnevuse 2 297,55 eurot ja

kostjalt F.M.C mõistis kohus hageja kasuks välja majandamiskulude (perioodil august

2012-juuli 2012) põhivõlgnevuse 14 230,89 eurot. Hageja viivisenõude kohus rahuldas ja

mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise

summas 1 007,35 eurot ja viivised alates hagi esitamisest so 22.12.2015 0,07 %

põhinõudelt 2 297, 55 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt F.M.C mõistis

kohus hageja kasuks välja viivised summas 6 242,42 eurot ning viivised alates hagi

esitamisest s.o 22.12.2015 0,07 % põhinõudelt 14 230,89 eurot päevas kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ja hageja kasuks mõisteti

kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 3 146,50 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse ja vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega kohus

rahuldas vastustaja viivisenõuded ja määras kindlaks menetluskulud. Tulenevalt

tuvastatud faktilistest asjaoludest esines maakohtul materiaalõiguslik alus jätta vastustaja

viivisenõue täielikult rahuldamata või vähendada see tuginedes mõistlikkuse põhimõttele.

Igal juhul pidi kohus vastustaja viivisenõude vähendama, vähemalt selles ulatuses,

millises vastustaja on viiviseid ebaõigesti arvestanud.

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

menetluskulud apellantide kanda.

Menetluse edasine käik

6. 14.09.2016 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas otsuse, millega rahuldas S.V , Y.S-i ja

F.M.C apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Harju Maakohtu 06.05.2016 otsuse

osas, millega hagi viivisenõudes rahuldati selliselt, et F.M.C-lt , S.V-lt ja Y.S-ilt mõisteti

solidaarselt U.L.L kasuks välja viivised 999,88 eurot ületavas osas ning F.M.C-lt

3(5)

Tsiviilasi nr 2-15-19305

mõisteti U.L.L kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summat 6 193,22 eurot

ületavas osas, muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

7. Hageja menetluskulud maakohtus jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda ning

mõistis kostjatelt F.M.C-lt , S.V-lt ja Y.S-ilt solidaarselt hageja U.L.L kasuks välja

menetluskuluna 3 146,50 eurot, sh riigilõiv 1 000 eurot ja õigusabikulud 2 146,50 eurot.

8. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus 14 % ulatuses solidaarselt

kostjate kanda ja 86 % ulatuses kostja F.M.C kanda, kostjate menetluskulud

ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus nende endi kanda ning mõistis kostjatelt F.M.C-

lt , S.V-lt ja Y.S-ilt solidaarselt hageja U.L.L kasuks välja menetluskuluna 68,04 eurot;

kostja F.M.C-lt mõistis ringkonnakohus hageja U.L.L kasuks välja menetluskuluna

417,96 eurot. Kohtuotsuse kohaselt tuli kohtuotsuse resolutsiooni punktis 7 ja 8 nimetatud

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Kõik menetlusosalised said kohtuotsuse kätte 14.09.2016.

10. 14.10.2016 esitasid kostja I (F.M.C ) ja hageja (U.L.L ) Tallinna Ringkonnakohtule

taotluse ülaltoodud tingimustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks

tsiviilasjas 2-15-19305. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevani. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on

teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku

kompromissi tagajärgedest vastavalt TsMS § 430, § 428 lg 4 ja § 432.

11. 18.10.2016 kirjaga palus ringkonnakohus täpsustada, kas esitatud kompromissiga on

mõeldud menetluse lõpetamist U.L.L hagis F.M.C vastu ning selgitas, et kohtul on

võimalik kompromiss kinnitada vaid selle sõlminud menetlusosaliste suhtes.

12. 19.10.2016 laekus ringkonnakohtule kostja I (F.M.C ), kostja II (S.V ), kostja III (Y.S ) ja

hageja (U.L.L ) vahel 19.10.2016 sõlmitud kompromiss, millega esitati taotlus tsiviilasja

menetluse lõpetamiseks.

13. 20.10.2016 kirjaga selgitas ringkonnakohus menetlusosalistele, et ringkonnakohtu poolt

tehtud otsus on kostjate lepingulise esindaja poolt kätte saadud 14.09.2016, millest

tulenevalt lõppes edasikaebamise tähtaeg 14.10.2016 ning kohtuotsus on kostja II ja kostja

III suhtes jõustunud. Kohus kordas soovi saada täpsustus, kas kostja I ja hageja soovivad

menetluse lõpetamist U.L.L hagis F.M.C vastu.

14. 20.10.2016 pöördumises selgitas kostjate I-III lepinguline esindaja, et tegelikkuses sõlmiti

kompromiss kõigi osapoole vahel, kuid tehniliselt jäi see asjaolu kostjate esindajal kahe

silma vahele. Kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada kõigi kostjate suhtes

korraga, palub kostja I lõpetada menetlus kompromissiga tema suhtes.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste

poolt kohtule 19.10.2016 esitatud kompromiss tuleb jätta kinnitamata, kuna kostja II ja

kostja III suhtes on ringkonnakohtu poolt 14.09.2016 tehtud otsus jõustunud 15.10.2016.

TsMS § 430 lg 1 1. lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on mh vastuolus seadusega. Kuivõrd kohtuotsus on kostja II ja III

suhtes jõustunud, ei saanud nad 19.10.2016 enam hagejaga kompromissi sõlmida ning

eelnimetatud kompromissi kinnitamine oleks seadusega vastuolus.

16. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja I ja hageja

poolt ringkonnakohtule 14.10.2016 esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja

menetlus tuleb lõpetada U.L.L hagis F.M.C vastu.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-15-19305

17. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus

tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi

või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul

esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid (TsMS § 431 lg 2).

18. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul

käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.

19. Kostja I ja hageja on avaldanud, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest

teadlikud, sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme üle, menetluse lõpetamisel

kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusegas.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik

menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue

(TsMS §-d 432 ja 457).

20. Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2016 ja Harju Maakohtu 06.05.2016 otsused tuleb

tühistada osaliselt, so F.M.C puudutavas osas viiviste ja menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas. Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus jääb F.M.C suhtes jõusse osas,

millega maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse nõudes (164528,44 eurot) õigeksvõtul

põhineva otsusega osaotsuse mõttes.

21. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja I ja hageja on kokku

leppinud, et poolte kohtu- ja menetluskulud, millised ei ole kajastatud kompromissis ja on

seotud tsiviilasjaga nr 2-15-19305, jäävad poolte endi kanda.

22. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu

määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule

kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise

õiguse välistada. Kuivõrd kostja I ja hageja lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega,

on määrust võimalik vaidlustada 2 tööpäeva jooksul selle kättetoimetamisest alates.

23. Hageja ja kostja I on kompromissi sõlmimise tõttu taotlenud poole apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist kostjale I. Kostja I (apellant I) tasus

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 600 eurot (II kd, tl 129 ja 132). TsMS § 150 lg 2

p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Apellatsioonkaebuse esitasid kolm kostjat ning kompromissi, mille kohus

saab kinnitada, sõlmis vaid üks kostjatest. Kuna riigilõiv apellatsioonkaebuselt tasuti kõigi

kostjate eest, siis ei ole poolt riigilõivust võimalik tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)