1-16-498/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 22. veebruar 2016 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-16-498 (kohtueelses menetluses nr 14930000172) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

K.D

(isikukood XXX; elukoht xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.D (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 389 1 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangis 73 lg 1 ja lg 3 -

tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.D-le katseaeg 2 (kaks) aastat

ning mõistetud vangis 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui tust K.D ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista sada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi K.D-lt sundraha 345 (kolm tasu

132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477 (nelisada seitsekümmend seitse) eurot järgmiselt: tasumisele ositi aasta jooksul

1) alates 2015. kuust igakuise menetluskulu osa 39 ) eurot 75 a märtsi (kolmkümmend üheksa senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu

osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määr - atud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde K.D

elukoh -koodid a läbiotsimisel leitud ja äravõetud Nordea MasterCard ja Nordea Panga Pin (ümbrik nr 1). Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

2

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – järgi -de 383 392 ; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse vaks ka ekättesaada toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.6 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt OÜ Wyceol on K.D toime pannud kuriteona maksuhaldurile

maksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmete esitamise, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam ku KarS § 389 i suurele kahjule vastav summa 1 lg 1 järgi (tegu on jätkuvalt karistatav alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 3891 , lg 1 redaktsiooni järgi)

mis seisnes selles, et tema olles -Baltic ( reg kood 12432229, aadress xxxx xxx xx- OÜ K

xx

xxxxxxxxxx ; alates 27.01.2014.a on nimetuseks OÜ Wyceol, aadress Tallinna tn 22 pk 17,

Viljandi linn) juhatuse liige ning olles seega äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, esitas

maksuhaldurile OÜ Wyceol märtsi kuni juunikuu 2013 käibedeklaratsioonides tahtlikult -

valeandmeid 46 980,40 euro ulatuses, omamata ostuarveid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust.

K.D esitas valeandmeid alljärgnevalt:

22.04.2013 esitas märtsikuu 2013. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid s

isendkäibemaksu osas summas 25,25 eurot;

06.06.2013 esitas aprillikuu 2013. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid sisendkäibemaksu osas summas 13733,07 eurot;

20.06.2013 esitas märtsikuu 2013. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid sisendkäibemaksu osas summas 2179,14 eurot;

26.07.2013 esitas märtsikuu 2013. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid sisendkäibemaksu osas summas 31042,94 eurot.

MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse.

Eelkirjeldatud tegevusega rikkus K.D alates 01.05.2004.a. kehtiva

Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:

 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive;

 § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava

teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva

käibemaksusumma käesoleva seaduse § s 29 sätestatud korras, säilitama dokumente ja - pidama arvestust § s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; -

 § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

 § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil nimetatud seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis

3

toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks;

 § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

 § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS § s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. -

2. Kriminaalasj e as sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 3891 karistamiseks vangistusega 1 aasta. -te 1 lg 1 järgi ja KarS § 73 lg

ja 3 järgi mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui K.D ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 3891

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg aitsja määrab -le 2 k uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eest , kui süüdistatav ei ole endale i Advokatuur

kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

(RÕS) § 4 lg 3 p e 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 -l

kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on

kinnitatud

us ja kord

4

(edaspidi ). Korras kord on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava sel on määratud K.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimi hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 132 eurot. 4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s K.D arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 132 eurot. 4.3. Men

etluskulude hüvitamine KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine otsus lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal -

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt m netluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist e

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulu . osalist d hüvitatakse ositi Arvestades süüdistatava töövõimetust jätab kohus osa sundrahast s.o 300 eurot riigi kanda. Arvestatud menetluskulud s.o kokku 477 eurot tuleb lg 1 KrMS § 180

alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majandus lukorda määrata likku o temal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid K.D elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud Nordea MasterCard ja Nordea Panga Pin-

3 p 1 alusel koodid (ümbrik nr 1) tuleb KrMS § 126 lg jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik