2-05-2043/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-2043

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2043 (endine 2/583-4049/05) Tsiviilasi N.S hagi A.S vastu lapsele igakuise elatise summas 2 700 krooni nõudes. A.S vastuhagi lahutuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.S Kostja: A.S Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuar 2006. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi osaliselt rahuldada. Vastuhagi rahuldada.

2. Lahutada A.S ja N.S abielu, mis on sõlmitud 08.10.2004. a Tallinna Perekonnaseisuametis (abieluakti kanne nr 2023).

3. Välja mõista A.S’lt () elatis N.S () kasuks igakuise elatusrahana summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni poeg D.S () ülalpidamiseks alates 23.05.2005. a kuni poeg D’i täisealisuseni s.o. kuni 30.03.2023. a või kuni vanema varalise seisundi või laste vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Välja mõistmisele kuuluvast elatisest kuulub mahaarvamisele varemmakstud elatis summas 1

000 (üks tuhat) krooni.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub 3 000 krooni ulatuses täitmisele viivitamatult. Kohtukulude jaotus

4. Välja mõista A.S’lt riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse.

5. Välja mõista N.S’lt riigilõiv 300 (kolmsada) krooni A.S kasuks.

6. Välja mõista A.S’lt menetluskulu 61 (kuuskümmend üks) krooni ja 75 senti riigituludesse.

7. Välja mõista N.S’lt menetluskulu 61 (kuuskümmend üks) krooni ja 75 senti riigituludesse.

Riigilõiv kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 viitenumber 2900072123. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub hagejal ja kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 23.05.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 08.10.2004. a. 30.03.2005. a sündis poeg D. Saiko. 15.04.2005. a lahkus kostja kodust. Lapse kasvatamisest kostja osa ei võta. 06.05.2005. a maksis kostja hagejale 1 000 krooni. Hageja hetkel ei tööta. PkS § 61 ja § 70 alusel palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis lapsele 2 700 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest.

Kostja vastus Kohtule 01.07.2005. a esitatud vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Hageja ja kostja on lahus elanud alates 15.04.2005. a, sellest alates on kostja hagejale maksnud elatist

1 000 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et elatise nõue on põhjendamatult suur. Kostja majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist 2 700 krooni kuus. Hageja pole esitanud dokumentaalseid tõendeid lapsele tehtavate kulutuste kohta. Hageja ei peaks märkima tulevikus tekkida võivaid kulutusi. Laps on hetkel 3 kuune, seega on põhjendamatu tasuda

600 krooni lasteaiamaksu ja koolituse eest 250 krooni. Massaaž 250 krooni, bassein 250 krooni ja sporditegemine 250 krooni ei ole lapsele tehtavad igakuised kulutused. Kostja on seisukohal, et hageja kulutab selle raha endale. Kostja ema on viinud hagejale lapse jaoks mähkmeid, sööki ja mänguasju.

Kostjal puudub sissetulek, mida tõendab töötu kaart nr 105050. Kostja on seisukohal, et ta on võimeline tasuma hagejale 500 krooni kuus.

Vastuhagi Kohtule 06.10.2005. a esitatud vastuhagis palub kostja kohtul abielu lahutada. Vastuhagi kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 15.04.2005. a, suhete taastamine ei ole reaalne. Hageja on nõus, et laps jääb elama N. Saiko juurde.

Hageja vastus Kohtule 16.12.2005. a esitatud vastuse kohaselt on hageja nõus abielu lahutamisega.

Kohtuistung Kohtuistungil 18.01.2006. a jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja jääb vastuhagi juurde. Kostja seletuse kohaselt on ta töötu ja suudab maksta 500 krooni kuus. Kostja peab võimalikuks, et saab tööd 2006. a kevadel. Muud vara kostjal ei ole, auto kuulub emale, selle eest tasub ema.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et nende abielulised suhted on faktiliselt lõppenud 15.04.2005. a. Hageja ja kostja peavad perekondlike suhete jätkumist võimatuks ega soovi aega leppimiseks.

N.S palub hagis A.S’lt välja mõista igakuine elatis lapsele 2 700 krooni. Vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PkS) §-st 60. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida alaealise lapse ülalpidamise kohustust, siis vastavalt PkS § 61 lg 1 mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. A. Saiko on nõus last ülal pidama, kuid mitte hageja poolt nõutud summa ulatuses, vaid 500 krooni ulatuses.

PkS § 61 lg 2 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse ülalpidamine peab katma lapse vajadused. PkS § 49 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja poolt kohtule esitatud sotsiaalkindlustusameti tõendist nähtub, et hageja saab igakuiselt peretoetust

300 krooni ja vanemahüvitist 5 989 krooni. Kostja on töötu ning saab tulu juhutöödelt keskmiselt 1 000 krooni kuus. PkS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole kohtule ühtegi eeltoodud põhjustest esitanud.

Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PkS § 70 lg 1 alusel kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Arvestades, et kostja on töötu ja tema sissetulekud on ebastabiilsed, leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatise igakuise elatusrahana summas 1 500 krooni väljamõistmise, alates 23.05.2005. a kuni lapse täisealisuseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kostja on vastuses kohtule esitanud väite, et on alates 15.04.2005. a maksnud hagejale igakuiselt 1 000 krooni. Kostja on oma väidete kinnituseks esitanud kohtule 05.05.2005. a ja 11.06.2005. a maksekorraldused, mille kohaselt on kostja hagejale tasunud kumbagi maksekorraldusega 1 000 krooni. Hagi on esitatud 23.05.2005. a, seega ei kuulu 05.05.2005. a makstud summa elatisest mahaarvamisele. Hageja poolt 11.06.2005. a tasutud 1 000 krooni kuulub lõplikult väljamõistetavast elatisest mahaarvestamisele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus osaliselt hagi ja rahuldab vastuhagi. Kohus lahutab poolte abielu ja määrab lapsele igakuise elatise 1 500 krooni. TsMS § 468 lg 3 järgi elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Käesolev otsus kuulub viivitamatult täitmisele 3 000 krooni ulatuses.

Kohtukulud

Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb A. Saiko poolt vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 krooni välja mõista N. Saiko’lt. TsMS § 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel kuulub A. Saiko’lt väljamõistmisele riigilõiv 1 400 krooni elatise nõudelt riigituludesse. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt ja kostjalt võrdsetes osades väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse, vastuhagi ja selle lisade ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 61.75 krooni kummaltki.
Karin Sonntak Kohtunik