4-15-1710/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-15-1710

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2015, Narva kohtumaja Toimiku number 4-15-1710 (930011000186) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Galnykina Avalduse esitaja Maksuja Tolliamet asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Taotlus Taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga M.N-i suhtes Istungil osalenud isikud võlgnik: (ik xxx, elukoht xxx) M.N

Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 28.04.2015, 17.06.2015 Rahuldada Maksuja Tolliameti 12.03.2015 taotlus asendada M.N-ile määratud rahatrahv arestiga.

Asendada M.N-ile Maksu-ja Tolliameti alljärgneva otsusega määratud rahatrahv 1 (ühe) päeva arestiga:

Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse oskonna 26.08.2011 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930011000186 määratud rahatrahv 9 trahviühikut, s.o 36 (kolmkümmend kuus) eurot.

Asendada M.N-ile määratud arest üldkasuliku tööga. M.N on kohustatud sooritama 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

Jätta riigi kanda menetluskulud – sundtoomise kulud 18 (kaheksateist) eurot ja 70 senti.

V™S § 207 1

lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

4-15-1710

2(3)

Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt

politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või

süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Antud määruse ärakirjad edastada M.N-ile, Maksu-ja Tolliametile ning Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud

M.N-i karistati Maksuja Tolliameti 26.08.2011 üldmenetluse otsusega väärteoasjas

nr 930011000186 Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 9 trahviühikut, so 36 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud.

12.03.2015 esitas Maksuja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks

arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu,

edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri

26.08.2011 trahviotsusega nr 930011000186 määratud rahatrahvi asendamine arestiga.

Trahviotsus on võlgnikule V™S § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud. Seisuga

12.03.2015 on võlgnikul trahviotsus summas 36 eurot täielikult tasumata. Ajavahemikus 20.03.2008 kuni 12.12.2014 on M.N-i trahvitud 4 korral kokku summas 279,01 eurot,

millisest summast on 12.03.2015 seisuga tasumata 250,00 eurot (20.03.2008 koostatud

trahviotsus aegus). Määratud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud ega suunanud isikut

seadusekuulekuse teele. M.N-i peaks iseloomustama ka asjaolu, et MTA-le on

laekunud tema kohta kaheksa kohtutäituri arestinõudeid kokku summas 4947,21 eurot. Võlgnikuga on telefoni teel räägitud mitmel korral. 20.10.2014 telefonivestluses maksuhalduriga ütles M.N, et tal puudub ametlik töökoht, samuti raha trahvinõuete tasumiseks ning

ta on nõus asenduskaristuse määramisega. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara

olemasolu –M.N-ile kuulub kehtivat kindlustuspoliisi mitteomav 2000.a sõiduk,

mille osas on registrikanne liiklusregistris peatatud. Võlgniku pangakontod on arestitud alates

27.09.2011, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole.

Võlgnikul puudub ametlik sissetulek. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suuruse summa võlgniku ja

iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhalduri hinnangul on nõude täitmine võimatu.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil M.N seletas, et tal puuduvad rahalised vahendid määratud trahvi tasumiseks. Ta palub aresti mitte kohaldada ning asendada karistus üldkasuliku tööga.

4-15-1710

3(3) Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära võlgniku selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja

avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlus võlgnikule M.N-ile määratud rahatrahvi

asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda.

Kohus on seisukohal, et M.N-ile Maksu-ja Tolliameti 26.08.2011 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 9 trahviühikut tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le

72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3). Seega kujuneb aresti pikkuseks 1 päev. Kuna M.N on nõus tegema üldkasulikku tööd ning kuni 31.12.2014 kehtinud KarS §

69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele päevale arestile kaks tundi üldkasulikku tööd, siis tuleb M.N teostada 2 tundi üldkasulikku tööd. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 69 lg 1 redaktsioonis on küll üks päev aresti võrdne vaid ühe tunni üldkasuliku tööga, kuid samas näeb seadus ette, et minimaalne määratav üldkasuliku töö tundide arv saab olla viis tundi. Seega

on kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioon antud juhul võlgniku suhtes leebem ning tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 ei oma võlgniku olukorda raskendav seadus tagasiulatuvat jõudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik