2-15-4826/27 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 (5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtujurist

Enely Sepp

Tsiviilasja number

2-15-4826

Tsiviilasi

XXX

kaebus

kohtutäitur

Marek

Laanemetsa

13.03.2015 otsuse peale täiteasjas nr 014/2012/149

Menetlustoiming

Kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX(täitemenetluses võlgnik, isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik I: kohtutäitur Marek Laanemets (büroo

asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post:

marek.laanemets@taitur.just.ee)

Puudutatud isik II: XXXAS (täitemenetluses sissenõudja,

registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud XXX kanda.

3. Vabastada XXX riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX(avaldaja, ka võlgnik) esitas 28.03.2015 kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa

13.03.2015 otsuse peale täiteasjas nr 014/2012/149, mille kohtutäitur jättis avaldaja 19.02.2015

kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Avaldaja esitas koos avaldusega ka taotluse

menetlusabi saamiseks kaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kohus rahuldas 15.04.2015 määrusega

menetlusabi taotluse.

Avalduse kohaselt algatati sissenõudja XXXAS (varasemad ärinimed XXX OÜ ja XXXOÜ)

avalduse alusel täitemenetlus nr 014/2012/149 võlgnik XXX suhtes võlgnevuse

2 (5)

sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on „isePankur.ee alaline vahekohus“ 30.12.2011 6.

Vahekohtu otsus nr K-128.

Avaldaja avastas 19.02.2015 SEB internetipanka sisse logides, et avaldaja krediitkaardikonto

nr: EE351010010662831011 on arestitud. Avaldaja esitas kohtutäiturile 19.02.2015 kaebuse.

Kaebuses soovis avaldaja krediitkaardi kui kohustuse aresti alt vabastamist ja arestitud

rahasummade avaldajale tagastamist. Kaebusele lisas avaldaja olukorda tõestavad

ekraanipildid. Ekraanipiltidel oli fikseeritud nimetatud kontole seatud arest ja internetipanga

laenulepingute sektsioonis olev vaade kehtivale krediitkaardilepingule. Ekraanipildilt on

nähtavad lepingu nr ja see, millise kontoga krediitkaardileping kui laenuleping oli seotud.

2. Kohtutäitur jättis 13.03.2015 otsusega avaldaja 19.02.2015 kaebuse rahuldamata. Täitur

leidis, et on kohustatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 kohaselt võtma viivitamata

tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on

13.01.2014 edastanud AS-i SEB Pank vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti nr

014/2012/149, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud arestimaarveldusarvel või hoiusel

olevad rahalised vahendid. Võlgnik ei ole kaebuses põhistanud, miks krediidikontole ei ole

lubatud sissenõuet pöörata.

3. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustunud ning esitas selle peale 28.03.2015 kohtule

kaebuse. Avaldaja leiab, et kaebuses oli ja on selgeseõnaliselt viidatud, et TMS sätete kohaselt

võib arestida võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu, aga kolmandate isikute nõuete, mis on

võlgniku vastu, arestimine pole lubatud. Samuti ei ole täituri otsus piisavas ulatuses

põhjendatud. Täitur pole seletanud, millised täiendavad asjaolud oleksid pidanud saama

põhistatud. Täitur pole teada andnud, et kaebusel on või olid mingisugused puudused, mis

oleksid pidanud kõrvaldatud saama. Kui isegi oleks vajalik olnud kaebust täiendavalt põhistada,

pole täituri poolse asjaolule tähelepanu mittejuhtimise tõttu olnud avaldajal võimalik seda teha.

Seetõttu võis täitur täiendavalt piirata avaldaja võimalusi oma õiguse esmases kaebemenetluses

kaitsta.

Avaldaja arvates on üldtuntud asjaolu, et krediitkaart on laen või kohustus. Selle kohustuse

eripära seisneb selles, et pank annab füüsilise kaardi ja eraldiseisva konto, millel on summa,

mida saab klient kasutada. Kui seda kontol olevat summat, mis ei kuulu kliendile vaid pangale,

kasutatakse, tekib kliendil kohustus see tagastada. Olenevalt pangast ja krediitkaarditüübist

lisanduvad või võivad lisanduda intressid krediidi kasutamise eest. Avaldaja arvates on selline

asjaolu laialdaselt tuntud ja krediitkaardi olemust peaks minimaalsel määral mõistma iga

täiskasvanud inimene, kes pangateenuseid kasutab.

Avaldaja leiab, et krediitkaart on pangakaart, millega makstes sõltub makstav summa

kaardiomaniku vabast krediidilimiidist, krediidilimiit lepitakse kokku pangaga krediitkaardi

lepingut sõlmides ning krediitkaardi tehingute eest tasumine toimub panga poolt määratud

kuupäeval ja viisil. Avaldaja oli 19.02.2015 kaebuses tõendanud krediitkaardi ja selle seotuse

arestitud kontoga. Tegemist on laenusuhtega, mille eripäraks on, et laenusumma kasutamiseks

on antud krediitkaart ja krediitkaardiga on seotud konkreetne konto, millelt toimub kasutatud

limiidi arvestus. Kõikide nende tunnustuste põhjal on tegemist avaldaja kohustuse mitte vara

ega nõude kohaselt. Nagu väljendanud esialgses kaebuses ja ülalpool on avaldaja kohustuste

arstimine seadusevastane. Täitur ei võtnud kaebuse lahendamisel arvesse krediitkaardi ja sellest

tulenevalt ka võlasuhte eriomadusi ega hinnanud seda, kas sellisel juhul oli tegu ikka standardse

pangakontoga. Samuti ei hinnanud täitur, kas kohustuse arestimine on seaduspärane. Täitur on

avaldaja hinnangul seadusevastaselt ja üldiselt aksepteeritavaid menetluspõhimõtteid rikkudes

jätnud rahuldamata avaldaja kaebuse täituri tegevuse peale, mis seisnes krediitkaardikonto kui

kohustuse ebaseaduslikus arestimises. Avaldaja taotleb 13.03.2015 otsuse tühistamist ning

kohtutäituri kohustamist krediitkaardi kui kohustuse arestimist lõpetama.

3 (5)

Avaldaja palub kaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja

viitab Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-2-8-09 (p 19), milles Riigikohus on

leidnud/mõista andnud, et kui menetlusosaline on puudega isik (avaldajal on raske puue) ja tal

pole vara ega sääste, tuleb ka kaotuse korral kohaldada TsMS § 190 lg-t 7.

23.04.2015 täiendavas selgituses leidis avaldaja, et täituri poolt arestiti arvelduskonto küll 2014

aastal, aga siis polnud aresti all krediitkaardikontot. Kui avaldaja 19.02.2015 internetipanka

sisse logis, avastas ta krediitkaardikonto arestimise, tegi krediitaadikonto olukorrast

ekraanipildid ja kaebas täiturile, et tema arestimisakti tõttu on ebaseaduslikult arestitud avaldaja

krediikaardikonto. Kontol on ekraanipiltide järgi selgelt näha, et vabad vahendid on miinuses

ja miinus on vähendatud kontol oleva ja lisaks sinna kohustuse täitmise tõttu laekunud raha

võrra. Näib, nagu oleks krediikaardikontol olnud väljalaenamiskõlbulik raha sealt maha võetud.

Kui seda juhtunud pole ja raha tegelikult alles on, siis on ta lihtsalt sellises seisundis, et keegi

ei pääse sellele summale ligi. Sellisel juhul võib õigeks pidada täituri väidet, et ta pole raha

saanud. Kuna täitur eeldatavalt pole selles imelikus olukorras raha saanud ei vaidlustanud

avaldaja seda, et täitur jättis raha tagastamata. Igal juhul saanuks täitur olukorda muuta, kui ta

oleks kaebuse rahuldanud ja pangale teada andnud, et krediitkaardikontot ei arestita. Sellepärast

jääb avaldaja kindlaks kaebusele, millega krediitkaardikonto arestimine on vaidlustatud.

4. Kohtutäitur Marek Laanemets leidis 22.04.2015 seisukohas, et täitetoimikus nr 014/2012/149

on võlgniku arvelduskontod AS-is SEB Pank arestitud alates 13.01.2014. Arvelduskontode

arestimisel on kohtutäitur arestiakti edastanud elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks

kohustusliku infosüsteemi vahendusel (alus TMS § 115). Koopia aktist on võlgnikule edastatud

14.01.2014. Kohtutäitur on arestinud võlgnikule kuuluva arveldusokonto AS-is SEB Pank.

Mingeid täiendavaid arestimistoiminguid konto arestimisel ei ole täitur teinud. Arveldusarve

aresti tulemusena ei ole täituri arvele raha laekunud ning seega pole alust ka rahuldada võlgniku

raha tagastamise avaldust. Lähtudes eeltoodule palub kohtutäitur jätta kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

6. Vaidlus on selles, kas kohtutäitur on õigustatud arestima võlgniku krediitkaardikontot

pangas.

7. Kohtu hinnangul ei ole avalduses esitatud väited krediitkaardikonto ebaseadusliku arestimise

kohta põhjendatud. Kohtutäitur on toiminud kooskõlas seadusega. Täitetoimingute läbiviimisel

peab kohtutäitur lähtuma seaduses sätestatud korrast, sh on kohtutäitur täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 8 järgi kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur asunud õiguspäraselt pöörama sissenõuet

võlgniku varale.

8. Kohtutäitur on 13.01.2014 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga (t lk 103-104)

arestinud võlgniku konto AS-is SEB Pank. Kohtutäitur ei ole eraldi arestinud võlgniku

krediitkaardikontot. TMS § 115 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole.

Krediidiasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta. Konto

arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt

arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud

juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude

kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis

näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole

4 (5)

laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni.

9. TMS-st ei tulene, et võlgniku krediitkaardikontot arestida ei tohi. Arestitud on TMS § 115

lg-st 2 tulenevalt kontol olev raha ning sinna pärast arestimise hetke laekuvad summad. Kuna

krediitkaardikontol arestitavat raha ei ole (tegemist on hoopis võlgniku kohustusega panga ees),

ei saa ka krediitkaardikontolt midagi olemasolevat arestida. Seega ei saa kohtutäitur võlgniku

nimel laenu võtta ega ole seda ka teinud. Küll aga saab lugeda arestituks krediitkaardikontole

kohustuse täitmiseks tasutud summad. Kohus leiab, et kohtutäituri tegevus arvelduskonto

arestimisel oli õiguspärane ning võlgniku väited võlgniku nimel krediidi võtmisest on

asjakohatud. Õige on kohtutäituri väide, et arveldusarve aresti tulemusena ei ole täituri arvele

raha laekunud (võlgnik ei ole seda väidet ümber lükanud) ning seega pole alust ka rahuldada

võlgniku raha tagastamise avaldust.

10. Kohtule jääb esitatud kaebus arusaamatuks ka avaldaja õiguste rikkumise seisukohast, sest

avaldajal ei saa kohtu hinnangul olla õigust oma krediitkaardiga veel suuremasse miinusesse

minna olukorras, kus avaldaja on täitemenetluses võlgnik. Toimiku lk 16 asuvast otsusest

nähtuvalt on avaldaja juba kasutanud oma krediidilimiiti 308,90 euro ulatuses ja avaldaja

sooviks on, et ta saaks oma krediitkaardiga veelgi suuremasse miinussesse minna ehk kasutada

ära ka maksimaalsest krediidilimiidist puudujääv 10,66 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline

kaebus, kus sisuliselt taotletakse täitemenetluse võlgnikule võimalust kolmandalt isikult veelgi

rohkem krediiti võtta (oma kohustusi veelgi suurendada), esitatud seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks. Kaebus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Õigus

laenu võtta või õigus krediitkaardiga miinusesse minna ei ole isikule seadusega tagatud

õiguseks. Teoreetiliselt võiks avaldaja krediitkaardikonto arestimine kahjustada üksnes SEB

Panga kui võlausaldaja (krediidiandja) õigusi, aga pank ei ole käesolevas asjas kaebust

esitanud.

11. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt

käsitlemata muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega

muudaks kohtu lõppjäreldust kaebuse rahuldamata jätmise osas.

12. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu

isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni

teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on

käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda

kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga. Kuivõrd menetlusosalised menetluskulude

nimekirja kohtu antud tähtajaks pole esitanud, ei saa neil olla menetluskulusid tekkinud. Seega

puudub kohtul alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Lisaks märgib

kohus, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise

menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.

13. Kohus andis 15.04.2015 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas

15 eurot tasumisest avalduse esitamisel (t lk 74-75). Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 2 kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse

avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse

rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Kohus on jätnud avalduse rahuldamata.

TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi

5 (5)

lõigete 3-6 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et

praeguses asjas tuleb avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu 15 euro riigituludesse

tasumise kohustusest, kuna avaldaja on töövõimetuspensionär, tema sissetulekuks on eelkõige

ülalpidamismaksed ja sotsiaaltoetus ning tal ei ole olulist vara ega sääste (vt tl 74-75).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik