3-11-2873/84 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 6. juulil 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2873 Haldusasi S.A.i kaebus Politseija Piirivalveameti 18.11.2011 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr. 15.3-04/548 tühistamiseks, Politseija Piirivalveameti kohustamiseks elamisloa taotluse uuesti läbi vaatamiseks ning Politseija Piirivalveameti 29.12.2011 ettekirjutuse nr. 1020144347 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu S.A.i kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasja menetlus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.05.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-2873. 3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus asjas tasutud riigilõivu tagastamiseks. 4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli S.A.i kaebus Politseija Piirivalveameti 18.11.2011 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr. 15.3-04/548 tühistamiseks, Politseija Piirivalveameti kohustamiseks elamisloa taotluse uuesti läbi vaatamiseks ning Politseija Piirivalveameti 29.12.2011 ettekirjutuse nr. 1020144347 tühistamiseks.

2. Tallinna Halduskohtu 30.05.2012 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-2873 jättis kohus S.A.i kaebuse rahuldamata. Kohus määras Advokaadibüroo LEX 1 OÜ (riigi õigusabi osutaja Risto Käbi) riigi õigusabi tasuks 883,20 eurot.

3. 29.06.2012 esitas kaebaja kohtule taotluse haldusasjas nr 3-11-2873 menetluse lõpetamiseks. Vastustaja 22.06.2012 otsusega tunnistati kehtetuks kaebaja suhtes 29.12.2011 tehtud lahkumisettekirjutus, mis oli käesolevas asjas üheks vaidlustatud haldusaktiks, mistõttu kuulub selles osas menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2012 otsusega haldusasjas nr 3-3-2-1-12 rahuldati kaebaja teistmisavaldus ja tühistati vastustaja otsus kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kuna kaebajal on olemas pikaajalise elaniku elamisluba, puudub tal edasine huvi vastustaja 18.11.2011 otsuse vaidlustamiseks ja ta loobub kaebusest. Kui kohus leiab, et lahkumisettekirjutuse puhul ei kuulu menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, loobub kaebaja ka 29.12.2011 ettekirjutuse osas kaebusest. Kaebaja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 57,52 eurot, sh lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks 15,98 eurot ja ettekirjutuse täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse taotlemisel kahel korral kokku 25,56 eurot. Kaebaja leiab, et HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tuleb talle tervikuna tagastada ettekirjutuse vaidlustamisega seotud riigilõiv. Kui kohus ei pea HKMS § 152 lg 1 p 4 kohalduvaks, tuleb kaebajale seoses kaebusest loobumisega HKMS § 104 lg 6 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust. Kaebaja palub tagastada riigilõivu Advokaadibüroo LEX 1 OÜ arvele 221050087661.

4. 03.07.2012 seisukohas nõustus vastustaja haldusasja lõpetamisega seoses kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamisega.

Kohtu seisukoht

5. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul, ei ole võimalik lõpetada menetlust Politseija Piirivalveameti 29.12.2011 ettekirjutuse nr. 1020144347 tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohtus vaidlustatud ettekirjutust ei tunnistatud kehtetuks kohtumenetluse käigus, vaid pärast kohtuotsuse tegemist, viimase edasikaebetähtaja jooksul. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel esimese kohtuastme poolt pärast samas asjas kohtuotsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist.

6. HKMS 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 155 lg 4 kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ja kinnitab kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kuna kaebusest loobumise avaldus on koostatud kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Risto Käbi poolt, eeldab kohus, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Vastustaja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega ei esine takistusi kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmiseks ning kohus saab haldusasja menetluse mõlema tühistamise nõude ning kohustamisnõude osas tervikuna HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kohus selgitab, et kaebusest loobumise korral ei saa sama kaebusega uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2). Kuna kohus võtab kaebaja taotluse kaebusest loobumiseks vastu, tühistab kohus enda 30.05.2012 otsuse (sh riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise osas) ning lõpetab asjas menetluse.

7. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Vastustajal ei ole tekkinud menetluskulusid, mida kaebaja peaks hüvitama.

8. HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt, kui tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kohus märgib, et kaebaja riigilõiv kaebuselt ei ületa 31,94 eurot. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (kehtiva RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Selle

põhimõtte rakendamisel tuleks haldusasja menetluse lõpetamisel tagastada kaebuselt tasutud lõiv, mitte esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud lõiv, kui see taotlus on sisuliselt läbi vaadatud. Seega on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivude eristamine põhjendatud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.03.2011 määrus haldusasjas nr. 3-3-1-9-11, p 10). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata.

Tiina Pappel kohtunik