3-15-1644/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

18.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1644

Haldusasi

Rene Vainiku kaebus Viru Vangla tekitatud

kahjuna saamata jäänud töötasu summas

312,22 eurot väljamaksmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.10.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rene Vainiku apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rene Vainik

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rene Vainiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.10.2015.

a otsus muutmata.

2. EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 17.11.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 01.02.2012. a käskkirjaga nr 6-2/216-T määrati kinnipeetav Rene Vainik

pesumaja abitööliseks. 16.08.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1292-T kõrvaldati R. Vainik

tagasiulatuvalt alates 15.08.2013 töölt distsiplinaarmenetluse ajaks. Nimetatud käskkirja

kohaselt alustati seoses 08.08.2013 toimunud intsidendiga R. Vaniku suhtes

distsiplinaarmenetlust Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud

Viru Vangla kodukorra p 1.12.19 alusel. 04.09.2015. a protokolliga nr 7-2/27990-1 lõpetati

distsiplinaarmenetlus vestlusega ning R. Vainik sai tagasi tööle 01.10.2013.

2. R. Vainik esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude, taotledes talle tekitatud varalise

kahju hüvitamist õigusvastaselt saamata jäänud töötasu osas summas 312,22 eurot.

3. Viru Vangla jättis 26.05.2015. a otsusega nr 6-16/36-2 R. Vainiku kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

4. R. Vainik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26.05.2015. a otsuse nr 6-16/36-2

tühistamiseks ja Viru Vanglalt saamata jäänud töötasu summas 312,22 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt ei saa nõustuda vastustajaga, et kaebajale ei ole kahju tekkinud.

Distsiplinaarmenetlus algatati seoses asja omandamise ning edastamise süüdistuses.

04.09.2013. a distsiplinaarmenetluse protokolliga ei leidnud kaebaja süü tuvastamist, mistõttu

oli tema töölt eemaldamine õigustühine. Vastustaja on tuginenud vaid asjaolule, et töötasu

maksmise eelduseks on töö tegemine, kuid mittetöötamine polnud tingitud vabast tahtest, vaid

vangla tegevusest, millega kaebaja kergekäeliselt töölt kõrvaldati. Vastustaja süüline tegevus

tingis kaebajale varalise kahju tekkimise saamata jäänud töötasu näol, mistõttu on eeldused

kahju hüvitamiseks täidetud.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus ei rahuldanud 01.10.2015. a otsusega kaebust.

Halduskohtu otsuse kohaselt lubab justiitsministri 07.02.2007. a määrusega nr 9 kehtestatud

„Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 5 lg 3 p 1

kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada.

Kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus, kuna teda kahtlustati Viru Vangla kodukorra

punkti 1.12.19 rikkumises. Seega oli vanglal olemas kohane alus, et kaebaja 16.08.2013. a

käskkirjaga nr 6-2/1292-T ajutiselt töölt kõrvaldada. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et

oleks käskkirja vaidlustanud ja vangla on selle kehtetuks tunnistanud. Kohtute infosüsteemi

andmetel ei ole kaebaja käskkirja vaidlustanud ka kohtus. Seega oli käskkiri kuni

distsiplinaarmenetluse lõppemiseni jõus ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-st 1 ja 2

tulenevalt nii vanglateenistuse ametnikele kui ka kaebajale täitmiseks kohustuslik. Tegemist

pole ka ilmselgelt tühise haldusaktiga, sest sellel pole ühtegi HMS § 63 lg-s 2 loetletud

tühisuse tunnust.

Vangistusseaduse (VangS) § 43 lg-tes 1 ja 2 sätestatu ei võimalda järeldada, et kinnipeetaval on

õigus saada töötasu ka siis, kui ta mingil põhjusel tööd ei tee. See, et kinnipeetava ajutise töölt

kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka, on kehtestatud

„Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 5 lg-s 1. Vangla

ei saanud seda arvestamata jätta ning vastav õigus puudub ka halduskohtul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. R. Vainik esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõiguse normi, hindas

tõendeid ebaõigesti ja rikkus kohtumenetluse norme.

Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb riigil kehtestada põhiõiguste tagamiseks läbipaistev ja

selge menetlus, mis minimaliseerib vigu isikute õiguste kaitsmisel. Hea halduse põhimõte

sisaldab ka kohustust eksimuste ja halduse vigade parandamiseks ametivõimude omal

algatusel ilma, et isik peaks sellekohase taotlusega ametivõimude poole pöörduma. Euroopa

Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et ametivõimudel on

kohustus tagada kohane hüvitis isikule, kelle põhiõigusi on nende eksimuse tõttu rikutud.

Kaebajalt võeti vastustaja eksimuse tõttu võimalus teenida sissetulekut.

VangS § 38 lg 22 sätestab, et kinnipeetava võib töölt kõrvaldada, aga ei pea seda tegema.

Vastustaja ei ole kaalunud võimalust, et kinnipeetav saaks edasi töötada ajal kui viiakse läbi

distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse ajendiks olnud asjaolud ning põhjused olid juba

toimunud ning kaebaja ei saanud neid olematuks teha.

7. Viru Vangla palub vastuses R. Vainiku apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei käitunud Viru Vangla õigusvastaselt ning ei tekitanud kaebajale kahju.

Kaebaja eemaldati töölt õiguspäraselt distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. Töötasu

maksmise eelduseks on, et kinnipeetav on teinud tööd talle osutatud töökohal. Ajutise töölt

kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka. Viru Vangla ei

ole õigusvastase tegevusega kinnipeetava õigusi rikkunud ning saamata jäänud töötasu

hüvitamiseks puudub õiguslik alus.

Viidates VangS § 38 lg-le 22 oli videosalvestiselt nähtu põhjal alust arvata, et kaebaja tegevus

ohustab nii vangla julgeolekut kui ka kehtivat distsiplinaarkorda. Asjaolu, et kaebajat hiljem

distsiplinaarkorras ei karistatud, ei tähenda, et vanglal ei olnud alust tema töölt

kõrvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et R. Vainiku apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 01.10.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kaebajaga, et määruse nr 9 § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib

kinnipeetava ajutisest töölt kõrvaldada distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks. Seega on

tegemist vastustaja diskretsioonotsusega. Viru Vangla 16.08.2013. a käskkirja nr 6-2/1292-T

alusel eemaldati kaebaja tagasiulatuvalt alates 15.08.2013 pesumaja abitöölise ametikohalt.

Käskkirjas on välja toodud ka asjakohased põhjendused, miks leiti, et kinnipeetav on vajalik

distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldada. Samuti oli käskkirjas välja toodud ka selle

vaidlustamise kord ja tähtajad. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole seda käskkirja

vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva käskkirjaga ja see oli täitmiseks kohustuslik.

10. Määruse nr 9 § 5 lg 1 sätestab, et kinnipeetava töökohustuste peatumise ja ajutiselt töölt

kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka. Seega puudus

kaebajal määruse nr 9 sätte alusel nõuda töötasu ajutiselt töölt kõrvaldamise aja eest ja

halduskohus on õigustatult jätnud kaebuse rahuldamata. Seega on alusetud kaebaja väited

materiaalõiguse normi rikkumise kohta. Asjas ei saa rääkida ka vastustaja ametnike

eksimusest, kuna nähtuvalt distsiplinaarmenetluse protokollist, oli kaebaja ajutise töölt

kõrvaldamise hetkel teada, et kaebaja on teisele kinnipeetavale andnud üle esemeid, mis Viru

Vangla kodukorra p 1.2.9 kohaselt on keelatud. Alles hilisemalt selgus, et tegemist oli

parandusse antavate esemetega ning ei toimunud nende esemete omandamist. Seega ei ole ka

vastustaja eksinud ja rikkunud sellega kaebaja põhiõigusi.

11. Kuna kaebaja ei ole tasunud riigilõivu, siis asjas menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi