3-14-51244/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51244 Määruse kuupäev 18. november 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt 05.05.2014 vastusega nr 2-5/1462-2 Resolutsioon 1. Tagastada XXX kaebus. 2. Jätta XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 22.06.2014 Tartu Halduskohtusse avalduse, milles märgib, et sai Tartu Vanglalt 05.05.2014 vastuse nr 2-5/1462-2. Kaebaja ei ole nimetatud vastusega nõus ning soovib teada, mida ta peaks tegema. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla vastus kaebaja teabenõudele, milles kaebaja on soovinud koopiate väljastamist erinevatest Tartu Vangla poolt koostatud ja kaebajale juba väljastatud või teatavaks tehtud dokumentidest. Tartu Vangla on vaidlusaluses vastuses nr 2-5/1462-2 kaebajale selgitanud, et vastavalt avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p-le 1 võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Vastuses märgitakse, et Tartu Vangla on kaebajale vastavad dokumendid ja teabe juba varasemalt edastanud, mistõttu jäeti avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt kaebaja teabenõue rahuldamata. Lisaks selgitas Tartu Vangla, et tasuliste koopiate tegemiseks tuleb kaebajal esitada nõuetekohane taotlus, kus on lisaks märge, et kaebaja on nõus tasuma koopiate eest. Tartu Vangla märkis, et kinnipeetavatele koopiate tegemise teenuse hinnad on sätestatud Tartu Vangla kodukorra p-s 11.9.

2. Tartu Halduskohus jättis 10.09.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kaebajal tuli märkida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37, tuues konkreetselt välja, mis nõude ta seonduvalt Tartu Vangla 05.05.2014 vastusega nr 2-5/1462-2 esitada soovib. Lisaks selgitas kohus kaebajale toimingute vaidlustamise korda ning tuvastamiskaebuse esitamise korral tuli kaebajal täpsustada, mis on tema kaebuse esitamise eesmärgiks. Lisaks tuli

2 kaebuselt tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Kaebajal tuli ka välja tuua, millises vormis ta käesoleva asja arutamist soovib.

3. 17.09.2014 esitas kaebajale kohtule avalduse, milles märkis, et sai kohtu määruse nr 3-14- 51244. Kaebaja palub kohtult vabastust riigilõivu tasumisest. Samuti palub kaebaja kohtul anda talle kaitsja, kuna talle ei ole kõik selge, mida kohus tahab.

4. Tartu Halduskohus selgitas 29.09.2014 kirjaga kaebajale, et riigi õigusabi taotluse esitamine 17.09.2014 kirjaga ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta Tartu Halduskohtu 10.09.2014 kaebuse käiguta jätmise määruses osundatud kaebuse sisu puudutavad puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus andis kaebajale kirjaga täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva arvates kirja kättesaamisest.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Tartu Halduskohus andis 10.09.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning 29.09.2014 kirjaga pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega täiendavalt 10 päeva kohtu 29.09.2014 kirja kättesaamisest. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 29.09.2014 kirja venekeelse tõlke kätte 14.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 15.10.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 24.10.2014.

Kohus selgitas kaebajale 10.09.2014 määruses, kui kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla tegevust seonduvalt teabenõudele vastamisega, siis tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37. Kaebajal tuli oma kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 formuleerida ning konkreetselt välja tuua, mis nõude ta seonduvalt Tartu Vangla 05.05.2014 vastusega nr 2- 5/1436-2 esitada soovib. Lisaks selgitas kohus kaebajale, et vastuse nr 2-5/1436-2 näol on tegemist vangla toiminguga ning kaebaja ei saa taotleda selle tühistamist. Kohus selgitas kaebajale toimingute vaidlustamise korda. Kohus märkis ka, et kui kaebaja soovib esitada kohustamiskaebuse talle nõutud teabe väljastamiseks, siis selle nõude puhul tuleb kaebajal esmalt läbida vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid kohtu hinnangul sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi ning kaebaja oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldamata.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist. Kohus saab käesolevas asjas esitatud taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses

3 osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Käiguta jätmise määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks ei vajanud kaebaja juriidilisi teadmisi. Kaebuse esitamise eesmärki peab kaebaja suutma iseseisvalt kohtule põhjendada.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

9. Kohus selgitab täiendavalt, et seoses kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik