2-08-10462/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-10462

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-10462 Tsiviilasi

K. L. avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule määratud eestkostja ametist vabastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

• Avaldaja K. L. ( );

• Ajast puudutatud isik:

Eestkostetav K. S. ( ); Kärla Vallavalitsuse kaudu (Pargi 1, Kärla alevik, Kärla vald 93501 Saare maakond) Menetlustoiming Eestkostja vabastamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K. L. ( ) K. S.u (S.) eestkostja ametist.

2. Kuni K. S.ule kohtu poolt uue eestkostja määramiseni on K. S.u ( ) eestkostja ülesandeid kohustatud täitma eestkosteasutus – Kärla vald Vallavalitsuse kaudu ( asukoht Pargi 1, Kärla alevik, Kärla vald 93501 Saare maakond ).

3. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus.

Asjaolud

2-08-10462

19.03.2008.a. esitas K. L. maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule määratud eestkostja ametist vabastamiseks. Avalduse kohaselt määrati K. L. Lääne Maakohtu 24.03.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-427/03 K. S.´u eestkostjaks. K. S. on alates 10.06.2004.a. Sõmera Hooldekodus riiklikul ööpäevaringsel hooldamise teenusel, kus ta viibib rehabilitatsiooniplaani alusel 14.09.2010 aastani. Avaldaja palub lõpetada tema eestkostjaks olemine K. S.ule, kuna töötades X sotsiaalja tervishoiuosakonnas puuetega inimeste kaitse spetsialistina näeb ta huvide konflikti oma tööülesannete ja eestkostjaks olemise vahel.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. TsMS § 530 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Uue eestkostja määramisel eelmise eestkostja surma või ametist vabastamise tõttu tuleb eestkostetav isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada.

Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 93 lg 3 korraldab eestkostet eestkosteasutus. Vastavalt PKS §-le 94 seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Lääne Maakohtu 24. 03 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 2-427/04 määrati K. S.u üle eestkoste ja tema eestkostjaks määrati K.

L.. Nimetatud kohtuotsus andis eestkostjaks määratud K. L.le eestkostja volituse. K. S. paigutati ilma tema nõusolekuta Koluvere Hooldekodusse tähtajaga üks aasta. Kohtule esitatud avalduses palub K. L. teda kui eestkostjat vabastada K. S.u eestkostja ametist kuna ta ei suuda täita eestkostja ülesandeid. Kohus võtab K. L. eestkostja ametist vabastamisel arvesse asjaolu, et eestkostjaks peaks olema isik, kes tahab olla eestkostja. Kui isikul puudub huvi olla eestkostja, siis võivad jääda eestkostetava õigused ja huvid kaitseta. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et hoolealuse ülalpidamiseks vajaliku summa, mida ei kata hoolealuse saadav pension, peaks maksma eestkostja ja juhul kui määratud eestkostja ei ole seda võimeline tegema, ei saa teda selleks ka sundida.

Ka on K. S. alates 10. 06. 2004 paigutatud Sõmera Hooldekodusse Saaremaal, mistõttu eestkoste teostamine on raskendatud ka distantsi tõttu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asjas esineb mõjuv põhjus K. L. eestkostja ametist vabastamiseks. Tsiviilasjas nr 2- 427/04 on eestkostetava suhtes teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millest nähtuvalt K. S. põeb kroonilist vaimuhaigust , paranoidset skisofreeniat ja haigus on muutunud püsikululiseks. K. S. ei ole oma vaimsest seisundist lähtuvalt võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima.

Sellest tulenevalt ei suuda eestkostetav ekspertide hinnangul esineda kohtus asja arutamisel. Talle tuleks kohtuasja materjale tutvustada valikuliselt. Eeltoodu alusel on selge, et eestkostetava puhul on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes ei suuda iseseisvalt sooritada juriidilisi tehinguid ning korraldada oma elu. PKS § 92 lg 4 järgi ei tohi piiratud teovõimega isiku huvid jääda kaitseta.

2-08-10462

PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab eestkosteasutus eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Ka Riigikohus on leidnud 30. novembri 2006. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-3- 1-42-06, et PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kui isikule ei ole määratud eestkostjat, siis on kohalik omavalitsus eestkosteasutus, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid. Seetõttu jääb kuni eestkostja määramiseni K. S.ule eestkostja ülesandeid täitma tema elukohajärgne eestkosteasutus – Kärla vald. Kärla vald on esitanud avaldusele küll vastuväite, kuid kohus ei pea eestkostja vabastamata jätmist nende vastuväidete alusel mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus ei kuulanud antud asjas eestkostetavat ära, kuna tulenevalt tema tervislikust seisundist ei suuda ta ilmselt adekvaatselt väljendada oma tahet eestkostega seonduvates küsimustes. TsMS §-st 172 lg 2 kohaselt võib kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab käesolevas tsiviilasjas menetluskulud riigi kanda.

.

Külli Mõlder kohtunik