3-15-496/18 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-496 Haldusasi A. S kaebus Pärnu Maavalitsuse kohustamiseks vastama 24.01.2015 teabenõudele seaduses ettenähtud korras Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – A. S Vastustaja – Pärnu Maavalitsus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.07.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. S esitas 27.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Maavalitsuse kohustamiseks täitma 24.01.2015 esitatud teabenõuet seadusega ettenähtud korras, väljastades kas igas teabenõude punktis palutud teabe või keeldudes teabenõude vastava punkti täitmisest ja põhjendades keeldumist vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule (tl 6-8). Kaebusest nähtuvalt esitas A. S 15.01.2015 Pärnu Maavalitsusele teabenõude, milles palus abi teabe leidmisel ja tema õiguste ja vabaduste kaitseks ametlikult kinnitatud väljavõtet Pärnu Maavalitsuse 22.12.2014 kirja nr 6-1/2014/2607-4 vastavast kohast, kus sisaldub teabenõude punktis 1 ja punktis 2 palutud teave. Pärnu Maavalitsus keeldus oma 22.01.2015 vastuskirjas nr 2-3/15/143-2 teabenõude täitmisest. A. S esitas 24.01.2015 uue teabenõude. Seejärel edastas Pärnu Maavalitsus koos 02.02.2015 vastusega nr 2-3/15/143-4 kaebaja 24.01.2015 teabenõudega seonduva 22.12.2014 kirja nr 6-1/2014/2607-4 terviktekstina.

2. Tallinna Halduskohtu 10.03.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 14). Kaebaja pidi täiendavalt selgitama, miks ei täida kogu dokumendi tervikteksti, mis sisaldab kaebaja teabenõudes taotletud teavet, edastamine soovitud eesmärki ja kas mingisugustel täiendavatel tingimustel võiks see

2 terviktekst eesmärki siiski ka täita või taandub küsimus kokkuvõttes üksnes sellele, et vastustaja ei väljastanud teavet kaebaja poolt soovitud viisil kahe konkreetse väljavõttena. Samuti oli vaja põhjendada väidet, mille kohaselt dokumendi tervikteksti väljastamisest abi ei olnud.

3. A. S vastas kohtumäärusele 18.03.2015. Kaebaja märkis, et kohtusse pöördumise eesmärgiks on saada oma 24.01.2015 esitatud teabenõudele vastus lähtudes avaliku teabe seaduses sätestatust. Kaebaja selgitas, et teabevaldajalt palus ta abi teabe leidmisel ennekõike seetõttu, et ei suutnud ise 22.12.2014 kirja nr 6-1/2014/2607-4 terviktekstist soovitud teavet leida ega olnud ka kindel, kas eelnimetatud kiri teavet üldse sisaldas.

4. Tallinna Halduskohtu 19.03.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse.

5. Vastustaja esitas 15.04.2015 omapoolse vastuse kaebuse kohta (tl 24-26). Kaebaja esitas sellele 20.04.2015 veel ka omapoolse seisukoha (tl 32-33).

6. Tallinna Halduskohtu 06.05.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ning nendele vastamiseks (tl 38).

7. Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 määrusega lükati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg edasi ja määrati uueks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 17.07.2015.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. Kaebaja leiab, et Pärnu Maavalitsus ei ole vastanud tema 24.01.2015 teabenõudele avaliku teabe seaduses sätestatud teabenõude täitmise ja teabenõude täitmisest keeldumise korra kohaselt.

9. Kaebaja hinnangul on Pärnu Maavalitsus rikkunud tema õigust saada dokumentidest väljavõtteid ja abistamiskohustust. Kaebaja soovis saada dokumendist (kirjast) ainult kindlat osa, ametlikult kinnitatud väljavõtet, milles sisaldub teabenõudes palutud teave (juhul kui kiri üldse palutud teavet sisaldas). Vastustaja aga jättis õigusvastaselt väljavõtte edastamata, ei põhjendanud mis takistas väljavõtet edastamast ega viidanud ka AvTS vastavale sättele, millest ta lähtus. Neljalehelise kirja terviktekstina väljastamist ei olnud palutud ja teabenõudjal ei olnud sellest ka abi.

10. Avaliku teabe saamiseks AvTS alusel ei pea põhjendama, miks seda teavet vajatakse või mis sellega teha tahetakse. Seadusandja ei ole kohustanud teabenõudjat täiendavalt selgitama ega põhjendama oma õiguste ja vabaduste kaitse olemust või eesmärki. Samuti ei ole seaduseandja andnud teabevaldajale volitusi nõuda teabenõudjatelt lisaselgitusi avaliku teabe saamise vajaduste või oma õiguste ja vabaduste kaitse tõlgendamise või põhjendamise kohta. Õigusaktidest ei tulene teabevaldajale õigust väljastada teavet talle sobival viisil, jättes teabenõudja soovi teabe väljastamise viisi kohta tähelepanuta.

11. Täiendavas 20.04.2015 seisukohas (tl 32-33) selgitab A. S, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kaebajal on seadusest tulenev kaebeõigus ning ta ei pea eraldi oma kaebeõigust enam põhejndama. Vastustaja ei ole 02.02.2015 vastuskirjas teabenõuet täitnud, viidanud ühelegi AvTS sättele ega ka teabenõude täitmisest keeldunud. Kaebaja jaoks on kummastav vastustaja arusaam sellest, et väljavõte dokumendist saaks olla dokumendi meelepärane ümber sõnastamine. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et väljavõtteid saab küsida ainult väga mahukatest dokumentidest. Samuti ei saa olla tõsiseltvõetav vastustaja seisukoht nagu pidanuks kaebaja pöörduma maavalitsuse poole suuliselt, mitte esitama teabenõuet kirjalikult.

3 VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja taotleb asja menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel seoses kaebetähtaja ületamisega 15.01.2015 teabenõude osas ja kaebuse, mis puudutab 24.01.2015 teabenõude täitmist (kaebeõiguse puudumine, sh kaebusega taotletud eesmärgi saavutamise võimatus) tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Alternatiivselt palub vastustaja jätta A. S kaebuse Pärnu Maavalitsuse kohustamiseks vastata tema 24.01.2015 teabenõudele kaebaja soovitud viisil, rahuldamata.

13. Maavanem vastas 15.01.2015 teabenõudele 22.01.2015, mil saadeti kaebaja e-posti aadressile kiri nr 2-3/15/143-2. Vastustaja on kindel, et kaebaja sai teada haldustoimingu tegemise keeldumisest hiljemalt 24.01.2015 (samal kuupäeval on kaebaja esitanud maavalitsusele uue teabenõude). Seega tuli kaebajal esitada halduskohtule kaebus 15.01.2015 teabenõude täitmisest keeldumisele, st hiljemalt 24.02.2015. Vastustaja leiab, et 27.02.2015 esitatud kaebus 15.01.2015 teabenõude täitmiseks on esitatud tähtaega rikkudes.

14. Kaebaja ei ole põhjendanud ka kaebeõiguse olemasolu. Kaebajal tuli põhjendada, miks ta vajab väljavõtet teatud osast dokumendist, milliste konkreetsete kohustuste täitmisega või oma õiguste ja vabaduste tagamiseks on selline ametlik kinnitus vajalik. Vastustaja on seisukohal, et halduskohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla nn. tõendi kogumine või seisukoha saamine, vaid isiku õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud sisuliselt haldustoimingu tegemisest keeldumist, vaid esitanud samasisulise nõude kohtu kaudu.

15. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi põhjendust, milliste õiguste ja vabaduste kasutamisega või kohustuste täitmisega on teabenõue seotud ja vajalik. Haldusorgan, kellel on õigus väljastada ametlik dokument või kes säilitab dokumenti arhivaalina, võib väljastada ka sellise dokumendi ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada. Samas ei tähenda ametlik kinnitamine seda, et haldusorgan hakkab ümber sõnastama kaebajale meelepärasel viisil dokumenti. Kaebajale saadetud maavalitsuse 02.02.2015 kirja viimases lõigus on rõhutatud, et „juhul, kui edastatud teave ei ole kaebajale meelepärases sõnastuses või vormis, ei tähenda, et maavalitsus ei ole soovitud teavet väljastanud“. Kaebaja ei ole vastustaja selgitustele, et antud 22.12.2014 maavalitsuse kirja ei saa pidada sedavõrd mahukaks, et sellest vajaliku info leidmine põhjustaks teabenõudjale selliseid raskusi, et oleks põhjendatud ametliku kinnitusega väljavõtte edastamine, vastu vaielnud. Samuti ei ole kaebaja pöördunud Pärnu Maavalitsuse poole suuliste selgituste saamiseks kui kaebajal on esinenud raskusi dokumendi sisust arusaamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Käesoleva haldusasja raames on taotletud Pärnu Maavalitsuse kohustamist vastama kaebaja 24.01.2015 teabenõudele seaduses ettenähtud korras. Käesoleva vaidluse eripära väljendub selles, et vastustaja ei täitnud teabenõuet nii nagu kaebaja seda soovis, vaid edastas 24.01.2015 teabenõudega ja teabenõudes sisalduvate küsimuste või eeldustega seonduva kirja nr 6-1/2014/2607-4 terviktekstina.

17. Vastustaja leidis, et sellist kaebust ei peakski saama kaebeõiguse puudumise tõttu menetleda ning taotles kaebuse tagastamist (läbi vaatamata jätmist) halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Ilmselt on mõeldud siiski kaebuse läbi vaatamata jätmist lähtuvalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1, milles on ühtlasi ka viide HKMS § 121 lõikele 2, sest tegemist on menetlusse võetud kaebusega. Protsessuaalses mõttes tähendab see seda, et menetlusse võetud kaebusi ei tagastata, vaid need võidakse jätta sellekohase aluse olemasolul läbi vaatamata. Samuti on vastustaja tõstatanud tähtaegsuse küsimuse viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 152 esimese lõike punktile 2.

4

18. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta kaebuse läbi vaatamata kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad nimetatud seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 teise lõike punktidega 1 ja 2 on sätestatud, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 152 lg 1 p 2 annab aga menetluse lõpetamise aluse kaebetähtaja ületamise korral.

19. Mis puutub kaebuse läbi vaatamata jätmisesse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel viidetega sama seadustiku § 121 lg 2 punktidele 1 ja 2 ning seda seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, siis ei ole see kohustuslik. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kaebuse esitajal on olnud võimalus vaidluse eset täpsustada, mistõttu oleks võinud kaebuse varasem läbi vaatamata jätmine tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 olla ühtlasi ka ennatlik. Praeguses menetlusjärgus ei ole see aga enam otstarbekohane menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Menetlust ei ole alust lõpetada ka lähtuvalt HKMS § 152 lg 1 pst 2 kaebetähtaja ületamise tõttu, sest kaebaja on soovinud vastustaja kohustamist vastama seaduses ettenähtud korras nimelt 24.01.2015 esitatud teabenõudele, mitte aga 15.01.2015 teabenõudele, kusjuures vastuseks 24.01.2015 teabenõudele ongi Pärnu Maavalitsus edastanud 02.02.2015 kirja lisana 22.12.2014 kirja nr 6-1/2014/2607-4 tervikteksti. Arvestatuna 24.01.2015 teabenõudele vastuseks saadetud 02.02.2015 kirja ning selle lisa kättesaamisest on aga kaebus tähtaegne. Seega ei saa vastustaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotlust rahuldada, kuid kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi ei kajasta, sest Pärnu Maavalitsuse 15.04.2015 vastuses on esitatud need taotlused alternatiivsetena. Seega tuleb tõlgendada eelnimetatud taotlusi selliselt, et need ei ole vastustaja jaoks enam olemuslikud, olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata.

20. Kokkuvõttes taandub käesolev vaidlus sisuliselt sellele kas 24.01.2015 teabenõude võis lugeda täidetuks kui mingisuguste üksikute väljavõtete või lõikude asemel edastatakse taotlejale kirja terviktekst. Eelnimetatud teabenõue on haldusasja materjali juurde esitatud (tl 10). Selle esimestes punktides teeb kaebaja maavalitsusele etteheiteid seoses 15.01.2015 teabenõude täitmata jätmisega ja vastustaja väitega, et kaebajal on tegelikult olnud juurdepääs 22.12.2014 kirjale nr 6-1/2014/2607-4 ning küsib tõendeid, millest võiks dokumentaalselt ilmneda, et vastav teave oli varasemalt tõesti väljastatud või sellele juurdepääsu võimaldatud. Teabenõude kolmandas ja neljandas punktis soovib aga kaebaja konkreetselt ametlikult kinnitatud väljavõtteid Pärnu Maavalitsuse 22.12.2014 kirja nr 6- 1/2014/2607-4 nendest kohtadest, kus on analüüsitud ja kontrollitud projekteerimistingimuste vastavust Audru valla üldplaneeringule ja ilmneb selgesõnaliselt vastus küsimusele vaidlustatud haldusakti kooskõla kohta Audru valla üldplaneeringuga. Pärnu Maavalitsus on oma 02.02.2015 vastuses (tl 12) eelnimetatud teabenõudele põhjendanud miks ollakse seisukohal, et kaebajal on olnud võimalus 22.12.2014 kirjaga tutvuda, kuid vaatamata eelnimetatule loobuti edasisest vaidlemisest ning kaebajale väljastati nimetatud kiri terviktekstina. Ilmselt jäi vastustajale teabenõudes esitatud sooviavaldus saada esitatud küsimustele selgesõnalisi vastuseid nimelt väga konkreetsete väljavõtetena kirja mingisugustest kohtadest või lõikudest ka mõnevõrra arusaamatuks ning seetõttu väljastati see neljaleheküljeline kiri tervikuna (tl 27-28). Pärnu Maavalitsus on seiskohal, et kirja terviktekstist pidi kaebajal olema võimalik taotletavat informatsiooni leida.

21. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et teabenõudele vastamine asjassepuutuva kirja tervikteksti väljastamise näol on toimunud kooskõlas seadusega ning vastustaja uuesti vastama kohustamiseks ei ole alust. 24.01.2015 teabenõude esimesed punktid seostusid maavalitsuse varasemate väidetega ning need tulenesid vastustaja sellest seisukohast, et kaebajal oli tegelikult

5 juurdepääs küsitud teabele olemas. Eelnimetatud seisukoha täiendavast tõendamisest ning edaspidisest vaidlemisest vastustaja sisuliselt loobus ning pidas otstarbekamaks teabenõuet täita. Taolises olukorras nendele punktidele enam otseselt vastata vaja ei olnud. Teabenõude täitmist ei muuda õigusvastaseks ka see kui täitmise aluseks olevatele õigusnormidele jääb viitamata.

22. Teabenõude ülejäänud kaks punkti seostusid aga konkreetsete ning ametlikult kinnitatud väljavõtete küsimisega kirjast, kusjuures kaebaja möönis, et tegelikult ei pruugi kiri sellist teavet üldse sisaldada. Selles situatsioonis käitus vastustaja küllaltki mõistlikult kui edastas kirja tervikteksti. Informatsiooni olemasolu või selle puudumine vastava kirja konkreetsetes lõikudes kajastub samaaegselt ka teabekandja terviktekstis. Selles osas mingisugust vastuolu ei ole ning neljaleheküljelist kirja ei saa käesoleva vaidluse kontekstis ka üleliia mahukaks pidada. Ametliku kinnitamise otstarbekus või asjassepuutuvas ilmneb aga üldjuhul kirja väljavõtte, mitte selle tervikteksti esitamise korral. Arvestades asjaolu, et antud juhul ei väljendanud kaebaja soovi saada ametlikku kinnitust kirja terviktekstist, milles ei pruukinud eeldatavalt olla ka tarvidust, siis ei olnud teabenõude täitmine ka vastuolus avaliku teabe seaduse § 17 lõikega 4. AvTS § 17 lg 4 sätestab, et teabevaldaja peab väljastama teabe ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Siinkohal tuleb nõustuda vastustaja väitega, et kaebaja ei ole põhjendanud, milliste õiguste ja vabaduste kasutamisega või kohustuste täitmisega oleks olnud seotud teabe väljastamine ametliku kinnitusega. Lähtuvalt eeltoodust kirja tervikteksti edastamine ilma selle ametliku kinnitamiseta teabenõude täitmist õigusvastaseks ei muuda ning kaebus jääb rahuldamata.

23. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 11 veebruari 2016 kohtuotsuse

R E S O L U T S I O O N :

1. Jätta A. S apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.07.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-496 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.