4-14-5679/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-14-5679

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Väärteoasi E.S-i süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. juuli 2014. a otsus

Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik E.S RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 14. juuli 2014. a otsus muutmata ja E.S-i apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK

1. suhtes koostati 14. juulil 2014 väärteoprotokoll selle kohta, et 13. juulil E.S-i 2014 võttis ta kaupluse Rimi müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli Gini, riisisalatit ja kartulisalatit kogumaksumusega 4,53 eurot ja möödus kassast kauba eest maksmata. Kirjeldatud teoga pani E.S toime karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. süüdi KarS § 218 lg 1 Viru Maakohtu 14. juuli 2014. a otsusega tunnistati E.S järgi ja karistati 20 päeva arestiga. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik ennast süüdi ja kahetses toimepandut. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele kinnitas tema süüd Rimi Eesti Food AS-i avaldus, õigusrikkuja kinnipidamise akt, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja kinnipidamise protokoll. E.S pani väärteo toime otsese tahtlusega, teades, et tegemist oli võõra varaga ja soovides seda omastada. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel võttis kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna

E.S on korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud, ei pidanud kohus põhjendatuks karistada teda rahatrahviga. Viimati karistati E.S 23. jaanuaril 2014 KarS § 199 järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Uue varavastase süüteo pani

E.S toime katseajal. Seetõttu hindas kohus E.S-i süüd väga suureks, ent arvestades karistust kergendavat asjaolu, pidas põhjendatuks karistada teda sanktsiooni maksimummäärast madalama 20-päevase arestiga.

3. apellatsiooni, milles taotleb, et tal Maakohtu otsuse peale esitas E.S

võimaldataks kanda mõistetud aresti ositi nädalavahetustel. E.S märgib, et tema karistusaja alguseks loeti 14. juuli 2014, ent arestimajja saabus ta juba 13. juulil 2014 kell 21 kohe pärast rikkumise toimepanemist. Üle kuulati ta alles järgmisel päeval kell 6.45. Seetõttu leiab E.S, et tema karistusaega tuleb arvestada alates 13. juulist 2014. Arestimajas ei tagata E.S-ile vajalikke hügieenivahendeid. Kandes aresti ositi nädalavahetustel, oleks tal võimalik need endale ise muretseda. E.S on kaks last, kellest üks on alles imik. Vanem laps on invaliid ja vajab ravi ning pidevat hoolitsust.

4. Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti võimalus esitada ringkonnakohtule apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti kuni 20. novembrini 2014.

5.

18. novembril 2014 esitas kohtuvälise menetleja esindaja ringkonnakohtule apellatsiooni kohta seisukoha. Kohtuväline menetleja toetab maakohtu otsust ja leiab, et

E.S on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes aresti kohaldamisega. E.S on varem korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud, ent vaatamata sellele on ta jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist.

Kohtuvälise menetleja andmetel on E.S praeguseks ajaks 20-päevase aresti ära kandnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja vastusega, on seisukohal, et kaebus jääb tagajärjetuks.

7. kaebuses leidnud, et maakohus on vääralt lugenud karistuse Esmalt on E.S kandmise aja alguseks 14. juuli 2014 kell 6.45. Menetlusalune isik selgitab, et tegelikult peeti ta kinni vahetult pärast süüteo toimepanemist, s.o 13. juulil 2014 kella 21 paiku.

Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Väärteoasja materjalidest nähtub, et

E.S tuvastati vahetult pärast väärteo toimepanemist, s.o 13. juulil 2014 kell 21 indikaatorvahendiga alkoholijoove. Seejärel toimetati ta korrakaitseseaduse (KorS) § 42 lg 1 alusel kainenemisele. Menetlusalune isik kainenes ja vabastati joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt 14. juulil 2014 kell 6.45. Seega kohaldati E.S-i suhtes 13. juulil 2014 riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduse alusel, mitte väärteomenetluse seadustikus (VTMS) reguleeritud isiku kinnipidamist. VTMS § 44 lg

1 p 3 alusel peeti E.S kinni 14. juulil 2014 kell 6.45, s.o pärast tema kainenemiselt vabastamist. VTMS § 44 lg 3 järgi algab kinnipidamine ajast, mil isik kinni peetakse.

Kinnipidamise aeg arvatakse karistusaja hulka KarS § 68 lg-s 2 sätestatud korras. Seega on maakohus, lugedes E.S-i karistusaja alguseks 14. juuli 2014 kell 6.45, toiminud kooskõlas seadusega.

8. E.S-i teise taotluse, s.o aresti ositi kandmise võimaldamise, osas on ringkonnakohus seisukohal, et selle lahendamine ei ole praegusel ajal enam aktuaalne. Maakohtu otsusest nähtub, et E.S-ile mõistetud 20-päevase aresti kandmise alguseks loeti 14. juuli 2014. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sellest möödunud üle nelja kuu. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt on E.S politsei andmetel aresti ära kandnud. Olukorras, kus mõistetud arest on menetlusalusel isikul kantud, ei saa seda enam ositi kandmisele määrata.

9. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja E.S-i apellatsiooni rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau