3-05-484/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-484

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-05-484 (end nr 3-821/2005) Haldusasi R.M.i (M.) kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 16.06.2005.a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1008879988 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2006.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.M., esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev Vastustaja KMA, esindaja Margot Pellmas RESOLUTSIOON Jätta R.M.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD

KMA 16.06.2005.a ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 1008879988 tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lõike 1, § 8 lõike 1 ja § 11 lõike 1 alusel R.M.ile ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkuliseks 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 22.06.2005.a (tl 5). Ettekirjutuses leiti, et R.M. viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta 7 aastat 3 kuud ja 15 päeva, rikkudes sellega VSS § 2 lõiket 1 ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 lõikes 1 loetletud asjaolusid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja taotleb KMA 16.06.2005.a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1008879988 tühistamist. Kaebaja ei ole ettekirjutusega nõus järgmistel põhjustel. Kaebaja abiellus 24.07.2003.a Eesti kodaniku J. L.ga. Kaebajal puuduvad vahendid ja võimalus Eestist lahkumiseks. Omamata elamisluba Eestis ei ole võimalik töötada ja seetõttu on kaebaja oma abikaasa ülalpidamisel. Abikaasat üksi Eestisse jätta ei soovi. Peale selle ei oma kaebaja ei oma asukohariigis eluaset, kuna see on peale maavärinat elamiskõlbmatu. 16.06.2005.a esitasin KMA-le tähtajalise elamisloa taotluse. Ettekirjutus takistab perekonnaelu ja on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikliga 8, mis näevad ette õiguse elada perekonnaelu.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja esitab sellele järgmised vastuväited. Vastavalt VSS § 2 lõikele 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Põhiseadusega kaitstud õigus perekonnaelule hõlmab isiku võimalust elada Eestis koos oma perekonnaga legaalselt. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.1999.a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-27-99 on asutud seisukohale, et õigusest perekonnaelule ei tulene riigi kohustust anda välismaalsele elamisluba igal juhul. Samuti ei tulene PS-st ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist isiku subjektiivset õigust saada elamisluba Eestis. Perekonnaelu elamist Eestis ei saa lugeda erandi kohaldamist tingivaks mõjuvaks põhjuseks. Vastustaja ei nõustu kaebuse väitega, et peale maavärinat on kaebaja eluase elamiskõlbmatu. Maavärin toimus 1980-ndete aastate lõpus. Ebaseaduslikult viibiva välismaalase toimiku ankeedile on kaebaja märkinud elukohaks välisriigis xxxxxxxxx, Armeenia ja on seda kinnitanud oma allkirjaga. Oluline on märkida, et lahkumisettekirjutuse tühistamisega ei teki kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

VVS § 2 lõige 1 sätestab, et välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestab välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused (viibimisalused) välismaalaste seadus (VS). Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on elamisluba, viisa, välislepingust tulenev õigus Eestis viibida, Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida ning muu seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida (VS § 5¹ lõige 1). VVS § 3 lõige 2 sätestab, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kelle viibimisalus lõpeb, kui seda ei pikendata, ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust. VVS § 7 lõige 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Nimetatud norm on imperatiivne norm. Lahkumisettekirjutus on Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele võimalik jätta tegemata vaid juhul, kui isikule tuleks teha VSS § 9 lõike

1 alusel seadustamisettekirjutus.

Asjas puuduv vaidlus selles, et R.M.il puudus kaevatava ettekirjutuse tegemise ajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kohtunistungil nõustus kaebaja esindaja vastustajaga ka selles, et kaebajal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ka käesoleval ajal (tl 60). Kaebaja seletuse kohaselt elab ta Eestis aastast 1997 (tl 61). Tomikust nähtuvalt peeti R.M. 30.12.1997.a politsei poolt kinni ning Tallinna Halduskohtu 31.12.1997.a otsusega (haldusõiguserikkumise asjas nr 4- 563/97) tunnistati ta süüdi Eestis ebaseaduslikus viibimises ja teda karistati haldusarestiga 10 ööpeva (tl 32-33). Seejärel paigutati ta Tallinna Halduskohtu 09.01.1998.a otsusega (haldusõiguserikkumise asjas nr 4-9/98) interneerimislaagrisse tähtajaga kaks kuud (tl 35). Tallinna Halduskohtu 18.02.1998.a otsusega (haldusõiguserikkumise asjas nr 4-10/98) vabastati R.M. edasisest kinnipidamisest interneerimislaagrist tema Eesti Vabariigist väljasaatmise päeval 19.02.1998.a (tl 38). Kaebaja seletuse kohaselt ta Eestist ei lahkunud (tl 61). Kaebaja esitas 02.02.1998.a KMA-le tähtajalise elamisloa taotluse, mille andmisest talle KMA 30.11.1998.a otsusega nr 200/80117-23 keelduti. KMA tegi 08.05.1998.a R.M.ile ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks (otsus nr 12A980128) hiljemalt 09.05.1998.a (tl 44). Kaebaja esitas 16.06.2005.a uue tähtajalise elamisloa taotluse, mis on võetud menetlusse, kuid mille suhtes ei ole käesoleva ajani otsust tehtud.

Eeltoodust nähtuvalt esines VSS § 7 lõikes 1 sätestatud alus R.M.ile lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja suhtes VSS § 9 lõikes 1 sätestatud aluseid seadustamisettekirjutuse tegemiseks ei esine. Seega on kaevatav KMA 16.06.2005.a ettekirjutus tehtud selle akti andmise ajal kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Asjaolu, et kaebaja on pärast talle lahkumisettekirjutuse tegemist 24.07.2003.a abiellunud Eesti kodaniku J. L.ga ja elab sellest ajast alates perekonnaelu, ei oma kaevatava akti õiguspärasuse hindamisel tähendust.

Kohtu hinnangul ei raskenda kaebuses kirjeldatud asjaolud kaebaja õiguste riivet ka sellisel määral, et see muutuks ebaproportsionaalseks. R.M. on Armeenia kodanik ja tal on kehtiv Armeenia rahvuspass. Kaebaja pole tõendanud, et tal ei ole Eestist lahkudes võimalik elama asuda kodakondsusjärgsesse riiki, kus ta enne Eestisse saabumist elas. Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase arvestuskaardilt (tl 48) nähtuvalt on R.M. 16.06.2005.a avaldanud KMA-le oma elukoha andmed Armeenias (xxxxxxxxxxx), mistõttu kohus ei pea tõeseks kaebaja väidet, et tal puudub kodakondsusjärgses riigis eluase. Kohus märgib, et lahkumisettekirjutuse täitmine ei võta kaebajalt võimalust taotleda Eestis viibimisalust võrdsetel alustel teiste Eestisse asuda soovivate välismaalastega.

Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole.

Indrek Paukštys Kohtunik