2-15-3294/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu Kinnistusosakonna kohtunikuabi 09.02.2015 kandemäärus nr 160162015 kinnistamisasjas nr 13994201402 jätta muutmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Legislator headnote
AI generated2-15-3294/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 09.02.2015 kohtunikuabi kandemäärusega nr 5512015 jäeti kinnistamisavaldus rahuldamata. Kohtunikuabi märkis, et notar ei ole kinnistusosakonnale esitanud 05.01.2015 kohtunikuabi kandemääruses nõutud dokumente. Tulenevalt KRS § 46 lg-st 5 ja arvestades asjaolu, et notar ei ole kande muutmiseks õigustatud isik, tuleb notari taotlus jätta rahuldamata (AÕS § 641, KRS § 34, § 46 lg 5).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-3294 Tsiviilasi Notar Annika Kuimeti määruskaebus Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kohtunikuabi 09.02.2015 kandemäärusele nr 160162015 kinnistamisasjas nr 13994201402 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kohtunikuabi 09.02.2015 kandemäärus nr 160162015 kinnistamisasjas nr 13994201402 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna notar Annika Kuimeti määruskaebus Menetlusosaline Kinnistamisavalduse esitaja Tallinna notar Annika Kuimet (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kohtunikuabi 09.02.2015 kandemäärus nr 160162015 kinnistamisasjas nr 13994201402 jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Õiendus ja menetluse käik
1. Tallinna notar Annika Kuimet esitas 05.12.2014 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale õienduse/taotluse, millega palub muuta kinnistusregistriosas nr 8992502 isikliku kasutusõiguse kannet nr 3 põhjusel, et lepingule lisatud plaan ei vastanud originaalplaanile (ekslikult oli lisatud teine plaan). Notar lisas taotlusele ka uue plaani.
2. Õienduse kohaselt on Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 8992502 kolmandas jaos jooksva kande nr 3 all isiklik kasutusõigus AS Elveso kasuks. AS Elveso kasuks varsemalt kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kannet on muudetud 28.03.2013. 28.03.2013 kande muutmise aluseks oli Tallinna notar Annika Kuimeti poolt 22.03.2013 edastatud kinnistamisavaldus (22.03.2013 notari ameti ametitegevuse raamatu registri nr 952 all tõestatud leping, mille sõlmisid Künnapuu tee 24 Vesi OÜ, AS Elveso ja Viktoria Vaisma). Selgus, et 28.03.2013 tehtud kande aluseks olnud 22.03.2013 digitaalselt kinnitatud ärakiri ei vastanud originaalile. Nimelt oli notari poolt 22.03.2013 lepingust tehtud digiärakirjale lisatud plaan, mis ei vastanud originaalplaanile.
3. Notar palus tema ilmsest veast tingituna 28.03.2013 kannet muuta vastavalt õienduse lisaks olevale lepingu ärakirjale.
4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 05.01.2015 kohtunikuabi kandemäärusega nr 5512015 anti notarile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning paluti esitada kinnisasja omaniku Künnapuu tee 24 Vesi OÜ ja isikliku kasutusõiguse omaniku AS Elveso notariaalselt tõestatud kokkulepe ja kinnistamisavaldus (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34). Kohtunikuabi märkis, et kuna notar on esitanud avalduse kande muutmiseks, siis tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 641 tuleb kinnisasja koormava asjaõiguse sisu muutmiseks esitada kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku (isikliku kasutusõiguse omaniku) notariaalselt tõestatud kokkulepe ning teha kanne kinnistusraamatusse. Seega on kande muutmiseks õigustatud isikuteks kinnisasja omanik ja isikliku kasutusõiguse omanik ning kande muutmise aluseks saab olla nende isikute vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe ja kinnistamisavaldus kande muutmiseks (KRS § 34).
Esimese astme kohtu määrus
5. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 09.02.2015 kohtunikuabi kandemäärusega nr 5512015 jäeti kinnistamisavaldus rahuldamata. Kohtunikuabi märkis, et notar ei ole kinnistusosakonnale esitanud 05.01.2015 kohtunikuabi kandemääruses nõutud dokumente. Tulenevalt KRS § 46 lg-st 5 ja arvestades asjaolu, et notar ei ole kande muutmiseks õigustatud isik, tuleb notari taotlus jätta rahuldamata (AÕS § 641, KRS § 34, § 46 lg 5).
Määruskaebus
6. Notar esitas kohtunikuabi kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi kandemääruse tühistada ja asendada registriosa nr 8992502 kolmandasse jakku jooksva kande nr 3 all tehtud isikliku kasutusõiguse kande aluseks olnud plaan (notari poolt 22.03.2013 edastatud ebaõige plaan) plaaniga, mis oli lepingu originaali lisaks ning mille notar edastas kinnistusosakonnale 05.12.2014.
7. Notar märkis, et ebaõiget plaani sisaldav lepingu digitaalne ärakiri edastati kinnistuosakonnale ekslikult seetõttu, et e-notari süsteemis konkreetse tehingu dokumentide hulka varem salvestatud plaan jäi lepingu sõlmimise ajal tegelikult allakirjutatud plaaniga asendamata. Notar esitas õienduse/taotluse kande muutmiseks, pidades silmas mitte niivõrd kande muutmist, vaid pigem kande parandamist selleks, et kinnistusraamatuga tutvujal tekiks võimalus jõuda kande kaudu asjaõiguse õige sisuni. Pooled ei muuda asjaõiguse sisu, vaid asjaõiguse õige sisu on vaja teha nähtavaks kinnistusraamatu kaudu ka kolmandatele isikutele. Poolte tahe on väljendatud originaalis, mille lisaks oli õige plaan ning nende tahe ei ole muutunud. Seetõttu ei ole omanikul ja kasutajal vaja sõlmida uut asjaõiguslepingut ja esitada uut kinnistamisavaldust. Kui ärakiri ei vasta originaalile, tuleb teha uus ärakiri ning selle alusel kinnistusraamatus kande aluse täiendus/parandus. Kande parandamiseks puudutatud isikute nõusolekut kinnistusraamatuseaduse kohaselt vaja ei ole. Kande parandamisest tuleb puudutatud isikuid teavitada (KRS § 50 lg 1). Eeltoodust tulenevalt saab analoogia korras järeldada, et puudutatud isikute nõusolek ei ole vajalik ka kande aluse parandamiseks. Enne õienduse koostamist teavitas notar tehinguosalisi oma kavatsustest ning pooled eeldavad, et notar korraldab vajalikud muutmised/parandused.
Menetluse edasine käik
8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 04.03.2015 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna 09.02.2015 kohtunikuabi kandemäärus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda ringkonnakohus määruse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
10. Kaevatavas määruses on leitud õigesti, et taotluse kinnistusraamatu kande muutmiseks saab rahuldada üksnes juhul, kui on olemas puudutatud isikute nõusolek (KRS 341 lg 1). Määruskaebuses on notar märkinud, et oma õienduses pidas ta silmas pigem kande parandamist, kui muutmist. Ringkonnakohus märgib, et ka KRS § § 631 lg 1 sätestab, et ebaõige kandemääruse alusel tehtud kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. Seega ei võimalda kinnistusraamatuseadus kinnistusraamatu kannet muuta ega parandada, ilma et selleks oleks puudutatud isikute nõusolek ning notari poolt esitatud taotlust ei ole võimalik rahuldada. Kui notari esitatud õiendusel/taotlusel oli muu eesmärk, kui kande muutmine/parandamine, oleks ta pidanud selle ka vastavalt sõnastama.
11. Tulenevalt eeltoodust ei pea ringkonnakohus võimalikuks 09.02.2015 kohtunikuabi kandemäärust tühistada ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm Kaija Kaijanen Tiit Kollom