2-10-50762/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-50762

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-10-50762 Tsiviilasi, hageja nõue AS SEB Pank hagi T F vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 241.27 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Piret Kangur (e-post piret.kangur@seb.ee) Kostja T F (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista T F AS SEB Pank kasuks 299.80 (kakssada üheksakümmend üheks eurot ja 80 eurosenti) eurot. 3. Välja mõista T F AS SEB Pank kasuks viivis 0,0444 % päevas põhinõudelt (241.27 eurot) alates 14.10.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. 4. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud tsiviilasjas jätta T F anda. 6. Välja mõista T F AS SEB Pank kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63.91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 eurosenti) eurot.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14

2-10-50762

2(4) päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt esitas T F AS-le SEB Eesti Ühispank taotluse Magnet krediitkaardi väljastamiseks summas 4000.- krooni. 08.11.2006.a. otsustas AS SEB Eesti Ühispank väljastada T F krediitkaardi järgmistel tingimustel: krediidilimiit 4000.- krooni, kohustusliku tagasimakse limiit 0.- krooni, kohustusliku tagasimakse summa 170.- krooni iga kuu 8-ndal päeval. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus T F tasuma intresse 16% aastas. Magnet krediitkaardi lepingu sõlmimist kinnitavad T F ja panga esindaja allkirjad lepingul nr. A060032257. Seoses asjaoluga, et T F ei ole täitnud oma krediitkaardi lepingust tulenevaid kohustusi ning vastavalt lepingu p. 11.5.1. ütles AS SEB Pank alates 05.03.2010.a. T F sõlmitud lepingu ennetähtaegselt üles.

14. oktoobri 2010.a seisuga võlgneb T F AS-le SEB Pank Magnet krediitkaardi lepingu alusel kokku 2 878.02 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 275.12 krooni, intressid 264.42 krooni ja viivised 338.48 krooni. Nõudele lisandub jooksev viivis 0,0444 % päevas võlgnevuse põhiosa jäägilt (16% aastas).

T F esitas AS-le SEB Eesti Ühispank taotluse arvelduslaenu saamiseks limiidiga summas 1500.- krooni. 11.07.2006.a. otsustas AS SEB Eesti Ühispank väljastada T F arvelduslaenu järgmistel tingimustel: krediidilimiit 1500.- krooni. Kasutatud arvelduslimiidi eest kohustus T F tasuma intresse 17% aastas. Arvelduslaenu lepingu sõlmimist kinnitavad T F ja panga esindaja allkirjad lepingul nr. A060018454. Seoses asjaoluga, et T F ei ole täitnud oma arvelduslaenu lepingust tulenevaid kohustusi ning vastavalt lepingu p. 18.1. ütles AS SEB Pank alates 05.03.2010.a. Tatjana Frojan’ga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt üles.

14. oktoobri 2010.a seisuga võlgneb T F AS-le SEB Pank arvelduslaenu lepingu alusel kokku 1 812.76 krooni, millest põhivõlg moodustab 1 500.- krooni, intressid 154.43 krooni ja viivised 158.33 krooni. Nõudele lisandub jooksev viivis 0,0444 % päevas võlgnevuse põhiosa jäägilt (16% aastas).

Võlgnevuse kogusumma on 3 775.12 krooni, millele lisandub jooksev viivis 0,0444 % päevas võlgnevuse põhiosa jäägilt (16% aastas).

Hageja palub T F välja mõisa AS SEB Pank kasuks välja 4 690.78 krooni, millele lisandub jooksev viivis 0,0444% päevas võlgnevuse põhiosa jäägilt alates 14.10.2010.a. Samuti palub hageja jätta T F kanda hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000.- krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Menetlusdokumendid on 01.12.2010.a kätte toimetatud kostjale. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks.

2-10-50762

3(4)

Kohtu põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 4690.78 krooni, s.o. 299.80 eurot ja viivis 0,044 % päevas võlgnevuse põhisoa jäägilt (3775.12 krooni s.o. 241.27 eurot) alates 14.10.2010.a. kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

2-10-50762

4(4)

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

Kooskõlas TsMS § 174¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni s.o. 63.91 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik