2-13-15427/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-13-15427

Tsiviilasi aktsiaseltsi PEhagi NC osaühingu vastu võla nõudes

Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja aktsiaselts PE(registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Monica Meristo (e-post meristomonica@gmail.com); kostja NC osaühing (registrikood XXX, XXX); kostja seaduslikud esindajad MS ja JS.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast aktsiaseltsi PE hagi NC osaühingu vastu võla nõudes.

2. Tagastada Meristo Õigusbüroo osaühingu poolt 18.06.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbrile 2900072123 tasutud riigilõiv summas

168.96 eurot (sada kuuskümmend kaheksa eurot ja 96 senti) tagastada Meristo Õigusbüroo osaühingu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX , selgitusega: “riigilõivu tagastamine 2-13-15427“.

3. Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja teadmiseks hagejale.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

2-13-15427

Asjaolud

Aktsiaselts PE esitas 18.06.2013 Harju Maakohtule hagi NC osaühingu vastu võlgnevuse nõudes.

Harju Maakohus jättis hagiavalduse 25.06.2013 kohtumäärusega käiguta ning kohustas hagejat puudusi kõrvaldama 14 päeva jooksul. Hageja on 25.06.2013 kohtumääruse kätte saanud 26.06.2013. Käesoleva ajani ei ole hageja määruses osundatud puudusi kõrvaldanud. Kohus ei ole hagi menetlusse võtnud. Hageja esitas 08.07.2013 hagi tagasivõtmise avalduse.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 133 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

08.04.2013 on Pärnu Maakohtule esitatud aktsiaseltsi PE avaldus NC osaühingu vastu maksekäsu kiirmenetluses 4 368 euro nõudes. 28.05.2013 määrusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus üle antud menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kuna aktsiaseltsi PE maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud TsMS §-s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele, kohustas kohus 05.06.2013 kohtumäärusega avaldajat esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma seaduses ette nähtud riigilõivu hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Hageja sai kohtumääruse kätte 06.06.2013. Hageja esitas 18.06.2013 puuduste kõrvaldamistega hagiavalduse, mille kohus jättis 25.06.2013 käiguta tulenevalt asjaolust, et hagiavalduses toodud hagihind ei vasta TsMS § 133 lg 2 nõuetele ning hagiavalduses esitatud hagi aluse tõendid ei põhista nõudeõiguse olemasolu kostja vastu.

Hageja esitas 08.07.2013 hagi tagasivõtmise avalduse. Kohus leiab, et kuna hagi ei ole menetlusse võetud, ei saa seda jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et hageja hagi tagasivõtmise

2-13-15427

avaldus väljendab hageja tahet mitte kõrvaldada hagiavaldusest kohtu poolt osundatud puudusi ning mitte jätkata hagimenetlust.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesoleva ajani osundatud puudusi kõrvaldanud, tuleb §

487 lg 3 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, tagastatakse see TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega hagejale. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 300 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 131.04 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks tasunud täiendavalt riigilõivu 168.96 eurot.

TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks ning hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine on põhjustatud hagejapoolsest hagi tagasi võtmisest, ei ole hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel rahuldamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Merike Varusk kohtunik