3-10-2060/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2060 Otsuse kuupäev

09. mai 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Pavel Lebedev’i kaebus Viru Vangla vastu kahju 2060 krooni (28.01.2010-01.03.2010.a saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 19.04.2011 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Pavel Lebedev Vastustaja Viru Vangla

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 08.juuni 2011. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla direktori vangistuse alal 01.12.2009 käskkirjaga nr 6-2/288-T määrati P. Lebedev finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (köögi abitööline) alates 01.12.2009 kuni 01.03.2010 täistööajaga ja tunnitasuga 9.90 krooni. 25.01.2009 teatas P.Lebedev, et ta enam ei tule kööki tööle. Alates 28.01.2010 P. Lebedevi Viru Vangla poolt tööle ei rakendatud. 23.02.2010 käskkirjaga nr 6.-3/332-D karistati P.Lebedevi distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta 25.01.2010 teatas köögis kokkadele, et ta enam seal tööd teha ei soovi ning ei allunud kokkade korraldustele koristada ära prügiruum.

29.04.2010 esitas P. Lebedev Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles alates 28.01.2010 kuni 01.03.2010 saamata jäänud töötasu hüvitamist. Kahjunõue jäi Viru Vangla poolt läbi vaatamata. 03.08.2010 esitas P. Lebedev Tartu Halduskohtu kaebuse Viru Vanglalt kahju summas 2060 krooni perioodil 28.01.2010-01.03.2010 saamata jäänud töötasu hüvitamiseks.

Kaebuse põhjendused

2. Kohtule esitatud kaebuses palub Pavel Lebedev kohustada Viru Vanglat taastama ta köögitöölise ametikohale ning hüvitama kahju 2060 krooni 28.01.2010-01.03.2010.a saamata jäänud töötasu eest. Kaebaja märgib, et ta töötas üle aasta Viru Vangla köögis köögitöölisena. Töö käigus pani ta tähele köögis toimuvaid vargusi. Vargusega tegelesid vabapalgalised kokad. Sellest informeeris kaebaja vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 8.1.8 Viru vangla julgeolekuosakonna ametnikku hr Tšerkassovit. Kaebuse esitajal hakkasid seejärel tekkima probleemid, hakati kirjutama ettekandeid, teda karistati kolm korda distsiplinaarkorras. Alates 28. jaanuarist ei lubatud teda tööle, kuigi 01.12.2009 direktori käskkiri kehtis ning polnud tühistatud.

3. Kaebuse esitaja leiab, et ebaseaduslikult võimu kasutamisega sulgesid Viru Vangla ametnikud ta kambrisse ja ei lasknud teda tööle. Selleks mingit seaduslikku õigust omamata andis turvaosakonna töötaja Tšerkassov suulise korralduse kaebajat tööle mitte lasta, kes ei saa aga tühistada vangla direktori käskkirja tööle määramise kohta. Taotlust kaebuse esitaja töölt kõrvaldamise kohta Tšerkassov ei esitanud. Kaebaja märgib, et sellega jäeti kaebuse esitaja ilma õigusest seaduslikule ja garanteeritud tööle. Kaebaja palub kohustada Viru Vangla administratsiooni kinni pidama Eesti seadustest, taastada tema õigused ning kohustada Viru Vangla administratsiooni maksma talle töötasu ajavahemikus alates 28.01.2010 kuni 01.03.2010. Kaebuse esitaja leiab, et ta pole keeldunud töötamast, seda kinnitas ka distsiplinaarjuurdlus. Polnud ka käskkirja tema tööst vabastamise kohta. Kaebuse esitaja väitel teda lihtsalt ei viidud tööle, millega rikuti Viru Vangla direktori käskkirja.

Vastustaja vastuväited

4. Kinnipeetavate töötamise regulatsioonist tuleneb, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda tööd, vaid töötamine tagatakse vastavalt vangla võimalustele. Seejuures majandustööde puhul on vanglal õigus oma äranägemise järgi otsustada kinnipeetava tööle rakendamine. Viru Vangla 01.12.2009 käskkirjaga nr 6-2/288-T määrati P. Lebedev finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (köögi abitööline) alates 01.12.2009 kuni 01.03.2010 täistööajaga ja tunnitasuga 9.90 krooni. Seega pidas vangla võimalikuks kaebajale töö andmist ning kaebaja tööle vormistamisel määrati nii kaebaja töökoht (köögi abitööline) kui ka kaebaja töötasu. Töötasu määrati kaebajale tunnitasuna 9.90 krooni tund, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 kinnitatud “Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord." 25.01.2010 teatas P. Lebedev köögis, et tal on tööst köögis kõrini ja ta keeldub köögis töötamast. Finants-ja majandusosakonna spetsialist-söökla juhataja Veronika Vaino, kes vastutab söökla töö toimimise eest, edastas 25.01.2010 info kinnipeetavate tööhõivega tegelevale finants-ja majandusosakonna spetsialist Jaak Kivend'ile ning julgeolekuosakonna spetsialist Mark Tšerkassov'ile. V. Vaino palus leida P. Lebedev'i asemel kööki teine tööline. Arvestades P. Lebedev'i käitumist, kaebajat 28.01.2010 enam tööle ei viidud.

5. Kaebaja tööle vormistamise käskkirja nr 6-2/288-T ei tunnistatud kehtetuks, kuid kaebajal on õigus saada töötasu vaid reaalselt töötatud aja eest. 25.01.2010 teatas P. Lebedev köögis, et ta ei tule enam tööle. P. Lebedev tõi põhjuseks, et ta ei hakka koristama prügiruumi ja ei ole nõus koos joodikutest ja narkomaanidest kinnipeetavatega töötama. P. Lebedev väitis, et ta ei pea igasugu korraldustele alluma ja köögipersonal mõtleb nende jaoks välja töid, mida nad tegema ei pea. Viru Vangla direktori 17.04.2008 käskkirjaga nr 71 kinnitatud kinnipeetavast abitöölise ametijuhendi punkti 2.1 kohaselt on abitöölise põhiülesanneteks vastavas valdkonnas, igapäevase, töökäsuga kindlaksmääratud abitööde tegemine vangla territooriumil või väljaspool vangla territooriumi. P. Lebedev on ametijuhendiga tutvunud 25.11.2008. P. Lebedev töötas abitöölisena köögis ning köögis abitööde tegemise hulka kuulub ka köögiruumide korrashoidmine. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt ning VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Kuna nii söökla juhataja kui köögis töötavad finants-ja majandusosakonna kokad on vanglateenistuse ametnikud ning köögiruumide korrashoidmine on kooskõlas köögi abitöölise köögis tehtavate töödega, siis oli kaebaja kohustatud alluma ka kokkade antud korraldustele koristada. Kaebaja korraldusele ei allunud ning teatas hoopis, et ei kavatse rohkem köögis töötada. Spetsialist-söökla juhatajal on kohustus tagada söökla töö toimimine ning kui kinnipeetavast abitööline on teatanud, et ei soovi rohkem köögis töötada ning ei allu korraldustele, siis oli õigustatud leida kööki uus tööline, kes suhtub oma tööülesannete täitmisesse kohusetundlikult. Kaebaja viide Viru Vangla kodukorra p 11.14, on asjakohatu. Viru Vangla kodukorra p 11.14 sätestab, et majandustööle rakendatud kinnipeetava järelevalvet koordineerib peaspetsialistkorrapidaja. Antud säte ei tähenda, et ainult peaspetsialist-korrapidajal on õigus anda korraldusi või kirjutada majandustöid tegevate kinnipeetavate rikkumise avastamisel ettekanne.

Kohtu põhjendused ja otsus

6. Pavel Lebedevi kaebuse osas, milles ta taotles kohustada Viru Vanglat ennistama ta köögitöölise ametikohale, tagastas kohus 13.12.2010 määrusega HKMS § 11 lg 31 alusel, kuna kohustamisnõude osas oli kaebajal eelnevalt läbimata kohtueelne kohustuslik kord. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata ka riigi õigusabi taotluse. P.Lebedev kohtu määrust ei vaidlustanud. Kohus võttis 13.12.2010 määrusega menetlusse P.Lebedevi kaebuse Viru Vanglalt saamata jäänud töötasu 2060 krooni hüvitamise nõudes.

7. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. VangS § 39 lg 3 kohaselt vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Kaebuse esitaja määrati finants-majandusosakonda majandustöödele abitööliseks (köögi abitööline) tähajaks 01.12.2009 kuni 01.03.2010

(tlk.71). Käskkirja kehtetuks tunnistatud ei ole. Vaatamata sellele, et kaebaja tööle määramise käskkiri oli kehtiv, kaebajat alates 28.01.2010 majandustöödele ei viidud.

8. Kaebaja leiab, et teda ei viidud tööle õigusvastaselt, kuna ta ei ole töötamisest keeldunud. Kohus nõustub kaebuse esitajaga. Et kaebuse esitaja oleks keeldunud 28.01.2010 majandustöödel töötamast, esitatud materjalidega kinnitust leidnud ei ole. Nähtuvalt esitatud materjalidest, on kaebuse esitaja 25.01.2009 köögis töötades teatanud, et ta keeldub köögis töötamisest. Kohtule on esitatud koopia finants-majandusosakonna spetsialist-söökla juhataja V.Vaino 25.01.2010 meilist julgeolekuosakonna ametnikule M.Tšerkassovile, milles V.Vaino informeerib viimast P.Lebedevi teatest, et ta on sel päeval viimast päeva köögis tööl (tlk.82).

V.Vaino palub samas kirjas leida Lebedevi asemele tööle keegi teine. Samas on V.Vaino esitanud 01.02.2010 ettekande, milles V.Vaino märgib, et teavitas 25.01.2010 julgeolekut ja Jaak Kivendit, et leida kinnipeetavast köögitöölise asemele võimalusel uus tööline, kui kinnipeetav Lebedev tõesti tööle ei ilmu. Seega on V.Vaino 25.01.2010 informeerinud vanglaametnikke P.Lebedevi võimalikust edaspidisest töötamisest keeldumisest. Selles kirjas ei ole V.Vaino esitanud palvet võimalusel kaebajat tööle mitte rakendada, nagu on märgitud 18.02.2010 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis (tlk.78).

Kas P.Lebedevil oli ka tegelik tahe edaspidi mitte enam tööle minna või oli see ainult pahameele väljendus, vastustaja poolt kontrollitud ei ole. Ühtki tõendit, et P.Lebedev 28.01.2010, kui ta oleks pidanud tööle minema, oleks tööle minekust ka tegelikult keeldunud, esitatud ei ole. Ka 25.01.2010 töötas ta ettenähtud aja lõpuni, jättes täitmata ainult prügiruumi koristamise kohustuse ( Olga Golõnina seletuskiri tlk.83). Nagu selgub Viru Vangla 23.02.2010 kirjast (tlk.46) kaebajale, on P.Lebedev pöördunud 28.01.2010 kirjaga Viru Vangla poole küsimusega, soovides teada, miks teda samal päeval, so 28.01.2010 tööle ei viidud.

Seega ei ole P.Lebedev 28.01.2010, päeval kui ta pidi graafiku kohaselt tööle minema, sellest keeldunud. Viru Vangla 23.02.2010 käskkirjaga nr 6-3/332-D on kaebajat karistatud noomitusega Viru Vangla kodukorra p 8.1.5 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et P.Lebedev teatas 25.01.2010 vangla köögis kokkadele, et ta enam köögis tööd teha ei soovi ja ei allunud kokkade korraldusele koristada ära prügiruum. Seega on kaebajat karistatud peale prügiruumi koristamisest keeldumise ka edaspidi töötamisest keeldumisest teatamise eest, mitte aga töötamisest keeldumise eest.

Ka on 27.07.2010 vaideotsuses nr 6- 12/141 – 1 märgitud, et käskkiri (so 23.02.2010 käskkiri ) on määratud 25.01.2010 toime pandud rikkumiste eest ning et 28.01.2010 toimunu asjasse ei puutu.

9. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et P.Lebedev keeldus 28.01.2010 majandustöödele minekust, samuti ei olnud tunnistatud kehtetuks 01.12.2009 käskkirja nr 6-2/288-T, ning puuduvad ka muud tõendid, mis välistaksid kaebaja tööle viimise vajaduse või võimalikkuse, tuleb tunnistada Viru Vangla toiming – kaebaja alates 28.01.2010 tööle mittelubamine ehk töölt kõrvaldamine õigusvastaseks. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kinnitatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ (Kord) § 6 kohaselt tuleb kinnipeetava töölt vabastamine vormistada haldusaktiga, milline tehakse kinnipeetavale teatavaks. Juhul kui kinnipeetavat ei vabastata töölt, vaid kõrvaldatakse ajutiselt töölt (Korra § 5 lg 3), tuleb ka ajutine töölt kõrvaldamine vormistada kirjalikult ja teha kinnipeetavale teatavaks. Antud juhul ei olnud kaebajat teavitatud ei tööst vabastamisest ega ka töölt kõrvaldamisest. Korra § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetavat ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Kaebajat teavitati tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest 08.02.2010.a., distsiplinaarmenetluse protokoll, milles tehti ettepanek kaebaja karistamiseks distsiplinaarkorras, oli koostatud 18.02.2010.a. Seega ei saa järeldada, et P.Lebedevi töölt kõrvaldamine oleks olnud tingitud distsiplinaarmenetlusest.

10. VangS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt makstakse töötasu ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Töö tasustamisel lähtutakse seejuures töö eripärast ja töötatud ajast. Tuleb arvestada, et töötamisele vabaduskaotuse kandmise ajal ei laiene töölepinguseadus (v.a väljaspool vanglat töötavad kinnipeetavad). VangS § 38 lg 1 sõnastusest tuleneb, vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale tööd. Kuna kinnipeetava igapäevane tööga hõivatus vangla majandustöödel toimub vangla vajadusest sõltuvalt, siis neil päevadel, kui kinnipeetav ei tööta, ei tule ka töötasu maksta. Kinnipeetava töö tasustamisel tuleb lähtuda tegelikult töötatud ajast. Antud juhul on esitatud taotlus oletusliku tulu saamise hüvitamiseks. Puuduvad tõsikindlad tõendid, et kaebaja oleks saanud ka tegelikult kuni 01.03.2010 töötada, mistõttu puudub ka alus asuda seisukohale, et kaebaja oleks sellel perioodil kindlasti saanud töötasu 2060 krooni, mille saamata jäämine tuleks kahjuna hüvitada. Sõltumata sellest, et kaebuse esitaja oli käskkirjaga määratud majandustöödele tähtajaga kuni 01.03.2010, ei tähenda see, et vangla oli kohustatud kinnipeetavat igal juhul selle ajani tööga kindlustama ning et vangla oleks antud juhul seda ka teinud. VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse kinnipeetavat vangla majandustöödel vangla juhtkonna äranägemisel, so vastavalt vajadusele. Nagu juba märgitud, sätestab Korra § 5 lg 3 p 1, et kinnipeetava võib distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada. Seega oleks vastustajal olnud õigus kaebaja töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks, töölt ajutise kõrvaldamise korral töötasu aga selle aja eest ei maksta. Seega, kuigi kohus tunnistas kaebaja 28.01.2010 tööle mittelubamise ehk töölt kõrvaldamise õigusvastaseks, puudub alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks, sest pole tõendatud reaalse varalise kahju tekkimine saamata jäänud töötasu näol tulenevalt sellest, et tema töölt vabastamine osutus õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pavel Lebedevi kaebuse rahuldamata.

Eda Muts kohtunik