3-13-324/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Villem Lapimaa 14. veebruaril 2013. a, Tallinn 3-13-324 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus L. A. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ülle Elva; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – L. A. 14. veebruaril 2013. a, Tallinnas Anda luba L. A. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 14. aprill 2013. a. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD 1. 14. veebruaril 2013, a esitas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse L. A. väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse kohaselt pidasid 13. veebruaril 2013. a kell 16:00 PPA Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 48-tunniks kinni aadressil Pikk 19, Harku, Harjumaa, Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Venemaa Föderatsiooni kodaniku L. A. (sündinud xx xx xxxx a, Valgevene) ja toimetasid ta PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna arestikambrisse. L. A. on Viru Maakohtu 14. detsembri 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-4222 (05233001997) süüdi mõistetud Eesti Vabariigi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1, 5 ja § 120 järgi. Isikule oli määratud karistuseks 11 aastat, 9 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2008. a otsusega Viru Maakohtu 14. detsembri 2007. a otsuse ning tegi uue otsuse, mille kohaselt mõistis L. A. süüdi KarS § 113 ja § 120 järgi ning määras

talle karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 54 lg 1 alusel on isikule määratud lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. Vabariigi Presidendi 12. veebruari 2013. a otsusega nr 233 anti L. A.le armu, vabastades teda põhikaristuse edasisest kandmisest. L. A. vabanes Harku ja Murru Vanglast 13. veebruaril 2013. a. PPA 29. märtsi 2010. a otsusega nr 15.3-04/166 tunnistati L. A. pikaajalise elaniku elamisluba nr 1006582729/EL kehtetuks alates 29. märtsist 2010. a. Isik nimetatud otsust ei vaidlustanud. PPA tegi L. A.le 13. veebruaril 2013. a ettekirjutuse nr 1023869803 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). Kuna L. A.l puudub kehtiv reisidokument, ei ole võimalik tema väljasaatmist Eesti Vabariigist 48 tunni jooksul lõpule viia, mistõttu palub PPA anda vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 23 luba L. A. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. 2. Kohtuistungil avaldas L.A., et ta ei vaidle PPA taotlusele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus L. A. väljasaatmis keskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 loike 1, § 18 loike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. L. A. puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. VSS § 14 lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. Politsei- ja Piirivalveamet tegi L. A.le 13. veebruaril 2013. a ettekirjutuse nr 1023869803 Eestist lahkumiseks, mis on koheselt sundtäitmisele pööratav. Seega kuulub L. A. Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Samas ei ole käesoleval hetkel tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu. VSS § 23 lõikest 1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja, so 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 4. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p- ga 6 kaitstud Õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. L. A.l ei ole õigust Eestis viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Isiku väljasaatmiskeskusesse mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isik võib hakata väljasaatmis- menetlusest kõrvale hoiduma. 5. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada L. A. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui 14. aprillini 2013. a. (k.a). Villem Lapimaa