2-09-5876/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-5876 Tsiviilasi NB hagi R B vastu lapsele elatise saamiseks Tsiviilasja hind 27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NB (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja R B (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 6. aprill 2009 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega 2. Välja mõista R B elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus NB kasuks poja M B (isikukood xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2009 kuni M B täisealiseks saamiseni xxx, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta R B kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud 12.02.2009 esitas NB hagi R B vastu lapsele elatise saamiseks. Poolte kooselust on xxx sündinud poeg M B . Hageja taotles elatise 3 000 krooni kuus väljamõistmist poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 1.01.2008. 6.04.2009 toimunud

2 kohtuistungil taotles hageja elatise 2 175 krooni väljamõistmist kostjalt alates 1.03.2009 ning kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta ka juhul, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

M B sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 8). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leiab, et R B tuleb välja mõista elatis 2 175 krooni kuus NB kasuks poja M B ülalpidamiseks alates 1.03.2009 kuni M B täisealiseks saamiseni xxx.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson