2-09-54782/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2010.a. Rapla Tsiviilasja number 2-09-54782 Tsiviilasi MK hagi VK vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MK (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx) Kostja VK (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xx-x ) Menetluse liik Kohtuistung 15. veebruaril 2010.a., edasine menetlus kirjalik Menetlusnormid TsMS §§ 403 lg. 1, 434, 438 ja 442

RESOLUTSIOON

Välja mõista VKlt MK kasuks alates 21.oktoobrist 2009.a. elatis üks tuhat nelisada (1400) krooni kuus poeg K-MK ( xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks s.o. suurendada Tartu Maakohtu 10.jaanuari 2003.a. määrusega kinnitatud elatist 550.- krooni võrra.

Vanema varalise seisukorra või lapse vajaduste muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise suuruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus

Kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud

Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxx.xxxxxl xxxx.a. sündinud poeg K-MK. Alates 1999. aastast elavad pooled lahus ja poeg elab hageja juures. Kostja on vastastikuse kokkuleppe kohaselt poja ülalpidamist toetanud, kuid alates 2009.a. oktoobrikuust vähendas kostja igakuist elatist ühepoolselt. Seepärast soovib hageja poja stabiilse ja normaale arengu tagamiseks kostjalt välja mõista elatise 2653.50 krooni kuus, millest 478.50 krooni on tulumaksu tasumiseks vajalik osa. Nii on võimalik elatist kätte saada selle alammääras s.o. 2175.- krooni kuus, mis on vajalik lapse riietamiseks, toitmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks ning eluaseme kulude kandmiseks.

Kostja vastus

Kostja ei nõustu hagiga ja on seisukohal, et hagimenetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada, kuna samade poolte vahel on sama hagieseme üle jõustunud kohtulahend, mis välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Tartu Maakohtu poolt 10.jaanuaril 2003.a. poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale poja ülalpidamiseks igas kuus 850 krooni, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kuupalga alammäärast. Kostja on kokkulepet täitnud ja aastatel 2005- 2008 poolte kokkuleppe kohaselt elatise määra suurendanud.

Kostja ei tunnista hageja nõuet ka elatise suuruse osas. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid lapse vajaduste ja oma varalise seisundi kohta, millised tingiksid elatise väljamõistmise hageja poolt taotletud ulatuses. Kostja kinnitab, et tema töötasu on 2009. aasta algusest lähedane miinimumpalgale ja sellest tulenevalt oli ta sunnitud alates oktoobrikuust senist igakuist elatisraha vähendama. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last - xx.xxxxxxxx xxxx.a. sündinud JK ja xx.xxxxxxxxxx xxxxxa. sündinud RK. Seepärast ei ole kostjal võimalik hagetavas suuruses elatist tasuda ja ta suudaks tasuda kõige rohkem 1000 krooni kuus.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Tartu Maakohtus 10. jaanuaril 2003 kinnitatud kokkulepe ei välista hageja õigust asjaolude muutumisel pöörduda kohtu poole elatise suurendamiseks. Hageja ülalpidamisel on peale poolte ühise poja veel üks lapsxx. xxxx xxxx.a. sündinud G-MK. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostjal on täiendavaid mitteametlikke sissetulekuid, sest kostja liisib autot ja elab pangalaenuga ostetud korteris, mis ei oleks võimalik, kui kostja töötasu oleks keskmiselt kuni 3785 krooni kuus. Kostja on hagejale väitnud, et lisaks Tehase Auto OÜ-st saadavale töötasule teenib ta ka n.ö. „mustalt.“ Hageja keskmine töötasu on 10 815.70 krooni kuus, hagejale kuulub korteriomand Rapla maakonnas Kohila vallas, mis on hageja ja tema perekonna koduks. Hageja igakuised kohustused on järgmised: Swedbank AS-i ees 2819.13 krooni; krediidimaksed 400 krooni; erinevad järelmaksukohustused kuni 1154 krooni; kommunaalmaksed umbes 539.40 krooni; sideteenus

887.20 krooni; poja taskuraha, väljasõidud klassiga ja toiduraha kooli kuni 800 krooni; tütre lasteaiatasu 600 krooni; kulutused toidule umbes 3000 krooni. Hageja palub välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras selliselt, et miinimummäära muutumisel kuuluks käesolevas asjas tehtava otsuse alusel tasumisele uus elatise alammäär. Juhul kui kohus leiab, et eelnevalt nimetatud nõude rahuldamine ei ole võimalik, siis palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks miinimummääras summas 2175 krooni, millele lisandub tulumaksu tasumiseks vajalik 478.50 krooni.

Kostja vastus hageja seisukohale

Kostja kinnitab, et tema ega tema elukaaslane ei liisi autot; nad elavad eluasemelaenuga soetatud korteris; kostja sissetulek oli 2009.a. oktoobris alla seaduses sätestatud alammäära. Peaaegu kõiki perekonna rahalisi kohustusi täidab kostja elukaaslane. Hageja igakuine töötasu ületab kostja oma vähemalt 2,5 korda, lisaks saab hageja lapsele ette nähtud riikliku toetust 300 krooni kuus. Hageja poolt võetud krediidija järelmaksukohustused peale eluasemelaenu ei ole seotud elatise nõudega; hageja ei ole põhjendanud oma elatise suuruse soovi ega kulutusi. Samuti on hageja teinud tulumaksu arvestuse ekslikult 2007.a. määraga. Hageja on laiendanud lapse ülalpidamiskohustuse ainult kostjale. Kostja ei ole püüdnud vältida vanema kohustuse täitmist, vaid vabatahtlikult tasunud lapsele elatist suuremas määras, kui seda nägi ette 10.jaanuaril 2003 poolte vahel sõlmitud kompromissleping ja ei vähendanud elatise summat peale töötasu vähenemist 2009.a. algul, vaid alles äärmise vajadusena oktoobris 2009. Kostja võimalused ei vasta hageja nõudmistele ning elatise väljamõistmine hagiavalduses toodud ulatuses kahjustaks oluliselt kostja ülalpidamisel olevate teiste isikute olukorda. Neil põhjustel palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtu seisukoht

15.veebruaril 2010.a. toimunud kohtuistungil tekkis vajadus nõuda täiendavaid tõendeid kostja sissetulekute kohta ja pooled nõustusid kirjaliku menetlusega. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg. 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega ei välista Tartu Maakohtu 10.jaanuari 2003.a määrus hagejal sama kostja vastu elatise nõudmiseks uuesti kohtusse pöördumist ja asja menetluse lõpetamiseks alus puudub.

Kohtul ei ole alust kahelda, et lapse vajadused on pärast 2003.a. kokkuleppe kinnitamist muutunud ja hageja kulud lapse igapäevaste vajaduste jaoks suurenenud. Kostja on lapse ülalpidamise kohustust täitnud ja alates 2005. aasta oktoobrikuust (t.l. 12 ja 14) teinud seda kohtu poolt määratust suuremas summastasunud kuni 2008.a. jaanuarini 1000 krooni kuus ja pärast seda kuni 2009.a. septembrikuuni 1500 krooni kuus. Põhjus, miks kostja pidi alates 2009.a. oktoobrikuust vähendama igakuist summat 1000 kroonini kuus, ei olenenud kostjast. Tööandja Tehase Auto OÜ teatise kohaselt oli kostja netotöötasu 2009.a. maikuust kuni oktoobrikuuni vahemikus 2713 kuni 4022 krooni. Maksuja Tolliameti teatise (t.l. 70) kohaselt oli kostja brutotöötasu 2008. aasta detsembrikuus samalt tööandjalt 11966 krooni ja 2009.a. jaanuarikuus 13363.- krooni, alates 2009.a. veebruarist kuni aasta lõpuni aga vahemikus 2918 kuni 5884.- krooni. Kostja pangakonto väljavõtte (t.l. 79-80) kohaselt on 2009. aasta juulikuus laekunud tööandjalt töötasu 3084.- krooni, augustikuus 3250.- krooni, septembrikuus 4022.- krooni, oktoobrikuus 3513.- krooni, novembrikuus 2713.- krooni, detsembrikuus 3994.- krooni, 2010. aasta jaanuaris 3994.- krooni ja veebruarikuus 3817.- krooni. Konto väljavõttelt nähtub veel, et kostja elukaaslane on igas kuus kandnud juurde 1000 krooni, mis kinnitab kostja väidet, et perekonna rahalised kohustused on enamuses elukaaslase kanda. Seega oli kostjal küllaldane põhjus vähendada elatist 1000 kroonini kuus ja kostja käitumist ei saa lugeda pahatahtlikuks ega lapse ülalpidamise kohustusest kõrvalehoidumiseks. Kostja pangakonto väljavõttelt (t.l. 79-80) nähtub, et alates 2009.a. detsembrist on kostja tasunud hagejale elatist 1087.50 krooni kuus ja 20.novembril 2009a. oktoobri ja novembrikuu eest täiendavalt 175 krooni. 2008. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt on kostja saanud töötasu ainult ühelt tööandjalt ja ainsaks muuks laekumiseks on olnud ajutise töövõimetuse hüvitus. Tööpuudus ja palkade vähendamine on üldiselt teadaolevad asjaolud ja kohus ei saa nõustuda hageja etteheitega, et kostja peab lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks leidma endale tasuvama töö.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole alust kahelda, et hageja poolt soovitud 2175 krooni kuus on hagejale lapse igapäevasteks vajadusteks ja toimetulekuks vajalik. Kulud kooliskäiva lapse jaoks on üldteada ega vaja eraldi tõendamist. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni. PkS § 61 lg. 5 kohaselt võib kohus aga vähendada elatist alla alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selle alammääras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on veel kaks last ja seega seaks elatise väljamõistmine summas 2653.50 krooni kuus kostja teised lapsed oluliselt raskemasse olukorda. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et mõlemal poolel on majanduslikud raskusedmõlemad elavad pangalaenuga ostetud korterites ja peavad tasuma laene ning järelmakse. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja poolt makstav 1000 krooni kuus ei ole hagejale lapse ülalpidamiseks küllaldane, kuid kostja igakuist netotöötasu arvestades ei pea kohus võimalikuks määrata igakuiseks elatiseks rohkem kui 1400 krooni.

Põhjendamatu on hageja väide, et kostjal on peale igakuise töötasu sissetulekuid, milliseid ta ei deklareeri. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja kasutab liisinglepingu alusel autot ja teeb kulutusi, mis ületavad tema poolt deklareeritud tulu.

Hageja on esitanud kohtule Maksuja Tolliameti saldoteatise, mille kohaselt peab hageja maksma kostjalt saadud elatiselt kolme viimase aasta eest 7587 krooni tulumaksu ja 1593.76 krooni intresse. Selles järeldub, et kostja on esitanud deklareerinud hagejale makstud elatise, milline arvestatakse maha maksustavast tulust. Kohus leiab, et seda asjaolu ei saa elatise suuruse määramisel arvestada, sest Tulumaksuseaduse § 19 lg. 1 kohaselt kuulub kohtulahendi alusel saadud elatis tulumaksuga maksustamisele ja § 24 lg. 1 kohaselt on kohustatud isikul makstud elatis maksustatavast tulust maha arvata.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 21. oktoobrist 2009.a. Pooltele tekkinud menetluskulud peab kohus TsMS § 163 lg 1 ja 164 lg. 1 kohaselt otstarbekaks jätta kummagi poole enda kanda.

Indrek Saar Kohtunik