3-14-51206/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51206 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla 12.05.2014. a vastustele nr 2-5/1574/-2, 2-5/1585-2 ja 2-5/1618-2 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määrus määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata (resolutsiooni p 1). 2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Määruskaebuse esitaja esitas 18.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta soovib teada, mida teha, kui ei ole nõus Tartu Vangla 12.06.2014. a vastustes nr 25/1574/2, 2-5/1585-2 ja 2-5/1618-2 toodud arvamustega. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja küsimuse, milline on kohtu arvamus. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 12.05.2014. a vastus nr 2-5/1574/-2, 2-5/1585-2 ja 2-5/1618-2 (tl 2), mille kohaselt esitas määruskaebuse esitaja 07.05.2014-08.05.2014 vanglale teabenõuded, milles soovis, et vangla väljastaks talle koopiad erinevatest Tartu Vangla poolt koostatud ja määruskaebuse esitajale juba väljastatud või teatavaks tehtud dokumentidest. Vangla keeldus teabenõude täitmisest avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 1 alusel, kuna oli eelnevalt juba taotletava teabe määruskaebuse esitajale andnud ja määruskaebuse esitaja ei põhjendanud vajadust saada teavet teist korda. 2. Tartu Halduskohus 24.07.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei ole täpsustanud kaebuse nõuet vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lgle 2 ning § 38 lg 1 p-dele 1-5 ning ilma määruskaebuse esitaja poolsete täpsustusteta ei saa halduskohus kaebust menetleda. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb esitada selge nõue, kus on ära näidatud konkreetne vaidlustatav haldusakt või toiming ning põhjendus, millega määruskaebuse esitaja rahul ei ole. Ühtlasi selgitas halduskohus, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. 3. Tartu Halduskohus 15.08.2014. a määrusega (tl 12-12p) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse nõue, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus märkis, et kuni 15.08.2014. a määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi. Halduskohus asus seisukohale, et seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5 ja 7 toodud nõuetele. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust ega nõuet ning halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust sisustama. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu ega taotlenud riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Halduskohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul menetletav. 4. Määruskaebuse esitaja esitas 21.08.2014 määruskaebuse (tl 17), milles märgib, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole siiani antud kaitsjat. Veel märgib määruskaebuse esitaja, et ei saa ilma kaitsjata midagi kohtule tõestada, kuna ei ole paberit ning seadusi ja kohtunik ise ei taha läbi vaadata haldusasja koos kaitsjaga. 5. Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega (tl 21-21p) jättis käiguta määruskaebuse esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada halduskohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja soovib esitada halduskohtule riigi õigusabi taotlust advokaadi määramiseks, tuleb tal seda selgesõnaliselt väljendada. 6. 15.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 26), milles ta palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et palub kohtul anda talle kaitsja, kuna seaduste mittetundmine ei anna määruskaebuse esitajale võimalust vaidluses osaleda. Veel märgib määruskaebuse esitaja, et tal ei ole isegi A4 paberit ja protsessis peab olema võrdsus. 7. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega (tl 31-31p) jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 2 2

Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Määruskaebuse esitaja esitas 02.10.2014 määruskaebuse, milles märgib, et siiani ei ole antud kaitsjat. Veel märgib määruskaebuse esitaja, et ei ole selge, mida kohus tahab, ning ta ootab kaitsjat. 9. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 üle, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 11. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 02.10.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud ning lahendab 02.10.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse osas (II). I 12. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitajale ei ole siiani antud kaitsjat, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 3 3

23.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuivõrd määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja andmata jätmisega ning halduskohtu 23.09.2014. a määrus ei ole muus osas vaidlustatav, siis vaidlustab määruskaebuse esitaja halduskohtu 23.09.2014. a määrust osas, milles halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. 14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 16. Eeltoodud põhjendustel jätab rahuldamata ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1). II 17. Määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 16.10.2014. a määruses jätnud ebaõigesti taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 4