2-15-110779/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-110779

Tsiviilasi

AS-i Kiviõli Soojus hagi Veera Solki vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

684 eurot 43 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Veera Solki apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): Veera Solk (isikukood: XXXXXX); lepinguline

esindaja Irina Kuzmina

Vastustaja (hageja): AS Kiviõli Soojus (registrikood: 10245027);

lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Veera Solki apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

11. aprilli 2016 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-110779

menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus Veera

Solkile tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Veera Solk (kostja) on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

11. aprilli 2016 otsuse peale, millega maakohus osaliselt rahuldas AS-i Kiviõli Soojus (hageja)

hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 559 eurot 32 senti,

perioodi 26. november 2013 – 4. august 2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 80 eurot 08

senti ning alates 5. augustist 2015 viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Veera Solki apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 11. aprilli 2016

otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 1666 eurot 31 senti. Kostja vaidlustab maakohtu otsust

hagi rahuldamise osas. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse

esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

Kuivõrd kostja vaidlustab maakohtu otsust osaliselt, on apellatsioonkaebuse hind TsMS § 137

lg-t 1 arvestades 684 eurot 43 senti (559,32 + 80,08 + 559,32/100 × 8,05).

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas

esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna

vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on analüüsinud kostja vastuväiteid nii nõude kujunemist

kui ka aegumist puudutavas osas. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul aluseid

menetluskulude jaotuse ega rahalise suuruse muutmiseks. Maakohus on poolte menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust põhjalikult hinnanud, lähtudes seejuures oma diskretsiooniõigusest.

5. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel järginud seadusest

tulenevaid nõudeid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu, samuti on 13. mail 2016

esitatud apellatsioonkaebus allkirjastamata. Kuna apellatsioonkaebusel puudub alus ning TsMS §

150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei pea

ringkonnakohus otstarbekaks anda apellandile tähtaega apellatsioonkaebuse muude puuduste

kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ning kaebuse allkirjastamiseks.

6. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/