3-13-707/106 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-707

Haldusasi

D.D.D.W.i kaebus kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine, kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus D.D.D.W.ile.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15,97

eurot riigituludesse vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 2.

3. Selgitada kaebajale, et tal on õigus tagasi nõuda 07.07.2015

avaldustega kohtule esitatud ja ekslikult täiendavalt tasutud

riigilõiv.

4. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15

päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.D.D.W. esitas 01.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maavalitsuselt, Tallinna

Linnavalitsuselt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt (TLPA) varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõuetes; samuti paluti kaebuses kohustada vastustajaid teostada antud maa-ala

detailplaneeringut vastavalt tingimustele, mis on esitatud AS Nukleusele. Kaebuse põhjendustest

võib aru saada, et D.D.D.W. soovis erastada ostueesõigusega maareformi seaduse (MaaRS) § 22

lg 12 (kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamine) alusel tema

kinnistuga piirneva 1503 m2 suuruse maatüki, kuid maa jäeti riigi omandisse ning kaebaja ostis

selle maatüki (mille sihtotstarve muudeti pärast maa riigi omandisse jätmist elamumaaks) avalikul

enampakkumisel kujunenud hinnaga. Varalist kahju on kaebaja väitel talle tekitatud summas

762 000 kr (s.h 15 aasta jooksul kantud kohtukulud) ning kaebaja leiab, et vastustajate

tegevuse/tegevusetusega tekitatud moraalse kahju korvaks 33 652 000 kr suurune kompensatsioon.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2013 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks, leides, et kaebus ja selle nõuded ei ole kohtule arusaadavad.

3. 21.05.2013 esitatud kaebuse täpsustuses märkis kaebaja, et tal on õigus saada kahjuhüvitist, sest:

teda on alandatud, solvatud ja petetud; riigiametnikud on olnud ebakompetentsed ega täitnud

õigeaegselt oma kohustusi kaebaja kinnisasjaga piirneva maalõigu erastamisel; kaebaja sai kahju

seeläbi, et piirneva iseseisva kasutusõiguseta maa erastamise asemel oli ta sunnitud ostma sama

maa kalli hinna eest enampakkumisel; ametnikud on võltsinud dokumente, kohtuorganid teadsid

sellest, kuid varjasid neid dokumente kohtumenetlustes; kaebajat eksitati maa erastamisega seotud

lepingutega ja riigi maa ostutehingutega seotud hüpoteekidega; kohtud ei lahendanud asja

õigeaegselt; venitamistaktika võimaldas röövida minule kuuluva raha, mis läks kaotsi valelikus

maaerastamisprotsessis. Enampakkumisel kõnealuse maa müünud Harju maavanema poolt

tekitatud kahju suuruseks hindab kaebaja 390 000 eurot ning Tallinna Linnavalitsus, Harju

Maavalitsus, Maa-amet ja TLPA on tekitanud kaebajale kahju 1 200 000 euro ulatuses. Kaebaja

on esitanud kahjunõudeid korduvalt, kuid kohtud keelduvad põhjendamatult kaebusi menetlemast.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2013 määrusega kaebuse korduvalt käiguta, selgitas kahju

hüvitamise õiguslikku regulatsiooni, palus täpsustada Harju maavanemalt nõutava kahjuhüvitise

(390 000 eurot) suurust ja liiki ning märkis, et kui kahju on kaebaja arvates tekitatud maa riigi

omandisse jätmisega (Harju maavanema 26.11.2008 korraldus nr 2782-k), siis tuleb taotleda

kaebetähtaja ennistamist. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb täpsustada ka Tallinna linna asutuste

ning Harju Maavalitsuse ja Maa-ameti vastu esitatud nõudeid, näidata iga vastustaja konkreetne

tegevus/akt/tegevusetus ning kahju suurus ja liik. Samuti tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 750 eurot.

5. Kohtumääruse täitmiseks esitas kaebaja 04.07.2013 halduskohtule taotluse Harju maavanema

26.11.2008 korralduse nr 2782-k tühistamiseks, leides, et Mõtuse 25a maaüksus jäeti riigi

omandisse ebaseaduslikult. Maavanem ega teised kaebuses nimetatud ametkonnad ei ole teinud

oma tööd seaduse kohaselt. Kaebaja nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist maa

erastamise menetluse läbiviimisega venitamise eest. Kaebaja palub anda talle riigi õigusabi, samuti

vabastada kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest 15,97 eurot ületavas osas.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 12.07.2013 määrusega Harju maavanema 26.11.2008 korralduse

nr 2782-k tühistamiseks esitatud kaebuse HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 121 lg 1 p 3 alusel, jättis riigi

õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta ja andis tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

Maavanema korralduse tühistamise nõude osas on olemas jõustunud kohtulahend ning samal alusel

ja sama nõudega uue kaebuse esitamine ei ole lubatav. Kohus seletas, et riigi õigusabi taotlemiseks

tuleb kaebajal täita vastav vorm ning selgitada taotletava õigusabi liik (s.o kas üksnes kaebuse

koostamiseks või ka kohtumenetluses esindamiseks). Kohus selgitas, et menetlusabi taotlust ei ole

võimalik lahendada kaebuse umbmääraste väidete põhjal, kaebus tuleb korda teha ning

konkreetselt välja tuua, kes ja millise õigusvastase toiminguga/aktiga või viivitusega on kaebajale

väidetud kahju tekitanud.

7. D.D.D.W. esitas 05.08.2013 vastuse halduskohtu 12.07.2013 määrusele ning nõudis kahju

hüvitamist menetlustega venitamise eest ja palus määrata talle jurist, kes oskaks koostada vastava

kaebuse.

8. Tallinna Halduskohus jättis 23.08.2013 määrusega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta,

määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning tegi trahvihoiatuse menetluse pahatahtliku

takistamise korral.

9. 16.09.2013, 03.10.2013, 04.10.2013, 07.10.2013, 11.10.2013, 04.11.2013, 18.11.2013,

13.12.2013,

17.12.2013,

19.12.2013

ja

03.02.2014

halduskohtule

saabunud

menetlusdokumentides tegi kaebaja etteheiteid erinevate ametiasutuste ja kohtute tööle ning neist

dokumentidest nähtub kokkuvõtvalt, et kaebaja seob talle tekitatud kahju tema kinnistuga piirneva

maa erastamata jätmisega ja ametiasutuste teostatud toimingutega (maa riigi omandisse taotlemine,

riigi omandisse jätmine, sihtotstarbe muutmine, enampakkumisel müümine, kaebaja

detailplaneeringu menetlusest eemale jätmine), samuti haldus- ja kohtuvaidluste venimisega ning

kantud kohtukuludega.

10. Halduskohus rahuldas 13.02.2014 määrusega riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses, s.h kohtule nõuetekohase kaebuse koostamiseks või menetluse jätkamise

otstarbekuse küsimuses seisukoha kujundamiseks ning andis kaebajale riigi õigusabi kohustusega

hüvitada ühekordse maksena riigi õigusabi tasu ja kulud 90 päeva möödumisel pärast asjas tehtava

kohtulahendi jõustumist (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3). Halduskohus selgitas, et talle saabunud

menetlusdokumentides on kaebaja esitanud erinevaid selgitusi ja nõudeid, s.h neid, mille osas on

kohtumenetlused kaebajale mitteeduka tulemusega juba lõppenud; iga avalduse pealt on tasutud

riigilõivu, mis ületab seaduses ettenähtud riigilõivumäärasid ning pole võimalik aru saada, mille

eest lõivu tasutakse. Kui arvestada kaebaja väidet välismaal konsultatsioonide osutamise kohta ja

sellega seoses Eestist pikaajalisi eemalviibimisi, siis peavad kaebajal olema täiendavad

sissetulekud, mida ta kohtule ei näita. Kuigi kaebaja ei saa olla maksejõuetu, peab kohus

otstarbekaks võimaldada talle HKMS § 110 lg 2 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-de 5 ja

9 alusel riigi õigusabi (kohustusega hüvitada RÕS § 8 p 2 ja § 16 lg 1 alusel riigi õigusabi tasu ja

kulud ühekordse maksena 90 päeva möödumisel lõpplahendi tegemisest) kaebuse korrastamiseks,

nõuete ja nende põhjenduste lõplikuks formuleerimiseks ning kaebuse edasise menetlemise

otstarbekuse üle otsustamiseks. Kohus selgitas, et riigi õigusabi tasu ja kulusid ei tule hüvitada

kaebuse rahuldamise või kompromissi sõlmimise korral (RÕS § 27 lg 1 p-d 1 ja 3), v.a RÕS § 27

lg-s 3 sätestatud juhul ja osas.

11. 20.02.2014 registreeriti Tallinna Halduskohtus D.D.D.W.i allkirjastatud ja määruskaebusena

pealkirjastatud menetlusdokument, milles leiti kokkuvõtvalt, et kõik kaebajat puudutavad

kohtulahendid ning ka kohtu tegevus on olnud ebaõiglane ja kaebaja nõuetest on ebaõigesti aru

saadud.

12. Halduskohus tõlgendas 20.02.2014 menetlusdokumenti määruskaebusena 13.02.2014 määruse

peale, jättis 20.02.2014 määruse p-dega 1-3 määruskaebuse käiguta ning määras tähtaja

määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks - esitada tuleb arusaadavalt sõnastatud taotlused ja

põhjendused ning tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus

märkis, et kuna kaebajale on määratud halduskohtumenetluses osalemiseks esindaja

(vandeadvokaat Risto Käbi, Advokaadibüroo LEX), siis HKMS § 74 lg 3 alusel edastab kohus

määruse ainult advokaadile, kellel tuleb võtta seisukoht ja teavitada kohut, kas määruskaebust

13.02.2014 määruse peale tegelikult esitada sooviti/soovitakse.

13. 11.03.2014, 17.03.2014 ja 18.03.2014 registreeriti Tallinna Halduskohtus D.D.D.W.i

avaldused, mis olid pealkirjastatud vastus teie kirjale 3-13-707/20.02.2014, ning 24.03.2014

registreeriti Tallinna Halduskohtus D.D.D.W.i menetlusdokument – Apellatsioon, vastus teie

kirjale 17.03.2014 haldusasjades nr 3-08-1382, 3-13-101, 3-13-1448, nr 3-13-706.

14. Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 määrusega tagastati D.D.D.W.i määruskaebus halduskohtu

13.02.2014 määrusele, jäeti 11.03.2014 avaldus käiguta ja määrati tähtaeg puuduse

kõrvaldamiseks, anti riigi õigusabi osutajale tähtaeg esitada omapoolne seisukoht kaebaja

avaldusele esindajast loobumise kohta ning tehti kaebajale trahvihoiatus. Samuti tagastas kohus

13.02.2014 määrusele esitatud määruskaebuse HKMS § 187 lg 4 alusel, sest kaebaja ei

kõrvaldanud talle antud tähtajaks selle puudusi – ta ei ole teatanud kohtule, kas tema 20.02.2014

menetlusdokumendi eesmärk on kohtu 13.02.2014 määruse vaidlustamine ja tasumata on riigilõiv.

Kaebaja järgnevates avaldustes esitatud seisukohtadest saab järeldada, et kaebaja ei kavatse

20.02.2014 määruse p-te 1-3 täita, kuna peab neid õigusvastaseks. Kaebaja on 11.03.2014

(dateeritud 07.03.2014) avalduses teatanud, et loobub antud hetkel kohtu määratud advokaadist.

Taotlus on kohtu arvates ennatlik ja arusaamatu, sest kaebust, mis oleks menetletav, pole kaebaja

olnud võimeline ise vaatamata kohtu korduvatele selgitustele, koostama. Kaebaja ise taotles riigi

õigusabi, talle määratud esindaja on vandeadvokaat, ja kohtul puudub põhjus riigi õigusabi osutaja

kompetentsuses kahelda. Seadus ei anna võimalust riigi õigusabist ajutiselt loobuda ja hakata siis

riigi õigusabi korras uut advokaati taotlema (vt kaebaja 18.03.2014 avaldus). Kohus leidis, et

kaebaja käitumine on kvalifitseeritav menetlusosalise menetlusõiguste heauskse kasutamise

kohustuse rikkumisena ja katsena menetluse venitamiseks (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2). Kohus palus

kaebajal kohtule selgelt ja põhistatult teatada, kas ta jääb advokaadist loobumise taotluse juurde.

Esindajast loobumise korral tuli kaebajal endal esitada kohtu määratud aja jooksul HKMS nõuetele

vastava kaebuse terviktekst ning kohus selgitas, et kohtu selle nõude täitmata jätmise korral

kaebust edasi ei menetleta. Samuti palus kohus riigi õigusabi osutajal esitada omapoolne seisukoht

kaebaja esindajast loobumise avaldusele ja selgitada esindatavale riigi õigusabist loobumise

õiguslikke aluseid ja tagajärgi. 17.03.2014 menetlusdokumendis (dateeritud 07.03.2014) märgib

kaebaja, et esitab nõude seoses sellega, et Tallinna Ringkonnakohus pole saatnud talle

kohtumäärust haldusasjas nr 3-08-1382, samuti märgib ta, et 20.02.2014 määruse haldusasjas nr

3-13-707 näol on tegemist kohtu finantsvägivallaga; 18.03.2014 menetlusdokumendis leiab

kaebaja, et kahju on talle tekitatud eelkõige kohtute tegevusega; 24.03.2014 menetlusdokumendi

sisust järelduvalt soovib kaebaja talle kompensatsiooni määramist. Kohus selgitas vastuseks

nendele avaldustele, et kaebaja ei saa vaidlustada halduskohtus ringkonnakohtu tegevust ning

täitmata on ka kohtu poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise riigivastutuse seaduses toodud

eeldused.

15. 04.04.2014 ja 07.04.2014 registreeriti Tallinna Halduskohtus järjekordsed kaebaja esitatud

menetlusdokumendid – nõue esitada ametlik vastus kirjale 2014/03/17 haldusasjas nr 3-13-707,

mis on tekkinud vastuoludest kohtumenetlusega nr 1382/03/08, nr 3-101-13, nr 1448/13 nr 3-13-

706 ja Riigikohtu paljude ebaõiglaste otsustega ja Tallinna Ringkonnakohtu mahavaikimisega.

11.04.2014 registreeritud menetlusdokumendis (vastus teie kohtumäärusele 3-13-707 20.02.2014)

palus kaebaja lugeda tema 07.03.2014 kirja määruskaebusena, ja selgitas, et esindajast loobumine

oli tingitud asjaolust, et ta taotles tasuta õigusabi, kuid seda nõuet kohus ei täitnud. Kaebaja palub

anda talle tasuta juriidilist abi ja liita haldusasjad ühiseks menetlemiseks. 14.04.2014 registreeritud

menetlusdokumendis palub kaebaja ametlikku vastust. Tallinna Halduskohtu 16.04.2014

määrusega vabastati D.D.D.W. riigilõivust määruskaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu

31.03.2014 määruse resolutsiooni p 1 peale ja võeti selles osas määruskaebus menetlusse ja

rahuldati; võeti menetlusse määruskaebus halduskohtu 13.02.2014 määruse peale (resolutsiooni p

4) ja jäeti määruskaebus 13.02.2014 määruse p-de 1-3 tühistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p

5) ja edastati see ringkonnakohtule lahendamiseks (resolutsiooni p-d 1-3). Kohtumääruse

põhjenduste kohaselt selgitas riigi õigusabi osutaja 14.03.2014 vastuskirjas kohtule, et kaebaja

soovib esindajast loobuda, tuues põhjusena välja m.h kulude hüvitamise kohustuse. Kaebaja

11.04.2014 ja 14.04.2014 menetlusdokumentides toodu põhjal leiab kohus, et ta on kaebaja

07.03.2014 kirjas märgitut ilmselt mõistnud ebaõigesti. Kaebaja tegelikuks sooviks oli vaidlustada

halduskohtu 13.02.2014 määrust osas, milles kaebajale määrati riigi õigusabi kohustusega hüvitada

riigi õigusabi tasu ja kulud, sest kaebaja soovis saada tasuta õigusabi. Seetõttu on kohus 31.03.2014

määruse p-ga 1 kaebaja 20.02.2014 määruskaebuse halduskohtu 13.02.2014 määruse

tühistamiseks ebaõigesti tagastanud. Halduskohtu 13.02.2014 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3

on õiguspärased ja nende muutmiseks ei ole alust.

16. D.D.D.W.i määruskaebusest järelduvalt palub kaebaja halduskohtu 13.02.2014 määruse p-d 1,

2 ja 3 tühistada ning määrata talle menetlusabi viisil, et ta ei pea maksma tasu menetlusabi korras

määratud advokaadi õigusabi eest ka juhul, kui kaebus rahuldamata jääb ja/või kompromissi ei

saavutata.

17. Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2014 määrusega otsustas kohus jätta D.D.D.W.i

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.02.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-707

muutmata.

18. 09.10.2014 (koos 21.10.2014 avaldusega) esitas D.D.D.W. Riigikohtule määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2014 määruse tühistamiseks.

19. 28.10.2014 määrusega jättis Riigikohus D.D.D.W.i määruskaebuse käiguta ja andis puuduste

kõrvaldamiseks aega kümme päeva määruse kättesaamisest arvates.

20. 10.11.2014, 21.11.2014, 24.11.2014 esitas D.D.D.W. täiendavaid menetlusdokumente

Riigikohtule.

21. 25.11.2014 määruse nr 3-7-1-3-606-14 resolutsiooni p 1 otsustas Riigikohus jätta D.D.D.W.i

määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse

võtmata.

22. 27.02.2015 saabus kohtule D.D.D.W.i menetlusdokument.

23. 02.04.2015 määrusega otsustas kohus: 1) Jätta D.D.D.W.i taotlus esindajast loobumiseks

korduvalt käiguta. 2) Anda D.D.D.W.ile avalduse esindajast loobumiseks puuduste

kõrvaldamiseks so kohtule teatamaks, kas ta soovib jätkuvalt esindajast loobuda või mitte aega 5

päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 3) Avalduse puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab

kohus avalduse läbivaatamatult. 4) Jätta D.D.D.W.i kaebus käiguta. 5) Anda puuduse

kõrvaldamiseks (HKMS § 37-39 nõuetele vastava kaebuse esitamiseks) aega 35 (kolmkümmend

viis) päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 6) Määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata

jätmisel on kohtul õigus tagastada kaebus läbivaatamatult.

24. 18.04.2015 dateeritud (kohtus registreeritud 20.04.2015) esitas D.D.D.W. kohtule

menetlusdokumendi, mille ta on pealkirjastanud Vastuskaebusena ja selle all

Määruskaebusena. Selle dokumendi sisust kohus tegelikult selgelt aru ei saa. Kohus suudab

üheselt aru saada ainult sellest, et kaebaja on kohtunud talle määratuid advokaadiga ja soovib

lõplikult juriidilisest abist haldusasjas nr 3-13-707.

Ühtlasi teatab kaebaja, et esitab kohtule järgmised põhinõudluised (kaebaja poolt kasutatud

lühendid ja väljendid muutmata):

1) Palun määratleda Mõtuse 25a maa-ala tegelik maksumus ja korvata kulutused, mis on tekitatud

maa maksumuse võltsimisega ja palun välja maksta kompensatsioon osapoolte eksitamise eest –

seda peab tegema Harju Maavanem.

2) Nõuan määratleda Mõtuse 25a õiguslik staatus. Nõuan, et Harju Maavanem arvestaks ümber

Mõtuse 25a maa-ala maksumuse vastavalt Tallinna Halduskohtu 20.12.2010 otsusele. Kaebaja

peab õigeks, et Mõtuse 25a maalõik kuulub Mõtuse 27 kinnistu koosseisu ja tema hind

määratletakse: kui kingitus riigi poolt vastavalt MaaRS § 22 lg 12 ja määruse 40 ja 41 järgi.

3) Põhjuseks on see, et antud maalõik (Mõtuse 25a) on transpordi maa-ala (tee), mitte elamumaa

ja seda on võimatu hoonestada vastavalt ehitusnormide nõuetele. Seda maalõiku on võimalik

kasutada ainult teena või parkimisplatsina. Sellise detailplaneeringu tellis ja saavutas nõusoleku

TLPA veel 2010 jaanuaris teede departamengu käest, et tunnistada ainult see maalõik teena.

4) Vastavalt 25.01.2010 Tallinna Transpordiameti Lilleküla osakonna määrusele Mõtuse 25a

maa-ala võib kasutada tee ehitamiseks.

5) pärast antud lõigu tunnistamist transpordimaaks Harju Maavanem ei omanud õigust müüa seda

maalõiku elamumaana ilma tehnilise põhjuseta ja kinnituseta TLDPA (ilmselt peab kaebaja silmas

Tallinna Linnaplaneermise Ametit -TLPA-d) poolt, sest see maa-ala kuulub linnale. Aga TLOA-s

on see maa kirjas kui transpordimaa.

6) Antud Mõtuse 25a maa, vastavalt 20.12.2010 kohtu otsusega võib lugeda lõiguna, mis kohus ei

vaidlustanud hageja nõudmist ei tõestanud oma õigusi tegevusele vastaval maa-ala. Nõuan, et

antud maalõik loetakse Mõtuse 27 kinnistule ja tema maksumus määratletakse kui riigi kingitus –

so tasuta vastavalt MaaRS § 22 lg 12 ja 40, 41 määrusele.

Lisaks teatab kaebaja, et tema põhinõuded Harju Maavanemale ja PLDPA-le (ilmselt peab kaebaja

silmas Tallinna Linnaplaneermise Ametit -TLPA-d), mida need peavad aluseks võtma: a)

organiseerida bisness-plaan, mis võimaldab püstitada ehitise kaebaja maa-aladele Mõtuse 27 ja

Mõtuse 25a ja anda rendile elamispinda ja osaliselt kaubanduspinda ja mis annab õiguse ja loa

sissesõitmiseks Sõpruse pst poolt. b) palun esitada terve komplekt dokumentatsiooni koos kõigi

ehitusjoonistega, kus on olemas luba 16-18 st. hoonete püstitamiseks, nii kui on märgistatud riigi

äriplaanis, selle piirkonna ehitisi püstitamiseks nende arvel. Nii kui kõik kommunikatsioonide tööd

olid valmis tehtud ja ette toodud selles piirkonnas juba 1980-1990a. Gen.plaan tehnilisest

teenindamisest on selles piirkonnas juba kinnitatud 1993-1990, tänasepäevani selle kasutamine

toimub kohati ja pooleldi.

Lisaks teeb kaebaja hulga kohtule arusaamatuid etteheiteid TRK ja THK ning Harju maavanema

tegevusele.

25. 21.04.2015 määrusega otsustas kohus 1) tühistada edasiulatuvalt (lõpetada) D.D.D.W.ile

käesolevas asjas riigi õigusabi osutamine; 2) kaebajal vastata käesoleva määruse p 26 ja 27 olevale

kohtunõudele 02.04.2015 määruses märgitud ajaks ehk hiljemalt 14.05.2015; 3) Vandeadvokaat

Risto Käbil esitada kohtule RÕS § 22 lg 1 nimetatud taotlus soovi korral hiljemalt 14.05.2015.

26. 26.04.2015 dateerituna esitas (registreeritud 27.04.2015) D.D.D.W. kohtule määruskaebusena

pealkirjastatud menetlusdokumendi. Kohus märgib, et ka sellest menetlusdokumendist on tal

võimatu aru saada nii keelekasutuse kui ka esitatud taotluste suhtes. Dokumendi tekstist võib

järeldada, et kaebajal on mingi probleem Tallinna Halduskohtu 14.04.2015 määrusega Milles see

seisneb, kohus kaebaja esitatud tekstist välja lugeda ei suuda. Ühelt poolt väidab kaebaja, et

14.04.2015 (02.04.2015) kohtumäärus on talle esitlemata ja sellel puudub registreerimisnumber.

Mõni rida edasi väidab kaebaja, et kohtunik ja kohtuistungi vanemsekretär ei omanud õigust sellist

ebaseaduslikku dokumenti talle esitada. Lisaks lubab kaebaja esitada halduskohtu eesistujale

kaebuse kohtuniku tegevuse kohta ja Riigikohtu esimehele kolme astme kohtute suhtes

õigusnormide eiramise ja kohtueetika rikkumise kohta. Paksus kirjas tekstiosa lõpetamiseks leiab

kaebaja, et „Hagejal antud olukorras on õigus pidada õigeks, et kolme kohtuastme kohtud on

tunnistanud tema –õigused kogu kohtumenetluse toimiku nr.3-13-703 suhtes – seaduspärasteks ja

peavad alustama kahjutasude maksmist kõikidelt – vastustajatelt ÜHEAEGSET.“ (kirjaviis

muutmata).

Täiendavalt teatab kaebaja, et Harju Maavanem peab välja maksma kaebajale 390 000 eurot ja

Tallinna Linnavalitsus, Harju Maavanem ja maavalitsus, Maa-amet ja Tallinna Linnaplaneerimise

Amet peavad välja maksma 1 200 000 eurot.

Kaebaja märgib, et Harju Maavanem peab korvama kaebajale kahju erastamisõiguse kaotamisega

Mõtuse 25a suhtes, kaebaja õiguste rikkumise eest, väärikuse alandamise eest. Maa jäeti riigi

omandisse 26.11.2008 korraldusega nr 2782-k ja sellega seoses kaotas kaebaja erastamisõiguse.

Teiseks nõuab kaebaja, et Harju Maavanem hüvitaks kaebajale seoses Mõtuse 25a maalõigu

müümisega kaebaja poolt tehtud kulud – kaebaja oli sunnitud maalõigu ostma oksjonil. Samuti

nõuab kaebaja kõikide kulude hüvitamist, mis olid tehtud seoses antud maa-ala erastamisega.

Veel nõuab kaebaja, et Harju Maavanem ja TLPA peaks: a) organiseerida bisness-plaan, mis

võimaldab püstitada ehitise kaebaja maa-aladele Mõtuse 27 ja Mõtuse 25a ja anda rendile

elamispinda ja osaliselt kaubanduspinda ja mis annab õiguse ja loa sissesõitmiseks Sõpruse pst

poolt. b) palun esitada terve komplekt dokumentatsiooni koos kõigi ehitusjoonistega, kus on olemas

luba 16-18 st. hoonete püstitamiseks, nii kui on märgistatud riigi äriplaanis, selle piirkonna ehitisi

püstitamiseks nende arvel. Nii kui kõik kommunikatsioonide tööd olid valmis tehtud ja ette toodud

selles piirkonnas juba 1980-1990a. Gen.plaan tehnilisest teenindamisest on selles piirkonnas juba

kinnitatud 1993-1990, tänasepäevani selle kasutamine toimub kohati ja pooleldi.

Samas kaebaja tekstis teeb kaebaja üksnes etteheiteid kohtute tegevusele (sh eelkõige haldusasja

nr 3-08-1382 menetlemisel) ning leiab, et tal on õigus saada selle eest kompensatsiooni, kuna

kaebaja kaebusi ei menetletud, nõuti üksnes riigilõivude tasumist. Kaebaja soovib saada

kompensatsiooni selles eest, et alandati ja venitati menetlust.

Kaebaja kordab ka teisi 18.04.2015 menetlusdokumendis esitatud nõudmisi. Seejärel ei ole kaebaja

taaskord rahul kohtute tegevusega tema kaebuste menetlemisel.

27. 10.05.2015 (registreeritud 11.05.2015) esitas D.D.D.W. kohtule uue menetlusdokumendi, mis

on pealkirjastatud uus nõue haldusasjas nr 3-13-707.

Kaebaja teatab, et tema ei ole andnud luba menetleda haldusasja kirjalikult. Kaebajale ei ole

esitatud Harju Maavanema selgitusi, miks tema ei saanud vormistada maalõigu 1503 m2 erastamist

vastavalt seadusele. Kaebaja küsib, et miks Harju Maavanem ei tunnista kaebaja kaebust.

Kaebaja leiab, et kõik tema poolt esitatud nõudmised on selged ja esitatud õigeaegselt. Kui kohus

neist aru ei saa, siis soovitab kaebaja uuesti lugeda – vajadusel mitu korda.

Seejärel kordab kaebaja oma taotlust esindajast loobumiseks ja pretensioone erinevate kohtute

tegevusele.

Kaebaja kordab, et Harju Maavanem peab välja maksma 390 000 eurot ja Tallinna Linnavalitsus,

Harju Maavalitsus ja Harju Maavanem, Maa-amet, TLPA 12 000 000 eurot. Samuti kordab

kaebaja siinkohal oma seisukohti kohtute tegevuse kohta, millega kaebaja ei ole rahul, paludes

rahuldada kaebuse.

Lisaks palub kaebaja vaadata läbi ja rahuldada kõik kaebaja nõudmised haldusasjades nr 3-13-101,

3-13-706, 3-11-1448.

Nimetatud avalduse lõpus esitab kaebaja mitmeid ilmselgelt solvavaid seisukohti kohtu tegevuse

suhtes.

28. 14.05.2015 (registreeritud 15.05.2015) esitas kaebuse esitaja kohtule uue menetlusdokumendi,

mille on pealkirjastanud Vastuskaebuse Määruskaebusena 17.04.2015 määrusele ning

„Selgitusena kolmandatele isikutele ja nende esindajatele kohtus, ministeeriumites ja

riigiametkondades mis on reiderstvo????“.

Menetlusdokumendis taotleb kaebaja välja selgitada, kui suure kahju on tekitanud kohtud

ühiskonnale.

Kaebaja kordab, et Harju Maavanem peab välja maksma 390 000 eurot, Tallinna Linnavalitsus

12 000 000 eurot, Maavanem ja Harju Maavalitsus 12 000 000 eurot, Maa-amet 12 000 000 eurot

ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet 12 000 000 eurot.

Kaebaja kordab ka oma teadet riigi õigusabist loobumisest. Samuti kordab kaebaja oma

varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti seoses kohtute tegevusega.

Lisaks märgib kaebaja, et kohtumäärus (ilmselt peab kaebaja silmas 21.04.2015 määrust) ei olnud

kaebaja poolt kätte saadud vastavalt seadusandlusele Eesti Posti kaudu 21.04.2015, seega palub

kaebaja tunnistada vastuste esitamise tähtajad so 21.04.2015 seadusevastaseks ja esitada kõik

nõuded vastavalt seadusele uuesti (vt tl 156, IV kd).

29. Kaebaja on esitanud edaspidi kohtule jätkuvalt sisuliselt arusaamatuid avaldusi 01.06.2015,

19.06.2015, 07.07.2015, 28.07.2015 (Tallinna Ringkonnakohtule) ja 12.10.2015. Kohtu arvates

nähtub nendest avaldustest selgesti, et kaebajal ei ole adekvaatset arusaama ei oma probleemist

ega selle lahendamise võimalustest ning see, et ta keeldub järgimast kohtu juhiseid ja soovitusi

asja menetlemise võimalikuks tegemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

30. Kaebuse esitaja on pealkirjastanud oma 18.04.2015 avalduse kui Vastuskaebus ja

Määruskaebus kohtu 14.04.2015 määrusele (13:00 Eesti post). Kohus selgitas kaebajale oma

21.04.2015 määrusele, et ta ei saa aru, millise menetlusdokumendiga on tegemist ja palus lähtudes

määruse selgitava osa punktidest 26 ja 27 selgitada kohtule hiljemalt 14.05.2015, mis oli kaebaja

sooviks selle esitamisel – kas esitada kohtule avaldus, kaebuse terviktekst või hoopiski

määruskaebus (kui nii, siis millises ulatuses ja koos vastavate põhjendustega). Kaebaja teatab, et

loobub riigi õigusabist, samuti esitab oma täiendavad seisukohad.

Kohus märgib, et ka järgmisena 26.04.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendi on kaebaja

pealkirjastanud määruskaebusena ning menetlusdokumendist võib järeldada, et kaebaja ei ole

mingis osas rahul kohtu 02.04.2015 määruse temale toimetamisega, kuid kindlasti ei ole selle sisu

nii palju kui sellest on võimalik aru saada tõlgendatav määruskaebusena ja selles ei ole esitatud

määruskaebuse esitamiseks kohustuslikke nõudeid ja nende põhjendusi. Suur osa sellest

dokumendist (alates avalehe alaosast kuni lõpuni) koosneb kohtule sisuliselt arusaamatuks

jäävatest nõuetest ja seisukohavõttudest.

Kohus märgib siinkohal veelkord ära, et Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 määrusega otsustas

kohus 1) Jätta D.D.D.W.i taotlus esindajast loobumiseks korduvalt käiguta. 2) Anda D.D.D.W.ile

avalduse esindajast loobumiseks puuduste kõrvaldamiseks so kohtule teatamaks, kas ta soovib

jätkuvalt esindajast loobuda või mitte aega 5 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 3)

Avalduse puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastada avaldus läbivaatamatult. 4) Jätta D.D.D.W.i

kaebus käiguta. 5) Anda puuduste kõrvaldamiseks (HKMS § 37-39 nõuetele vastava kaebuse

esitamiseks) aega 35 (kolmkümmend viis) päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 6) Määratud

tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus tagastada kaebus läbivaatamatult. (vt tl

101-103 pöördel, IV kd).

Samuti märgib kohus, et tühistas 21.04.2015 edasiulatuvalt (lõpetas) kaebajale riigi õigusabi

osutamise ja andis kaebajale võimaluse selgitada oma 18.04.2015 menetlusdokumendi sisu.

14.05.2015 (kohus registreeris 15.05.2015) esitas kaebaja kohtule uue menetlusdokumendi, mille

on pealkirjastanud Vastuskaebusena ja määruskaebusena 17.04.2015 määrusele. Kuna nimetatud

kuupäeva ei ole kohus ühtegi määrust teinud, siis kohus tõlgendades kaebaja tahet tõlgendab ka

seda menetlusdokumenti vähemalt osaliselt kui vastust kohtu Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 ja

21.04.2015 määrustele. Samas ei ole ka selles dokumendis esitatud arusaadavat ja seaduse nõuetele

vastavat määruskaebust ega ka seaduse nõuetele vastavat ja sisuliselt arusaadavat kaebuse teksti.

31. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või

kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja 18.04.2015 kohtule esitatud (registreeritud 20.04.2015), 26.04.2015

kohtule esitatud (registreeritud 27.04.2015) ja 14.05.2015 esitatud (registreeritud 15.05.2015)

avaldused ei ole sisult määruskaebused ja nendes ei ole kaebaja esitanud kohtule ka seadusele

vastavat kaebuse tervikteksti. Seetõttu ei käsitle kohus neid avaldusi määruskaebusena ja seadusele

vastava kaebuse terviktekstina.

KAEBUSE TAGASTAMINE

32. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebuse esitaja on väljastusteatest nähtuvalt kohtu 02.04.2015 määruse, millega kohus jättis

kaebuse käiguta ja andis 35 päevase tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ja HKMS

§ 37-39 nõuetele vastava kaebuse esitamiseks kätte saanud 14.04.2015 (tl 105, IV kd). Seega tuli

kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 19.05.2015.

21.04.2015 määrus, millega kohus lahendas kaebaja taotluse esindajast loobumiseks ja kordas oma

nõuet 02.04.2015 määruse täitmiseks on jäetud kaebuse esitajale postkasti 27.04.2015 (tl 130a, IV

kd), seega tuleb 21.04.2015 määrus lugeda kaebuse esitajale kätte toimetatuks 30.04.2015 (HKMS

§ 72 lg 4 ja TsMS § 326). Nimetatud määruses viitas kohus ekslikult, et kaebuse puudused tuleb

kõrvaldada hiljemalt 14.05.2015, õige oleks olnud märkida, et kaebuse puudused tuleb kõrvaldada

hiljemalt 19.05.2015. Samas ei muuda see asjaolu käesolevaks hetkeks menetluslikku olukorda,

sest kaebaja ei ole ka 19.05.2015 esitanud seaduse nõuetele vastavat kaebuse tervikteksti.

Kõigist kohtule kaebaja poolt esitatud avaldustest, mida võib hea tahtmise korral tõlgendada

kaebuse täienduste, paranduste või lisadena ja esialgsest kaebusest nähtub, et kaebaja kaebus

sisaldab endas suurel määral kohtute ja haldusorganite (sh Harju Maavalitsuse ja Tallinna linna)

vastu suunatud laialivalguvaid süüdistusi ja sisuliselt arusaamatutel alustel nõudeid. Samuti ei ole

kaebaja esitanud oma seisukohti selgelt ja lühidalt, vaid ebaselgelt, laialivalguvalt ning koos

paljude täiesti asjassepuutumatute ja juriidiliselt põhjendamatute väidetega. Esitatud dokumendid

ei vasta kohtu hinnangul ei oma arusaadavuselt kui sisult HKMS § 37-39 sätestatud ja kaebusele

esitatavatele nõuetele. HKMS § 165 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtul otsuse põhjendavas osas

märkida põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Arvestades kohtule

esitatud kaebuse ja avalduste mahtu ning seda, et selles sisaldub rohkelt arusaamatuid, seosetuid

ja ebaselgeid väiteid ning nõudeid, oleks kohtul sellisel kujul kaebuse menetlemisel

HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud nõude täitmine mitte ainult oluliselt raskendatud, vaid ka

sisuliselt võimatu. Seega leiab kohus, et kaebaja kaebust ei ole võimalik menetleda, kuna esinevad

kaebaja enda poolt põhjustatud ja vaatamata kohtu poolt antud abile ja tähtaegadele kõrvaldamata

takistused.

33. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, millistele nõuetele kaebus peab vastama ning

palunud selle viia vastavusse seaduse nõuetega. Kuna kaebaja ilmselgelt ise seda teha ei suutnud

või ei tahtnud, on kohus on andnud kaebajale õigusabi kohtule nõuetekohase kaebuse koostamiseks

või menetluse jätkamise otstarbekuse küsimuses seisukohal kujundamiseks, kuid kaebaja on

sellest ise loobunud. Kohus märgib siinkohal eraldi, et ka kaebajale õigusabi osutama määratud

vandeadvokaat ei suutnud kaebajaga kohtumise järel aru saada kaebaja nõuetest ning pärast

esimest kohtumist on kaebaja loobunud advokaadiga suhtlemast. Lisaks on kaebaja advokaadi

väitel esitanud kohtule temaga tööga seoses alusetuid väiteid tegematajätmistest ja pannud talle

suhu seisukohti, mida vandeadvokaat ei ole esitanud. Vandeadvokaat leidis oma avalduses kohtule

sisuliselt, et riigi õigusabi osutamine sellises olukorras ei ole ilmselt realiseeritav ja ka kohustuslik

(III tl 25). Kohus on kaebajale selgitanud õigusabi tingimusi ja sellest loobumise tagajärgi ja

määranud kaebajale tähtaja seejärel esitada oma seaduse nõuetele vastava kaebuse esitamiseks (vt

Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 määrus). Kaebaja ei ole seda teinud. Lisaks selgitas kohus

kaebajale, et kuni kaebuse tekst ja nõuded ei ole selged ei ole võimalik lahendada ka kaebaja

menetlusabi taotlust kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks 15,97 eurot ületavas osas.

Samuti on kohus kaebajale korduvalt erinevates määrustes selgitanud, et puuduste kõrvaldamata

jätmisel kaebus tagastatakse. Seega oli kaebajal võimalus nii iseseisvalt, kui ka professionaalse

vandeadvokaadi abi kasutades, muuta oma kaebus kohtus menetletavaks ning ta pidi oli teadlik

kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest.

Vaatamata kaebuse korrastamiseks määratud tähtaja möödumisele kaebaja seda teinud ei ole ja on

esitanud halduskohtule ja ka Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule ja mitmetele muudele

riigiorganitele adresseeritult täiendavalt hulga arusaamatuid nõudeid ja taotlusi, mille

menetlemisesks ja veel vähem rahuldamiseks puuduvad halduskohtul volitused ja pädevus

(01.06.2015, 19.06.2015, 07.07.2015, 10.08.2015, 12.10.2015).

34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.D.D.W.i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel

tagastada, kuna kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi

kõrvaldanud ja kaebus ei vasta HKMS § 37-39 nõuetele. Kaebuse nõuded ja eriti nende

võimalikud alused ja põhjendused on kohtule tulenevalt kaebaja enda tegevusest jätkuvalt

ebaselged ja kaebuse tekst ega võimalikud esitatavad nõuded ei ole arusaadavad.

Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja on esitanud kohtule hulga menetlusdokumente, kus ta

kordab läbisegi ja süsteemitult oma juriidiliselt ilmselgelt põhjendamatuid seisukohti ja nõudeid,

millest osa on kohus nende põhjendamatuse tõttu ka tagastanud (12.07.2013 määrus I tl 99-103) ja

kohus on korduvalt selgitanud ning andnud kaebajale tähtaegu kaebuse seaduse nõuetega

vastavusse viimiseks, kuid kaebust, mida kohtul oleks võimalik menetleda, kaebaja kohtule

esitanud ei ole. Sellest tulenevalt on paljasõnalised ka kaebaja etteheited, et kohus on menetlenud

kaebaja kaebust üksnes kirjalikus menetluses ega ole küsinud kaebusele vastustajate seisukohta.

Kuivõrd kohus ei ole kaebust tulenevalt kaebaja enda tegevusest saanud menetlusse võtta, siis ei

ole toimunud ka asja sisulist lahendamist. Kaebajal on kohtu arvates ilmselgelt väärarusaam tema

enda vastustusest ja kohustustest kohtumenetluses osalemisel ja kohtu võimalustest ja pädevusest

asjade lahendamisel. Lisaks rõhutab kohus, et vaatamata kohtu püüetele aidata kaebajat talle riigi

õigusabi määramisega kaebuse korrastamiseks, on kaebaja keeldunud talle kohtu poolt

võimaldatud riigi õigusabist.

Kohus märgib, et kohus saab lahendada kaebusi üksnes seaduses sätestatud alustel, korras ja

ulatuses. Juhul, kui kaebaja oma teadliku tegevusega kohtumenetluse raames, ei võimalda kohtul

seaduslikult kohut mõista, tuleb kohtul selline menetlus vastavalt seaduse nõuetele lõpetada. Eesti

Vabariigi Põhiseadus näeb küll ette isikute huvide ja õiguste kaitse võimaluse kohtu kaudu, kuid

samas allutab selle võimaluse kasutajad ja kohtu kohtumenetluse normidele. Nende normide

eiramisel kohtu poole pöörduja poolt ei ole kohtul võimalik selle isiku õigusi seaduslikul teel

kaitsta. Käesoleval juhul on tegemist just sellise olukorraga, kus kaebaja ise oma pikaajalise

tegevusega on teinud võimatuks kohtul seaduspärase menetluse läbiviimise ja kohus, lähtudes

seadusest, lõpetab käesoleva menetluse.

35. HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud

ja kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus,

sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

Tõlgendades kaebaja kaebust saab kohus aru, et kaebaja soovib saada rahalist hüvitist ka kohtute

tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ükskõik milline kohus oleks kaebaja

haldusasjade menetlemisel toime pannud kuriteo, siis ei ole ka vastava nõude esitamine lubatud ja

kaebus tuleb selle esitajale selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel tagastada.

36. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Samas soovitab kohus kaebajal

lähtudes käesolevas asjas kaebaja poolt esitatud seisukohtadest ja dokumentidest kasutada

võimalikul uuesti kohtusse pöördumisel õigusasjatundja abi kaebuse koostamisel.

37. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15,97 eurot ja oma 07.07.2015 kohtule esitatud

avaldusega koos esitanud kohtule täiendavate maksekorralduste koopiad riigilõivu tasumisest.

Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus

on tagastatud ka § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel, siis jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas

15,97 riigi tuludesse. 07.07.2015 kaebaja poolt esitatud dokumentide kohaselt tasutud riigilõiv on

tasutud enam, kui seadusega ette nähtud eeldusel, et nimetatud riigilõiv on tasutud käesoleva asja

raames 07.07. 2015 esitatud dokumentidega esitatud täiendavate nõuete eest. Nimetatud riigilõivu

tagastab kohus kaebajale kaebaja nõudel (HKMS § 104 lg 8) ja HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel.

Kaebajal tuleb riigilõivu tagasisaamiseks esitada kohtule vastav nõue ja kuna riigilõivu ei ole

tasunud kaebaja ise, näidata ära, kelle ja millisele arvele tuleb riigilõiv tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik