2-07-18932/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled XXX. XXX. sündisid pooltele lapsed, T, S ja J V . Kostja on andnud raha hageja ja laste ülalpidamiseks ebapiisavalt. Kokku on kostja alates 15.maist 2006-15.maini 2007.a. tasunud hagejale 57 600 krooni. Hageja arvestuse kohaselt kulub laste ülalpidamiseks kuus 20070 krooni, s.o. ühe lapse ülalpidamiseks 6690 krooni kuus. Hageja sissetulekuks on töötasu 11 283,94 krooni. Tegelikkuses on hageja sissetulek väiksem, kuna lastega haiguslehel olles ei kompenseeri Haigekassa palka sajaprotsendiliselt. Kostja sissetulek on hageja omast ligikaudu kaks korda suurem. Arvestades vanemate sissetuleku erinevust palub hageja kostjalt välja mõista elatise, mis vastab 2/3 laste kuludest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks ka aasta eest enne hagi esitamist. Aasta enne hagi esitamist olid kulud lastele väiksemad, sest hagejal ei tulnud näiteks tasuda korteri üüri. Kulud ühe lapse kohta moodustasid 5 197 krooni. Tagasiulatuvalt ühe aasta eest Kohtuasja number 2-07-18932

Otsuse kuupäev 17.oktoober 2007.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi K-HV(isikukood XXX) hagi IV(isikukood XXX) vastu elatiste nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 24. september 2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja K-HV Hageja lepinguline esindaja advokaat Heidi Rajamäe Kostja IV

Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata.

Lõpetada menetlus K-HV`i hagis IV vastu K-HVile elatise nõudes seoses nõudest loobumisega.

K-HV`i menetluskulud jätta tema enda kanda. IV`i menetluskulud jätta K-HV kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 enne hagi esitamist palub hageja kostjalt välja mõista laste T , S ja J V ülalpidamiseks 79 386 krooni. Täpsustatud nõude kohaselt palub hageja iga lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista igakuiselt alates 15.05.2007.a. 5 315 krooni hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista elatise ka hagejale. Menetluse jooksul loobus hageja nõudest välja mõista kostjalt hagejale elatis.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab, et hagis esitatud kolmikute poiste väidetavad igakuised kulud ei vasta tegelikkusele ning ületavad laste tegelikke vajadusi, mistõttu on elatusraha väljamõistmine hagis märgitud suuruses ebamõistlik. Kostja laste ülalpidamiskohustusest kõrvale ei hoia vaid on kogu aeg laste eest hoolitsenud ning on tasunud hagejale elatusraha, sellest viimase aasta jooksul kogusummas 57 600 krooni. Sellest esimesel poolel, s.o. ajal, kui hageja sai vanemahüvitist 3000 krooni ja hiljem 6500 krooni. Pooled abiellusid 12.07.2005.a., lapsed sündisid XXX. Kostja lahkus poolte ühisest kodust aadressil XXX 2006.a. kevadel. Lapsed elasid kuni 13.04.2007.a. kostjale kuuluvas majas koos hagejaga, kus kostja tasus kõik kommunaalteenused, v.a. prügivedu, mille tasus hageja. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud laste vajaduseks minevad kulud on suuremad tegelikust vajadusest ja ebamõistlikud ning lisaks on nimetatud kulud kostja poolt dokumentaalselt tõendamata. Kostja sissetulekud ühes kuus on keskmiselt 23 000 krooni. Kostja on tasunud iga kuu oma sissetulekutest laste ja hageja eluasemekulud summas umbes 13 000 krooni. Arvestades ka elatise tasumist hagejale on kostja mai 2006.a.-mai 2007.a. tasunud oma sissetulekutest vähemalt 75% laste ja hageja ülalpidamiseks ning selleks, et võimaldada hagejal lastega igati elamiskõlbulik eluase. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud elatisraha nõuded tagasiulatuvalt on põhjendamatud. Lapse ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal võrdselt ja mõlemad vanemad peavad arvestama lapse tegelikke reaalseid vajadusi. Hageja poolt hagiavalduses esitatud kulud lastele ja iseendale ajaperioodil mai 2006-aprill 2007.a. ületavad hageja selle ajaperioodi sissetulekud. Esitatud materjalidest ei nähtu, milliste vahendite arvelt hageja igakuiselt lastele summas 15 591 krooni ja endale summas 5 260 krooni kulutusi võimaldab, kuna hageja ei käinud kuni märtsini 2007.a. tööl. Kuna hageja õpib XXX tasulises õppes on kostjal kahtlus, et hageja näitab laste kulutusi suuremana eesmärgiga katta enda isiklikke kulutusi sh ka õppemaksu tasulises õppes. Hageja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadega (tlk.12-13) on tõendatud, et pooltel sündisid XXX.a. pojad T , S ja J V .

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates XXX. kuni XXX. on kostja laste ülalpidamiseks tasunud hagejale elatist kokku vähemalt 57 600 krooni. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei olnud tasutud summa piisav ning palub hagiavalduse

3 kohaselt välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist elatise laste ülalpidamiseks kokku summas 79 386 krooni. Kostja väidete kohaselt on ta hagiavalduse esitamisele eelnenud aasta jooksul kulutanud hageja ja laste ülalpidamiseks 75 % oma sissetulekust. Kostja arvestuse kohaselt (tlk45) on ta lisaks hagejale ülekantud summadele tasunud hageja ja laste eluasemekulud keskmiselt kuus järgmiselt: eluaseme XXX pangalaenu tagasimaksed summas 10 110 krooni, elekter 597 krooni, vesi ja kanalisatsioon 260 krooni, Falck turvasüsteem 794 krooni, Elion (digi TV, internet, telefon) 712 krooni. Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 2006.a. kevadest kostja elamus XXX ei elanud, nimetatud elamus elas hageja koos lastega. Vaidlus puudub poolte vahel ka selles, et kostja tasus esitatud arvestuses toodud eluasemelaenu ja kommunaalmaksed s.o. igakuiselt keskmiselt 12 473 krooni kuus. Hageja väidete kohaselt ostis tema nimetatud elamu kütmiseks õli maksumusega summas 19 650 krooni. Selle asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. Samas puudub poolte vahel vaidus ka selles, et 14.03.2006.a. laekus hagejale Maksuametilt poolte ühisdeklaratsiooniga tagasimakstud tulumaks 20 355 krooni. Eeltoodust nähtub, et hagiavalduse esitamisele eelnenud aasta jooksul puudus hagejal vajadus teha eluasemega seotud kulutusi (v.a. prügivedu) kostja poolt tasutavast elatise summast, mis keskmiselt moodustas (57 600: 12) 4800 krooni kuus. Kohus osutab, et kostja väidete kohaselt oli poolte vahel enne hagiavalduse esitamist kostja poolt kantavad kulud ja hagejale ülekantavate summade suurus (s.o. muuhulgas peale vanemahüvitise saamise lõppemist hagejale ülekantava elatise suurus 6500 krooni igakuiselt) poolte vahel kokku lepitud. Hageja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Arvestades eeltoodut ning leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja täiendavalt elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest arvates hagiavalduse esitamisest on põhjendamata. Kohus leiab, et hageja seisukoht, mille kohaselt on perioodil mai 2006-mai 2007 tasunud kostja ebapiisavalt elatist on ekslik ka seetõttu, et hageja on arvestanud tasutud elatisena vaid hageja kontole laekunud summasid kokku 57 600 krooni. Kohus osutab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb lugeda ka kommunaalmaksete ja osaliselt ka laste elukoha tasumisega seotud summasid ning sellest tulenevalt ei ole kohane hageja väide kostja poolt ülalpidamiskohustuse ebapiisava täitmise kohta.

Hageja on palunud hagiavalduse kohaselt välja mõista ka lastele elatise igakuiselt igale lapsele 5396 krooni. Nõude täpsustuse kohaselt palub hageja alates hagiavalduse esitamisest välja mõista 5 315 krooni igakuiselt igale lapsele. Esitatud kulude arvestuse (tlk 88) kohaselt kulub hagejal iga lapse ülalpidamiseks 6590 krooni. PerekS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja arvestuse (tlk 88) kohaselt kulub tal iga lapse toidule kuus 700 krooni, kostja oma vastuses ei vaidlusta (tlk 92), et toidukulud moodustavad 600-700 krooni kuus. Lasteaiatasu moodustab hageja arvestuse kohaselt 700 krooni kuus (tlk 80). Kostja on avaldanud arvamust, et lasteaiatasu ei saa olla suurem kui 600 krooni, kuna lapsed suvel lasteaias ei käi. Kohus leiab, et hageja märgitud 700 krooni lasteaiatasu on põhjendatud, arvestades hageja väidet, et kui lasteaiatasu on väiksem laste viibimise tõttu kodus või maal, siis on vastavalt ka kulutatav söögiraha suurem. Kommunaalkulude tasumiseks kulub hageja väidete kohaselt 1600 krooni kuus. Seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on hageja poolt märgitud kommunaalmaksete kulud iga lapsele 400 krooni kuus. Samas leiab kohus, et põhjendatud ei ole eluaseme muretsemiseks tetavate kulude kandmine võrselt laste ja hageja vahel. Hageja on arvestuse kohaselt leidnud, et iga lapse ülalpidamise kuludeks tuleb

4 arvestada ka eluaseme soetamise kulud summas 1300 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on ülemäära kõrge. Asjas puudub vaidlus, et hageja muretses eluaseme Tallinna kesklinna mis on teadaolevalt kõige kallim piirkond eluaseme soetamiseks. Hageja arvestusest nähtub sisuliselt, et ta lootis eluaseme soetamiskuludest üle poole jätta kostja kanda. See ei ole aga kohtu arvates mõistlik käitumine arvestades, et eluruumi soetamisel olid poolte abielusuhted katkenud. Õige ei ole ka kostja väide, et laste ülalpidamiskuludesse eluruumi soetamiskulusid (või üürikulusid) üldse sisse arvata ei saa. Kuna asja materjalide juures puuduvad tõendid eluruumi soetamise eest tasutava igakuise makse suuruse kohta, samas puudub vaidlus, et hageja eluruumi soetanud on leiab kohus, et iga lapse elatisraha hulka tuleb arvestada 500 krooni eluruumi soetusmaksumuse kulud. Kohus leiab, et mööbel, linad jm kodukaubad 200 krooni kuus on põhjendatud kulud ja tuleb ülalpidamiskuludesse arvata. Hügieeni ja ravimite kulud 200 krooni igakuiselt on samuti kohtu arvates mõistliku suurusega ning selles suuruses kulude osas kostjal vastuväited puuduvad. Hageja on arvestanud lastele riiete ostmiseks igakuiseid kulutusi 800 krooni. Kostja väidete kohaselt on aastas igale lapsele 9600 krooni rõivaste ostmiseks ebamõistlikult ja põhjendamatullt suur kulu. Kostja väite kohaselt piisab riiete ostmiseks 280 krooni kuus. Kohus leiab, et mõistlikuks suuruseks riiete ostmiseks on 500 krooni kuus (s.o. aastas 6000 krooni), kuna arvestades poolte sissetulekute suurust puudub vajadus lastele kasutatud riiete muretsemiseks. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka iga lapse transpordikulu summas 1560 krooni. Kuna asjas puudub vaidlus, et hageja kasutuses olev sõiduauto muretseti poolte abielusuhete ajal just laste huve silmas pidades ning arvestades laste hulka ja vanust, siis leiab kohus, et osaline sõiduauto ülalpidamiskulude lisamine elatusraha koosseisu on põhjendatud. Samas tuleb kohtu arvates arvestada, et hageja ei kasuta sõidukit mitte ainult laste huvides vaid ka oma vajadusteks. Arvestades eeltoodut, poolte sissetulekute suurust, hageja poolt toodud sõiduauto ülalpidamiskulusid (tlk 7) ja kostja seisukohta (tlk 93) kütusekulude ebamõistliku suuruse kohta hageja arvestuses, leiab kohus, et põhjendatud on transpordikuludeks igale lapsele kuus 1000 krooni. Arvestades laste vanust leiab kohus, et põhjendatud on mõista kultuuriürituste jm kuludeks 100 krooni. Kohus leiab, et hageja väide 500 krooni kulu kohta kultuuriüritustele on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et lastehoiuteenuse osas ei ole nõue põhjendatud, kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on nõus vajadusel ise lapsi hoidma. Kohus osutab, et asjas ei ole esitatud väiteid nagu oleks kostja lapsi hoidmast keeldunud. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja vanemad elavad hageja elukohast 5 minuti jalutuskäigu kaugusel ja on igati nõus (kostja väidetel lausa anuvad) võimalust lapsi hoida.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et laste ülalpidamiseks moodustavad igakuised mõistlikud kulud ümbes 4 300 krooni. PerekS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega võrdes jaotuse korral tuleks mõlemal vanemal kanda igale lapsele 2 150 krooni.

Asjas puudub vaidlus, et kostja on tasunud igakuiselt hagejale laste ülalpidamiseks nii enne hagiavalduse esitamist, kui ka pärast seda kokku 6500 krooni. Asjas puudub vaidlus ka selles, et vähemalt 6-7 päeva kuus veedavad lapsed kostjaga, millisest ajast tulenevad kulud jäävad samuti kostja kanda. Puudub vaidlus, et kostja on senini soetanud ka lastele väiksemaid riietusesemeid jm. tarbekaupu.

Asjas puudub vaidlus, et hageja igakuised keskmised sissetulekud moodustavad 20 800 krooni (tlk 114), millest töötasu on 11 000 krooni, lastetoetused 3300 krooni ja kostja poolt tasutav elatis 6500 krooni. Seega ilma kostja poolt tasutava elatiseta moodustab hageja sissetulek 14 300 krooni kuus. Kostja sissetulek moodustab 23 000 krooni (tlk 96). Hageja on palunud kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist, kuna kostja sissetulekud on suuremad.

5 Kohus nõustub hageja arvamusega, et kui ühe vanema sissetulekud on suuremad, siis laste vajaduste olemasolul, tuleb elatise väljamõistmisel kalduda kõrvale vanemate võrdsuse printsiibist. Samas osutab kohus asjaolule, et selleks, et kaaluda võrdsusest kõrvalekaldumist tuleb lähtuda laste mõistlikest vajadustest ja sellest kas ja kui palju suudab teine vanem lapse ülalpidamiseks vahendeid anda. Arvestades mõlema poole sissetulekute suurust, asjaolu, et lapsed viibivad kostjaga kuus vähemalt 6-7 päeva ning eelpooltoodu kohaselt on ühe lapse ülalpidamiseks mõistlik kogukulu summas 4 300 krooni, leiab kohus, et väljamõistetava elatise suuruse arvestamisel ei tule kalduda kõrvale poolte võrdsusest. Asja materjalidele lisatud laenulepingutest, mille kohaselt on hageja laenanud erinevatelt isikutelt teadmata põhjusel kümneid tuhandeid kroone (tlk 28-29), sõlminud üürilepingu (tlk 14-20) üürisummaga 6500 krooni+kommunaalkulud, elades ise teises elukohas (tlk 52), teades oma majanduslikke võimalusi soetab eluruumi XXX kesklinna nähtub pigem hageja ebakorrektne majandamisoskus, millest tulenevad tagajärjed ei ole kohtu arvates õige jätta kostja kanda, hoolimata sellest, et kostjal on suurem sissetulek võrreldes hagejaga. Hageja väite kohta, et tema sissetulek tulevikus võib väheneda selgitab kohus, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Eeltoodu alusel leiab kohus et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja täidab ülalpidamiskohustust kohasel määral vabatahtlikult.

Hagiavalduses esitas hageja ka elatise nõude hageja enda ülalpidamiseks. Menetluse jooksul hageja loobus nimetatud nõudest (tlk 112). Hageja on teadlik nõudest loobumise tagajärgedest. Kohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 alusel tuleb hageja nõudest loobumine vastu võtta.

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 162 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Krista Kirspuu Kohtunik