2-09-21400/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista RV14 446,90 (neliteist tuhat nelisada nelikümmend kuus krooni 90 Välja mõista RVviivis 16% aastas põhinõudelt (7 727,18 krooni) alates 21.12.2009
Legislator headnote
AI generated2-09-21400/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista RV14 446,90 (neliteist tuhat nelisada nelikümmend kuus krooni 90 Välja mõista RVviivis 16% aastas põhinõudelt (7 727,18 krooni) alates 21.12.2009
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-21400
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi RV vastu 14 446,90 krooni ja viivise
saamiseks
Tsiviilasja hind
7 727,18 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS SEB Pank
Hageja volitatud esindaja Merilin Malmet
Kostja RV(isikukood xxx elukoht xxx)
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista RV14 446,90 (neliteist tuhat nelisada nelikümmend kuus krooni 90
senti) krooni AS-i SEB Pank kasuks.
3. Välja mõista RVviivis 16% aastas põhinõudelt (7 727,18 krooni) alates 21.12.2009
kuni põhinõude täieliku tasumiseni AS-i SEB Pank kasuks.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta RV kanda.
2. Välja mõista RV menetluskulu 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni AS-i SEB Pank
kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud
juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile
ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või
mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto
nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või
Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
Selgitus
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Asjaolud
AS SEB Pank esitas 15.05.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse RV vastu 13 682,01
krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti 24.11.2009
määrusega AS-i SEB Pank nõue RV vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks
hagimenetluses. AS SEB Pank esitas 21.12.2009 hagi RV vastu 14 446,90 krooni saamiseks.
Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr A060026724.
Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingu tingimusi.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku
vastuse esitamise nõue on 18.01.2010 üle antud kostja õele. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei
esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi
rahuldada.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte,
loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või
perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
AS-i SEB Pank ja RV vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nähtub, et poolte
vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping
krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või
kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või
kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi
maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib
osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles
öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele
järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase
täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja
jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS §
8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt
kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja
võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt
annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega
kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingust tulenev põhivõlg summas
7 727,18 krooni, intress 1 060,64 krooni ja viivis 5 659,08 krooni, kogusummas 14 446,90
krooni.
TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 21.12.2009 tuleb kostjalt
hageja kasuks välja mõista viivis 16% põhinõudelt 7 727,18 krooni.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1 600 krooni järgmiselt: 750
krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ning 850 krooni riigilõivu hagi
esitamisel.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluses
tasutud riigilõiv 1 600 krooni.
Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
Viivi Villemson