Legislator Case Law & Legislation
2-09-8936/10 AI generated

2-09-8936/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-09-8936/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Määruse tegemise aeg ja koht 24.aprillil 2009.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8936 Tsiviilasi I.V.i hagi V.v.i vastu lastele elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised

Legislator headnote

AI generated

2-09-8936/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: TsMS § 206 lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Küll aga võib kohus Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement discontinuation of proceedings termination agreement negotiation and conclusion disposition and adversarial principles resolution of main issue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Määruse tegemise aeg ja koht 24.aprillil 2009.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8936 Tsiviilasi I.V.i hagi V.v.i vastu lastele elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised

Hageja: I.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx Kostja: V.v., isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus tsiviilasjas seoses kompromissi sõlmimisega ja kinnitada I.V.i ja V.v.i vahel sõlmitud kompromiss järgnevas: 1.V.v. maksab I.V.ile iga kuu 20.kuupäevaks 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni elatist poeg A V sündinud xxxxxxx., ülalpidamiseks alates 01.maist 2009.a. kuni A V täisealiseks saamiseni xxxxxxx, kandes nimetatud summa I.V.i a/arvele nr xxxxxxxxxx AS SEB Pank. 2.V.v. maksab I.V.ile iga kuu 20.kuupäevaks 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni elatist tütar I M V, sündinud xxxxxxxx, ülalpidamiseks alates xxxxxxxx kuni I MV täisealiseks saamiseni xxxxxxxxx., kandes nimetatud summa I.V.i a/arvele nr xxxxxxxxx AS SEB Pank. 3.Pooled on teadlikud, et kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on I.V.il õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 4.Pooled on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Edasikaebamise kord Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamise päevast alates.

Menetluse käik 04.märtsil 2009.a. esitas I.V. kohtule hagiavalduse V.v.i vastu elatise nõudes. 16.aprillil 2009.a. esitasid pooled eelistungil kohtule kompromissi, millest lähtuvalt on pooled kokku leppinud elatise maksmises kostja poolt hagejale, paludes kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada.

Kohtu seisukoht

TsMS § 206 lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Küll aga võib kohus Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides.

Ingrid Niinemägi Kohtunik