3-13-457/91 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-457 Haldusasi K.P. kaebus Suure-Jaani vallavanema 28.01.2013. a käskkirja nr 19.1-1.1/6 tühistamise, teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja K.P. Vastustaja Suure-Jaani vald RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

2. Võtta haldusasja juurde 07.08.2015. a kinnituskiri ja K.P. 09.01.2013 e-kiri ürituste kavaga. Tagastada Suure-Jaani vallale väljavõte sõidupäevikust.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.10.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Suure-Jaani vallavanema 01.08.2012. a käskkirjaga nr 19.1-1.1/67 nimetati K.P. vallavalitsuse haridusja kultuurinõunikuks alates 01.08.2012 katseajaga kuus kuud, s.o. kuni 31.01.2013 (k.a.).

2. Suure-Jaani vallavanema 28.01.2013. a käskkirjaga nr 19.1-1.1/6 vabastati K.P. vallavalitsuse haridusja kultuurinõuniku ametikohalt 31.01.2013 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 117 lg 1 p 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

3. K.P. esitas 28.02.2013 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotles vaidlustatud käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kaebuse põhjendused:

3.1 Kaebajaga ei viidud enne katseaja lõppu läbi vestlust, vaid talle saadeti 16.01.2013 e-kiri „Puudused haridusja kultuurinõuniku K.P. tegevuses“, mis on oluline menetlusnormi rikkumine;

3.2 Vaidlustatud käskkiri on motiveerimata;

3.3 Käskkiri ei ole kehtiv, kuna see toimetati kaebajale kätte elektroonselt, mitte allkirja vastu;

3.4 Kaebaja ei eiranud vallavalitsuse ametnikele mõeldud töökorralduse reegleid, sh ei muutnud omavoliliselt sõiduki parkimiskohta, ei puudunud ettenähtud tööajal põhjuseta ja ette teatamata, ei käinud omavoliliselt koolitustel ja üritustel ega esitanud ajalehele Sakala ebaõiget informatsiooni.

4. Suure-Jaani vald esitas 16.09.2013 seletuse, mille kohaselt viis vallavanem enne katseaja lõppu K.P. ga läbi vestluse 15.01.2013, mille tulemused kanti K.P. teenistuslehele. K.P. ATS § 117 lg 1 p 1 alusel teenistusest vabastamiseks esinesid kolm alust: ametialane koostöö hallatavate asutuste juhtidega ei laabunud; kaebaja eiras järjepidevalt vallavalitsuse ametnikele kehtestatud töökorralduse reegleid, sh tööaja nõudeid ning osales koolitustel ja üritustel omamata selleks vahetu ülemuse nõusolekut ning kaebaja ei suutnud planeerida tööülesandeid vastavalt vallavalitsuses kehtivale korrale pikemaajaliselt ette ja oli pealiskaudne nende täitmisel. Vastustaja asus 09.06.2014 esitatud täiendavas seletuses seisukohale, et kaebaja peab oma nõuded ümber formuleerima vastavalt kehtiva ATS sätetele.

5. Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsusega jäi kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

5.1 Kaebus jääb rahuldamata, mistõttu ei võta kohus seisukohta selles, millise ATS redaktsiooni järgi pidi kaebaja oma nõuded formuleerima;

5.2 Suure-Jaani Vallavalitsuse IT-spetsialist on kindlaks teinud, et käskkirja sisaldav e-kiri on märgitud loetuks 30.01.2013. Dokument saadeti kaebajale skaneeritult 28.01.2013, kus nähtus ka vallavanema allkiri. Seega on haldusakt kaebajale kätte toimetatud. Haldusaktis on välja toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohtu poolt välja nõutud menetlusdokumentidest nähtub, et atesteerimistulemuste puudused on välja toodud ning need tehti kaebajale kirjalikult teatavaks 16.01.2013. K.P. on neile kirjalikult vastanud, mistõttu on saanud olla ära kuulatud. Kaebajaga on läbi viidud vestlus 15.01.2013 ning atesteerimistulemused on kantud ametniku teenistuslehele.

5.3 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole oma tööülesandeid täitnud nõuetekohaselt ning kaebaja teenistusülesannete täitmises esines puudusi. Kaebaja on rikkunud Suure-Jaani Vallavalitsuse töökorralduse ja Suure-Jaani Vallavalitsuse määruse nr 1 nõudeid ning ei ole täitnud kõiki ametijuhendis olevaid nõudeid. Kõige kaalukamaks argumendiks teenistusest vabastamiseks võib lugeda asjaolu, et vallavanema poole on pöördunud asutuste juhid kaebaja vastu seonduvalt sellega, et pidasid koostööd uue haridusja kultuurinõunikuga pingeterohkeks ega pidanud võimalikuks töö jätkamist K.P. ga.

5.4 Kuna Suure-Jaani vald ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. K.P. esitas 09.12.2014 apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja asja tagasi saatmist uueks otsustamiseks halduskohtusse või uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

6.1 Halduskohus ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja esitatud tõendeid, kuid ei ole samas motiveerinud, miks tuleb lugeda kaalukamaks vastustaja paljasõnalisi seisukohti ja vastuväiteid. Kohus on jätnud asjas olulises mahus tõendid kogumata ning otsus on rajatud vaid ühe poole väidetele tuginedes. Vastustaja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul kaebaja tööle hilinemist ja muid kaebaja sobimatust tõendavaid tõendeid esitanud. Sõiduki elektroonilise jälgimise aruandest ei nähtu selle koostamise aluseid, kohta, sõiduki numbrit, sõiduki kasutajat ega muid tõendi usaldusväärsust kinnitavaid asjaolusid, samuti seda, kes tabeli koostas. Olustvere lasteaed on kaebaja kõrvalmajas, mistõttu sinna jõudmiseks käis kaebaja jala ega kasutanud sõidukit;

6.2 Kaebajale edastati 28.01.2012. a käskkiri e-posti teel, mille saatmiseks puudus kaebaja nõusolek. Lisaks puudus käskkirjalt digitaalallkiri. Kuigi dokument saadeti kaebajale skaneeritult ja sellelt nähtus vallavanema allkiri, ei saa seda võrdsustada digitaalse allkirjastamisega. Seega ei ole käskkirja kaebajale kätte toimetatud, mistõttu ei ole see ka kehtiv;

6.3 Seoses sisulistele puudustele kaebaja töös ei ole kohus viidanud ühelegi tõendile, millest puudused nähtuvad. Kaebaja e-kirja teel esitatud vastuskiri ei tõenda mingilgi moel kõnealuseid rikkumisi. Atesteerimislehele märgitu ei tõenda kaebaja rikkumisi. Vestluse läbiviimist ei ole sõnaselgelt kinnitanud ka 10.06.2014 kohtuistungil vastustaja esindajad. Väite kaebaja koostöö puudumisest allasutustega on otsesõnu kummutanud vallavanem T. Aavasalu, kes selgitas kohtuistungil, et peale umbusalduse tegemist saadi kokku ja väljendati head koostöötahet. Vastustaja ei ole esitanud menetluse kestel ka ühtegi tõendit selle kohta, et töösisekorra eeskirju oleks kaebajale tutvustatud. Vastustaja ei ole tõendanud ka väiteid, mille kohaselt kaebaja ei jõudnud 2012 esmaspäeviti õigel ajal tööle või et kaebaja hilinemise tõttu tööle pidi teise töötaja isikliku sõiduauto kasutamise eest tegema kulutusi kütuse osas vald. Kaebaja teenistusalaseks puuduseks ei saa lugeda ürituste kava vallavanemale hilinenult esitamist olukorras, kus kaebaja viibis haiguslehel ning teda asendasid teised allasutuse juhid.

7. Suure-Jaani valla 13.01.2015. a vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on piisavalt ja selgelt motiveerinud, miks ta leiab vastustaja seisukohad olevat põhjendatud. Asjas on kogutud piisavalt tõendeid. Sõiduauto elektroonilise jälgimise aruanne on lubatav tõend, mis on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Halduskohus on selgitanud, kuidas on loetud haldusakt kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja ei ole haldusakti kättesaamist vaidlustanud. Kaebaja on kontekstist väljarebituna tõlgendanud vallavanema kohtuistungil antud ütlusi.

8. Vastustaja esitas 12.08.2015 ringkonnakohtule täiendavate tõenditena väljavõtte sõidupäevikust, 07.08.2015. a kinnituskirja ning kaebaja poolt vallavanemale 09.01.2013 saadetud e-kirja ürituste kavaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et halduskohus ei ole otsuses märkinud, millistele tõenditele tuginedes ta on otsuses tehtud järeldusteni jõudnud, vaid on otsuse motiveerivas osas refereerinud vastustaja poolt haldusasjas antud selgitusi. Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt saab nimetatud puudused siiski ringkonnakohtumenetluses kõrvaldada ega pea seetõttu vajalikuks asja tagasi saatmist halduskohtule uueks otsustamiseks.

11. Halduskohus ei võtnud otsuses seisukohta kaebaja nõuete õigsuse osas, sh selles, kas kaebaja pidi nõuded halduskohtule esitama kuni 31.03.2013 kehtinud ATS või alates 01.04.2013 kehtima hakanud ATS alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja teenistusest vabastamine toimus 28.01.2013. a käskkirjaga ning kaebus halduskohtule esitati 28.02.2013. Nimetatud ajal olid jõus kuni 31.03.2013 kehtinud ATS ning 01.01.2012 jõustunud HKMS. HKMS § 1 lg-st 2 tuleneb, et seadustikus sätestatakse halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud teiste seaduste, otsekohaldatavate välislepingute ja Euroopa Liidu õiguse normidega.

Kohtupraktikas on leitud, et avaliku teenistuse seaduses on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada (RKHK 20.01.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-74-10, p 12). Kaebaja pidi nõuete esitamisel lähtuma seega ATS-s toodud regulatsioonist, kusjuures kohtusse kaebuse esitamise ajal kehtis 01.04.2013 kehtivuse kaotanud ATS (edaspidi ATSvr). Riigikohus on leidnud, et kuni ATSvr kehtivuse ajal esitatud teenistusse ennistamise taotlust on võimalik rahuldada ka uue avaliku teenistuse seaduse kehtivuse ajal, hoolimata sellest, et uus seadus ei näe üldjuhul ette teenistusse ennistamise nõudeõigust (RKHK 19.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-22-13, p 11; 10.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-14-13, p 17).

Ringkonnakohus märgib, et 01.04.2013 jõustunud ATS rakendussätted eriregulatsiooni enne seaduse jõustumist halduskohtusse esitatud nõuete ümberformuleerimiseks ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal õigus esitada oma nõuded kuni 31.03.2013 kehtinud ATS §-des 135 ja 160 sätestatust lähtudes ning halduskohus pidi kontrollima kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja seaduslikkust samuti kuni 31.03.2013 kehtinud ATS normidest ning haldusmenetluse üldreeglitest lähtudes. Nimelt sätestab Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Kaebaja teenistusest vabastamisel pidi vastustaja seega lähtuma kehtivast õigusest ehk kuni 31.03.2013 kehtinud ATS-s sätestatud vabastamise alustest (vt ka RKHK 10.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-14-13, p 11). ATS-s sätestamata haldusmenetluse osas pidi vastustaja lähtuma haldusakti andmise ajal kehtivast HMS-st.

12. Kaebaja leiab ka ringkonnakohtus jätkuvalt, et vaidlustatud käskkiri ei ole kehtiv, kuna see toimetati kaebajale kätte elektrooniliselt, mitte allkirja vastu. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu 07.06.2013. a määrusega (kd I, tl 94-95) on tuvastatud, et kaebaja nõudis e-kirja teel 18.02.2013 Suure-Jaani Vallavalitsuselt välja tema töölevõtmise ja töösuhte lõpetamise käskkirja koopiad (tl 29). Ringkonnakohus loeb, et sellega nõustus kaebaja vaidlustatud käskkirja elektroonilise kätte toimetamisega ning vastava toiminguga 18.02.2013 tuleb lugeda ka käskkiri kaebajale teatavaks tehtuks. Asjaolu, et kaebajale edastati tema nõusolekul e-kirja teel käskkirja koopia, mitte digitaalallkirjaga varustatud käskkiri, nagu seda näeb ette HMS § 27, ei takistanud kaebajal haldusaktile igakülgse hinnangu andmist ja otsustamist, et haldusaktiga tema õigusi rikutakse (vt RKHK 21.12.2000. a määrus asjas nr 3-3-1-52-00, p 2), mida saab viidatud Riigikohtu seisukoha järgi teatavasti võrdsustada haldusakti teatavakstegemisega. Ringkonnakohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja pöördus vaid 10 päeva hiljem kaebusega halduskohtusse ning kaebuses ei nõuta halduskohtult vaidlustatud käskkirja täiendavat väljanõudmist selleks, et pärast käskkirjaga tutvumist kaebuse motiive täiendada. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kaebajale teatavaks tehtud ehk kehtiva käskkirjaga.

13. ATSvr § 22 lg 2 ls 2 sätestas: „Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele.“ Kaebaja väitel ei viidud kaebajaga enne katseaja lõppu läbi vestlust, vaid selle asemel saadeti talle 16.01.2013 e-kiri „Puudused haridusja kultuurinõuniku K.P. tegevuses“, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Vastustaja on 16.09.2013. a vastuses halduskohtule (I kd, tl 107p) selgitanud, et vastupidiselt kaebuses esitatule viis Suure-Jaani vallavanem vestluse läbi 15.01.2013, mille tulemused kanti K.P. teenistuslehele. Vastustaja 28.10.2013 halduskohtule esitatud seletuse (I kd, tl 136p) järgi saavad vestluse läbiviimist oma ütlustega tõendada vallasekretär V. Ringo ja vallavanem T. Aavasalu. T. Aavasalu ja V. Ringo 10.06.2014 istungil halduskohtule antud selgitustest (II kd, tl 19) võib järeldada, et vallavanem pidas kaebajaga mitu vestlust, mille põhiteemad ja tulemused fikseeriti kirjalikult 15.01.2013 dateeritud dokumendis, mis saadeti 16.01.2013 e-kirjaga kaebajale (I kd, tl 10) ning mis kanti ka atesteerimistulemustena kaebaja teenistuslehele, selgitusega „Katseaja vestlus vallavanem Tõnu Aavasaluga“ (I kd, tl 111p). Vallasekretäri ja vallavanema kohtuistungil antud selgituste, kaebajale 16.01.2013 saadetud e-kirja ning kaebaja teenistuslehe andmetele tuginedes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaebajaga vesteldi katseajal korduvalt puudustest kaebaja töös, mis fikseeriti kokkuvõtlikult kaebajale 16.01.2013 saadetud e-kirjas. Ringkonnakohus leiab, et ATSvr viidatud sätte järgi on oluline, et ametnikul oleks asja menetlemise käigus võimalik esitada omapoolsed seisukohad (vt ka HMS § 40 lg 1). Kuna käskkiri teenistusest vabastamise kohta on koostatud 28.01.2013, oli kaebajal nii varem toimunud vestluste käigus suuliselt kui ka veel pärast 16.01.2013 e-kirja saamist soovi korral piisavalt aega esile toodud puudustele kirjalikult vastuväidete esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebaja oli haldusmenetluses ära kuulatud.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et haldusaktis on ära toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus, mistõttu ei saa nõustuda kaebaja väitega haldusakti motiveerimatuse osas. ATSvr § 132, mis näeb ette nõuded teenistusest vabastamise vormistamisele, sätestab, et vabastamise käskkiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametiasutuse nimetust; 2) ametniku eesja perekonnanime; 3) ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse; 4) vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile; 5) ametnikule makstava hüvituse suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvituse maksmine. Ringkonnakohus sedastab, et vaidlustatud käskkiri (I kd, tl 11) vastab eelviidatud nõuetele. Ühtlasi on käesolevas haldusasjas tuvastamist leidnud (vt otsuse p 14), et kaebaja oli talle ette heidetud töö puudustega kursis, millest tulenevalt pidid kaebajale käskkirja andmise põhjused üheselt selged olema. Kuna vastavad põhjendused on esitatud ka kohtumenetluses, on haldusakt kaebajale ette heidetud sisuliste puuduste osas kohtulikult kontrollitav.

15. Kaebaja on halduskohtu ja ringkonnakohtu menetluses esitanud hulgaliselt vastuväiteid talle ette heidetud töö puuduste osas, leides kokkuvõtlikult, et vastustaja väited kaebaja töö puuduste kohta, mis kokkuvõtlikult tõid kaasa kaebaja teenistusest vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (ametialase koostöö mittelaabumine hallatavate asutuste juhtidega; töökorraldusega kehtestatud tööaja nõuete eiramine; koolitustel ja üritustel osalemine omamata selleks vahetu ülemuse nõusolekut; suutmatus planeerida tööülesandeid vastavalt vallavalitsuses kehtivale korrale pikemaajaliselt ette ning pealiskaudsus tööülesannete täitmisel) on tõendamata või ebapiisavalt tõendatud. Kaebaja väidab ka seda, et puuduvad tõendid, millest ilmneks, et talle tutvustati töösisekorraeeskirju.

16. ATSvr § 22 lg 2 sätestas: „Katseajal hinnatakse ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. /…/ Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 1 alusel“. Riigikohus on leidnud, et katseaega käsitleva regulatsiooni olemasolu seaduses väljendab seadusandja tahet vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise korral pole seaduses sätestatud etteteatamist ega hüvituse maksmist. Ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega, peab arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem kaitstud võrreldes määramata ajaks ametisse nimetatud isikute teenistussuhtega (RKHK 08.05.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-27-01 p 3). Viidatud lahendis selgitas Riigikohus ka seda, et katseaja tulemuste osas seisukoha võtmine ei seisne ainult töötulemuste, vaid ka ametniku ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamises. Viimane hõlmab ka suhtlemisoskust, sobivust organisatsiooni ja muid sarnaseid asjaolusid. Kõikide ametikohtade puhul ei olegi võimalik teenistusülesannetega toimetuleku kohta hinnangut anda objektiivselt mõõdetavate tulemuste põhjal, Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks loovust ja initsiatiivikust, võib suhteliselt lühikese teenistusaja kohta hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused ( p 4).

17. Ringkonnakohus märgib, et kaebajale ette heidetud puudused on nende sisust nähtuvalt enamal või vähemal määral taandatavad tööks vajalike võimete ja isikuomaduste puudumisele, mistõttu ei oma asjaolu, mitmel korral rikkus kaebaja objektiivselt asutuse konkreetset töösisekorraeeskirja ning kas vastavaid eeskirju oli talle eelnevalt tutvustatud, asja lahendamisel määravat tähtsust. ATSvr § 59 lg 1 järgi peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt ja kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.

18. Ringkonnakohus nõustub küll kaebajaga selles, et vastustaja poolt kohtule esitatud haridusja kultuurinõuniku ametijuhendilt (I kd, tl 112-113) puudub kaebaja allkiri juhendiga tutvumise kohta ning dokumentaalselt tõendatud ei ole ka see, et kaebajale tutvustati Suure-Jaani Vallavalitsuse töökorraldust (I kd, tl 116-117), kuid tuleb silmas pidada, et ka ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni ebapiisavus ei õigustaks iseenesest ametniku poolt teenistuskohustuste täitmatajätmist või mittenõuetekohast täitmist. Riigikohus on leidnud, et ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest (RKHK 08.05.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-27-01, p 6). Samas nähtub kaebaja kirjalikest kommentaaridest 15.01.2013. a e-kirjale, mille mitmetes kohtades viidatakse ka kaebaja poolsele ametijuhendi tõlgendusele (vt I kd tl 13-15p) asjaolu, et kaebaja pidi olema ametijuhendiga tutvunud.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja täiendavat tõendamist asjaolu, et kui vallavalitsuse siseselt oli kokku lepitud, et esmaspäeviti toimuvad regulaarselt infoja töökoosolekud, pidi ka kaebaja sellest teadlik olema ning sellistele töökoosolekutele õigeaegne ilmumine oli seetõttu kaebaja töö osaks. Vastustaja poolt 12.08.2015 ringkonnakohtule esitatud 17 inimese allkirjaga kinnituskirjast nähtub, et kaebaja hilines pidevalt iga-esmaspäevastele infoja töökoosolekutele, millest tulenevalt ei täitnud kaebaja oma teenistuskohustusi õigeaegselt (vt ATSvr § 59 lg 1).

Ka ei vaja ringkonnakohtu hinnangul täiendavat tõendamist asjaolu, et Suure- Jaani valla haridusja kultuurinõuniku alluvateks on viimase ametijuhendi kohaselt valla koolide ja lasteaedade direktorid, kultuurija rahvamajade direktorid ja juhatajad ning raamatukogu direktor (I kd tl 112p). Isegi kui kaebaja nimetatud asjaoluga haridusja kultuurinõuniku ametijuhendis katseajal kursis ei olnud, seab tema sobivuse ametikohal jätkamiseks kahtluse alla tõend koostöö mittelaabumise kohta alluvate asutuste juhtidega (vt Suure-Jaani valla lasteaedade direktorite ja Suure-Jaani Raamatukogu pöördumine seoses umbusaldusega K.P. suhtes, I kd tl 115), millele on ka halduskohus põhjendatult viidanud.

Ringkonnakohus sedastab, et vastustaja on esitanud piisavad tõendid ka selle kohta, et vähemalt ühel korral osales kaebaja teises linnas toimuval üritusel ilma, et oleks vallavanemat ürituse toimumisest ning sellel osalemisest aegsasti teavitanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Eeltoodut tõendab teade Pärnuja Viljandimaa Keskkonnahariduse Konverentsist, millel osalemiseks tuli end registreerida hiljemalt 26. novembril (I kd tl 118p) ning kaebaja 29.11.2012. a e-kiri vallavanemale sama päeva varahommikul (I kd, tl 118), milles kaebaja vabandab, et ei jõudnud vallavanemale rääkida konverentsil osalemisest.

Mis puudutab täpsetesse ajalistesse raamidesse seatud tööülesannete täitmise (sh ürituste ajakava koostamise) edasilükkumist (vt kaebaja 09.01.2013. a e-kiri vallavanemale 2013. aastal toimuvate ürituste kohta) seoses kaebaja operatsiooni ja haigestumisega, märgib ringkonnakohus, et katseaja mõte on ka selles, et välja selgitada isiku võime taluda füüsilist ja emotsionaalset pinget. Haigestumine iseenesest ei ole ametnikule etteheidetav, kuid katseajal ilmnenud tõsised probleemid tervisega võivad osundada sellele, et terviseprobleemide tõttu ei pruugi isik ka tulevikus olla võimeline oma tööülesandeid õigeaegselt täitma, millest tulenevalt tuleb töösuhte jätkamisel arvestada isiku vastutusvaldkonda kuuluvate tööülesannete mittetähtaegse täitmise või üleandmise võimalusega.

Seetõttu on ka katseajal oleva isiku tervislik seisund üheks osaks nendest võimetest, mida vahetu ülemus saab katseajal hinnata ning mille põhjal jõuda järeldusele selles, kas isik vastavale ametikohale sobib või mitte.

20. Piisavalt põhjendatud on ka vastustaja poolt kohtumenetluse käigus antud selgitused kaebaja pealiskaudse töösse suhtumise kohta seonduvalt avalikkusele edastatud informatsiooniga ajalehes Sakala ning õpilaste bussimarsruudiga seonduvaga (I kd, tl 137-137p). Riigikohus on leidnud, et avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas järgitud on kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga (RKHK 08.05.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-27-01, p 5). Ametiasutus peab ATS § 117 lg 1 p 1 alusel teenistussuhte lõpetamisel vaidluse korral põhjendama, miks ta pidas katseaja tulemusi ebarahuldavateks, kusjuures hinnang ei pea rajanema ainult objektiivsetel asjaoludel (p 4). Kui hinnang on piisavalt põhjendatud, puudub ringkonnakohtul võimalus seda kohtumenetluse käigus asendada või muuta. Käesoleval juhul on vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitused kaebaja suhtes tehtud hinnangu kohta piisavalt üksikasjalikud ning eelpool käsitletud eksimused piisavalt mõjusad põhjendamaks vastustaja poolt kaebaja vabastamiseks rakendatud õiguslikku alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja kaalutlusreeglite vastu eksinud. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks kontrollida asjaolu, kas ja kui mitu korda eksis kaebaja ametiauto kasutamise reeglite vastu. Ringkonnakohus võtab täiendavate tõenditena haldusasja juurde vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud 07.08.2015. a kinnituskirja ja kaebaja poolt vallavanemale 09.01.2013 saadetud e-kirja ürituste kavaga ning tagastab väljavõtte sõidupäevikust.

21. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Suure-Jaani vald on taotlenud ringkonnakohtult asjas kantud esindajakulude summas 2568 eurot vastaspoolelt väljamõistmist. Riigikohus on leidnud, et kohaliku omavalitsuse esindajakulude väljamõistmine ei ole kooskõlas kolleegiumi pikaajalise praktikaga, mille kohaselt on võimalik haldusvälise õigusabi kulud välja mõsta üldjuhul ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega (vt RKHK 03.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, p 50). Nimetatud asjas leidis Riigikohus, et omandireformiga seotud probleemide lahendamine kuulub omavalitsuse põhitegevuse hulka, mistõttu oli esindajakulude välja mõistmata jätmine põhjendatud (p 50). Ringkonnakohus on seisukohal, et ka kohaliku omavalitsuse üksuse ametnike teenistusse võtmine ja ametist vabastamine on omavalitsuse põhitegevuse olemuslik osa, millest tulevalt ei ole vastustaja taotluse rahuldamine esindajakulude väljamõistmiseks võimalik. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel