Paistu Vallavolikogu — Paistu valla põhimäärus — KO, 46, 536

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8 lõike 1 ja 2, § 22 lõige 1 punkti 9 alusel, I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste (1) Paistu valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: Paistu valla vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimis korde; Valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; Valla sümbolid ja nende kasutamise kord ; Valla ametiasutuste moodustamise kord; Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; Valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. § 2. Paistu valla omavalitsus (1) Paistu valla omavalitsus (edaspidi vald) ehk põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Valla omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Paistu valla põhimõtted Vald rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku elu teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus § 4. Valla omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu ehk volikogu – kohaliku omavalitsuseüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus ehk valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesandeks on korraldada antud omavalitsuses sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust ,territoriaalplaneerimist, valla ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada antud omavalitsuses koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kohaliku elu küsimusi: mis on talle pandud teiste seadustega; mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklike kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi 4. punkti 1 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning volikogu poolt kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pangas ja oma sümboolika. § 7. Valla asukoht Valla administratiivkeskuse asukoht ja aadress on Paistu küla Paistu vald 69601 Viljandi maakond. § 8. Õigus moodustada liite ja ühisasutusi Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. § 9. Õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused on iformeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja. (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. § 10. Paistu valla vapp ja lipp (1) Valla lipuks on kahe diagonaaliga neljaks jaotatud sini-mustal kangal äärteni ulatuv valge tähtrist. Piduliku kandelipu vardaehiseks on hõbedane tähtrist. Lipu normaalmõõtmed on 105x105 cm. (2) Valla vapiks on mustal kilbil kuldse juurestikuga puutüvi, mille kummastki küljest võrsuvad kaks paari tammelehti, päises tammetüvelt kilbi ülaservani ulatuv hõbedane tähtrist. (3) Valla vapi kilbi must värvus on üheks eesti rahvusvärvidest ja tähistab ka Neitsi Maarjat kui kannatavat ema, viidates siin esmajoones Mulgimaale. Kuldne rõhutatult tugeva juurestikuga tamm sümboliseerib toekat rahvuslikku ja kultuurilist liikumist ning kujutab ühtlasi 700- aastast Polli tammepuud. Krooniv tähtrist valguse ja hariduse sümbol märgib ka Neitsi Maarjale pühitsetud Paistu kirikut (nn Stella Maris). § 11. Vapi ja lipu kasutamise kord (1) Värvides ja värvideta (musta-valget vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. (2) Vappi (kilbiga või kilbita) võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste pitsatites ja plankidel. (3) Peale eelnimetatud asutuse ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib tasuta anda loa juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. (4) Vapi värvideta kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Valla lipp on esinduslipp, mida kasutatakse vaid erandjuhtudel valla esindamiseks, kooskõlastatult vallavalitsusega. § 12. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II. VOLIKOGU § 13. Volikogu moodustamine (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 14. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe . (2) Kandidaate võivad esitada kõik volikogu liikmed, on lubatud ka iseenda kandidaadi esitamine. (3) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekirja vastavalt esitamise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu esimehe kandidaatide nimekirja on õigus esineda volikogu ees 15 minutilise sõnavõtuga. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (6) Volikogu esimehe kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni. (7) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Paistu valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi Paistu valla valimiskomisjon. (10) Valimistulemused kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (11) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (13) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (14) Analoogiliselt volikogu esimehe valimisega toimub ka volikogu aseesimehe valimine. § 15. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 16. Volikogu liikmete volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks , nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla omavalituse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 17. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni; 3) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 5) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 18. Volikogu asendusliige Käesoleva põhimääruse paragrahvides 16 ja 17 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Valla valimiskomisjon teeb paragrahvides 16, 17 ja 18 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse paragrahv 16 1. lõikes või paragrahv 17 2.lõikes sätestatud asjaolude tõttuvolikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahv 16 1. lõikes või paragrahv 17 2.lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahv 16 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahv 17 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. Kui asendav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahv 16 1.lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 19. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 20. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe , aseesimehe või aseesimeeste valimine 15) vallavanema valimine 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 29) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 30) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 31) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelvalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljöö-väärtuslik hoonestusala; 32) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 33) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 34) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 35) heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine; 36) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 37) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 38) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 39) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 40) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja-aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine. 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustajaks on volikogu, kes käesoleva põhimääruse sättega delegeerib nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 21. Volikogu õigusaktid, neile esitatavad nõuded, jõustumine ning täitmise kontroll (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määruseid ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. (2) Volikogu õigusakti preambulas peab olema viide seadusele ja valla vastavale üldaktile (selle olemasolul), mille alusel antud õigusakt antakse. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustataks eesti keeles. (5) Määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees, kes vastutab dokumendis sisalduvate andmete õigsuse eest. (6) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (7) Kõik määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla kantseleis. (8) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. Otsuse ärakirjad saadab vallasekretär täitjatele ja asjaosalistele tähitud kirjaga või väljastab allkirja vastu. (10) Riigikantselei elektroonilises andmekogus avaldamiseks esitatud määrused edastab vallasekretär nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (12) Volikogu määrused ja otsused on vallakantseleis kättesaadaval kõigile isikutele. Ei avalikustata otsuseid, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (13) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse valla raamatukogudes. § 22. Tööandja kohustus volikogu liikme ees (1) Volikogu liige on kohustatud volikogu ülesannete täitmiseks taotlema tööandjalt töölt vabastamist kaks tööpäeva varem. (2) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 23. Volikogu liikme õigus saada teavet (1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene. III. VALITSUS § 24. Valitsuse mõiste Valitsus on valla omavalitsusüksuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib ellu õigusaktide andmisega, haldusasutuste tegevuse korraldamisega, majandustegevusega, elanike kaasamisega, seadusega ja volikogu õigusaktidega omavalitsusele pandud ülesandeid. § 25. Nõuded vallavanema kandidaadile (1) Vallavanemaks võib valida vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes oma tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanemal peab olema: vähemalt keskharidus; eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas ja ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega; suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel; otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime. § 26. Vallavanema valimine (1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. (2) Volikogu valib käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 nõuetele vastava vallavanema kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (3) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. (4) Volikogu määrab vallavanema kandidaadile avalduste esitamise tähtaja. Tähtaeg avalikustatakse valla raamatukogudes vähemalt kolm tööpäeva enne kehtestatud tähtaega. (5) Kandidaadi kirjalik avaldus koos elulookirjeldusega ja haridust tõendava dokumendiga peab laekuma vallakantseleisse volikogu poolt määratud tähtajaks. (6) Volikogu kannab kandidaadid nimekirja tähestikulises järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu poolt kinnitatud nimekirja, on õigus esineda volikogu ees kuni 15- minutilise sõnavõtuga, millele eelneb süümevande andmine või tuvastatakse eelnev süümevande andmine. (8) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (9) Vallavanema kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (10) Vallavanema valimise läbiviimiseks moodustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kuhu ei kuulu vallavanema kandidaadid. (11) Vallavanema valimine toimub analoogiliselt volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt paragrahvi 14). Samad ülesanded on ka häältelugemiskomisjonil. § 27. Valitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Valitsuse liikmete arvu määrab ja tema koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsuse koosseis ei või olla alla nelja liikme. (4) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (5) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (6) Volikogu uue koosseisu teisel istungil määrab volikogu valitsuse liikmete arvu. (7) Vallavanem esitab volikogu esimehe kaudu volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul vallavanema ametisse valimise päevast arvates. (8) Valitsuse liikmete arv ja koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega vallavanema esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. § 28. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 29. Valitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainu-pädevusse; esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse paragrahv 20 2.lõike alusel delegeeritud valitsusele. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavatele teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse paragrahv 5 lõike 3 sätestatud. § 30. Valitsuse õigusaktid, neile esitatavad nõuded, jõustumine ning täitmise kontroll Valitsusel on õigus anda õigusakte, mis kehtivad valla haldusterritooriumil: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena korraldusi. (2) Valitsuse õigusakti preambulas tuleb märkida seaduse ja valla vastava õigusakti (selle olemasolul) säte, mille alusel õigusakt antakse. (3) Õigusakti, mis omab üldist tähtsust avaldatakse valla raamatukogudes. (4) Õigusaktile, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja/ kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (5) Määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (6) Määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (7) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. (8) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (9) Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (10) Õigusaktide ärakirjad saadetakse vallakantselei poolt täitjale ja asjaosalistele tähitud kirjaga või väljastatakse allkirja vastu. (11) Ei avalikustata korraldusi, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. VI. MAJANDUS JA EELARVE § 31. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemise korra sätestab volikogu. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsuseüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 32. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimisel esindab valda vallavanem ning allkirjastab lepingud, kui volikogu ei otsusta teisiti. § 33. Maksud ja koormised (1) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Koormis on kohutus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (4) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (5) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (6) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (7) Koormise täitmist kontrollib valitsus. (8) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (9) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (10) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 34. Arengukava (1) Valla arengukava on pika-ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks peab ka arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. (4) Volikogu informeerib arengukava muutmise algatamisest vallalehes. Kõik huvitatud isikud võivad esitada oma ettepanekuid. (5) Arengukava muutmise eelnõu töötab välja volikogu koos valitsusega, kaasates selleks vallaametnikke, komisjone ja haldusasutuste juhte ning teisi spetsialiste ja komisjoni liikmed. (6) Arengukava muutmise eelnõud tutvustatakse: 1) valla raamatukogudes ja vallakantseleis üks kuu enne selle esitamist volikogule; 2) põhiteesid avaldab volikogu vallalehes. (7) Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu määruse arengukava muutmise kohta. (8) Arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse üldises korras vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 21. (9) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 35. Valla eelarve (1) Eelarve mõiste 1)Vallaeelarve on Paistu valla ühe aasta finantsplaan, mis koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 2) Valla eelarveaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. (2) Eelarve koostamine 1) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava 2) Eelarve projekti ettevalmistamiseks kehtestab vallavalitsus eelarve projekti tingimused ning eelarve kulude proportsioonid. 3) Paistu valla asutused esitavad järgmise eelarveaasta finantseerimisvajadused kululiikide lõikes koos seletuskirjaga vallavalitsusele jooksva aasta 1. novembriks. Täiendavad eelarve projekti seletuskirja nõuded kehtestab vallavalitsus. 4) Paistu vallavalitsus esitab eelarvete koondid koos seletuskirjaga vallavolikogu eelarvekomisjonile seisukoha võtmiseks. 5) Vallavolikogu eelarvekomisjoni seisukohti arvesse võttes koostab vallavalitsus eelarve projekti ning esitab selle Paistu Vallavolikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta detsembrikuus. Eelarveprojektile on lisatud seletuskiri. Eelarve projekt peab olema viidud tasakaalu. 6) Vallavolikogu liikmed esitavad vallavalitsusele ja volikogu eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud kirjalikult, kusjuures eelarve projekti muudatuse esitajal tuleb lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 7) Muudatusettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele ja vallavolikogu eelarvekomisjonile kirjalikult vähemalt 15 päeva enne eelarve teist lugemist. Vallavolikogu eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud muudatusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil eelarve kolmanda lugemise käigus. 8) Vallavalitsus koos vallavolikogu eelarvekomisjoniga esitab vallavolikogule eelarve kolmandaks lugemiseks eelarve projekti redaktsiooni, arvestades vastuvõetud muudatusi. Eelarve kulud esitatakse volikogule tegevusalade järgi asutuste viisi kusjuures on eraldi välja toodud personalikulud ning materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine. 9) Paistu valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja majandusaasta aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele valla kantseleis, valla raamatukogudes ja valla kodulehel. (3) Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 1) Valla eelarve võtab vastu vallavolikogu seadusega sätestatud korras. 2) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad vallaasutused kuni eelarve vastuvõtmiseni teha igakuiselt kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 3) Alaeelarved majandusliku sisu järgi kinnitab vallavalitsus kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist vallavolikogu poolt. (4) Eelarve kasutamine 1) Paistu valla eelarve reservfond moodustatakse vähemalt 1% ulatuses Paistu valla eelarve kuludest. 2) Valla reservfondi kasutab vallavalitsus tulude alalaekumise korral ning ettenägemata kulude katteks. 3) Taotlused vahendite eraldamiseks reservfondist esitatakse vallavalitsusele. 4) Reservfondi kasutamise kohta annab vallavalitsus informatsiooni Paistu vallavolikogule üks kord kvartalis, majandusaastaaruande kinnitamisel ning vallavolikogu igakordsel nõudmisel. 5) Eelarve vaba jäägi ja kasstagavara suuruse ja kasutamise kinnitab volikogu. (5) Valla eelarve muutmine 1) Volikogu võib teha aasta keskel eelarve muudatusi kui tekib ettenägematuid kulusid või ilmneb tulude enamlaekumine. 2) Eelarveaastal sihtotstarbeliselt laekunud summad lisab vallavalitsus eelarvesse jooksvalt. 3) Alaeelarvete ning valla asutuste eelarvete artiklitevahelised põhjendatud muudatused kooskõlastatakse vallavalitsusega hiljemalt eelarveaasta 15.detsembriks. (6) Valla eelarve täitmise arvestus ja aruandlus. 1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus 2) Vallavalitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande Rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal. 3) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus seaduses ettenähtud korras, see vaadatakse läbi revisjonikomisjonis ja esitatakse auditeerimiseks 4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30.juuniks. V. TÖÖKORRALDUS § 36. Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. § 37. Asjaajamiskeel (1) Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. § 38. Volikogu esimees volikogu esimees on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu ehk volikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) kirjutab alla volikogu poolt antud määrustele, vastu võetud otsustele, volikogu protokollidele ning teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu komisjonide tööd; 3) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra eelnõu; 4) valmistab ette volikogu komisjonidega, vallavalitsusega ning vallaametnikega volikogu eelnõud; 5) korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu õigusaktide täitmist; 6) vajadusel osaleb valitsuse istungitel; 7) tugineb valla esindamisel volikogu määrustele ja otsustele. Küsimuses, kus volikogu seisukoht puudub, on tal õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, esitades materjalid volikogule seisukohavõtuks; 8) suhtes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust; 9) esindab volikogu kohtuistungitel; 10) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 11) esindab valda koos vallavanemaga ametlikel vastuvõttudel, visiitidel, ametlikel üritustel, suhtlemisel välismaalastega ning asutuste ja ettevõtete juhtidega; 12) täidab muid talle seadusega ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. Volikogu esimees valitakse kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul laienevad tema volitused vallavolikogu aseesimehele. Tema puudumisel asendab volikogu esimeest volikogu poolt määratud asendaja või volikogu vanim liige. Volikogu esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) valimisega kõrgemalseisvatesse organitesse; 2) omavalitsusüksuse reorganiseerimisega; 3) umbusalduse avaldamisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tagasiastumisega; 7) surmaga. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele makstakse tema teenistusest vabastamisel seoses valimistulemustega hüvitist 3 kuu ametipalga ulatuses. § 39. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees , nende puudumisel vanim volikogu liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud nõudeid. (2) Volikogu istung toimub üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (3) Volikogu kutsutakse kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 40. Volikogu fraktsioon Vallavolikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti vallavolikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme vallavolikogu liikme allkirjaga avaldus. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid ning esitada enda poolt kandidaate isikuvalimistel. § 41. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või –valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 42. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 43. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 44. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikoguu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (6) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (7) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesolevas põhimääruses sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (8) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesolevas põhimääruses sätestatud kvooruminõu, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (10) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse § -des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 45. Tagasiastumine (1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral estab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või oola varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. § 46. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega poolthäälteenamusega komisjoni esimehe poolt esitatud esildise alusel avalikul hääletamisel. (2) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (3) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. (4) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus vallaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks, volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuste ja soovituste andmiseks ja eelnõude väljatöötamiseks. (5) Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete, vallaametnike, haldusasutuste töötajate, ettevõtjate ja elanike hulgast. (6) Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni sekretäri/protokollija. (7) Alatine komisjon juhindub oma töös volikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjast. Komisjoni põhikirja töötab välja vastav komisjon ning esitab volikogule kinnitamiseks kolme kuu jooksul komisjoni koosseisu kinnitamise päevast arvates. (8) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu: 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi ning tegevuse valdkonna; 2) valib komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast; 3) määrab komisjoni esimehe asendamise korra; 4) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu; 5) määrab tegevusperioodi. (9) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa peale komisjoni esimehe või tema asendaja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehel on õigus kutsuda küsimuste arutelu juurde teisi isikuid. (10) Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures. (11) Komisjoni protokollija, tema äraolekul komisjoni liikmete hulgast määratud protokollija, koostab koosoleku protokolli kuue tööpäeva jooksul koosoleku päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (12) Komisjoni toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka õigusaktide eelnõud. (13) Komisjoni esimees: 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) esitab volikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud komisjoni liikme asendamiseks; 3) vastutab alatise komisjoni põhikirja õigeaegse väljatöötamise ja muutmise eest; 4) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 5) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 6) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 7) koostab koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 8) otsustab, keda peale komisjoni liikmete kutsuda komisjoni koosolekule; 9) allkirjastab komisjoni protokollid ja otsused; 10) edastab volikogu esimehe kaudu volikogule komisjoni seisukohad oma pädevusse kuuluvates küsimustes; 11) korraldab komisjoni otsuste ja protokolli väljavõtete saatmise täitjatele ja asjaosalistele; 12) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. (14) Komisjoni esimehe äraolekul lähevad tema ülesanded üle aseesimehele või asendajale. (15) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (16) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse kogu komisjoni kirjavahetus. (17) Komisjoni protokollid ja otsused peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. § 47. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjoni-komisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) valla ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asutusi käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 48. Omavalitsusüksuste koostöövormid (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. § 49. Valitsuse töö korraldamine (1) Valitsus on volikogu poolt moodustatav valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib ellu seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Valitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise, kontrolli, volikogu ettepanekute ja haldusasutuste tegevuse korraldamise kaudu. (3) Valitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes seadustest, volikogu määrustest ja otsustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest; 3) esindab valda volikogu poolt kehtestatud korras; 4) kohtub regulaarselt valla elanikega; 5) nimetab ametisse vallavanema ettepanekul haldusasutuste juhid. (4) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (5) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (6) Valitsuse moodustab ja tema koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu. Vallavanem esitab valitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks kahe nädala jooksul arvates vallavanema valimise päevast. (7) Valitsuse koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega vallavanema poolt esitatud esildise alusel avalikul hääletamisel. (8) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (9) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (10) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (11) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (12) Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (13) Valitsuse liikmed kannavad solidaarset materiaalset ja moraalset vastutust ebaseaduslike õigusaktide andmisel. Vastutusest on vabastatud need valitsuse liikmed, kes ei hääletanud õigusaktide vastuvõtmise poolt ja palusid kanda istungi protokolli vastavasisulise märke ning istungi lõppedes vormistasid eriarvamuse kirjalikult. (14) Valitsuse määrusele, korraldusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (15) Valitsuse liige peab saama istungi kutse koos päevakorraga kätte vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. (16) Juhul, kui valitsuse liige ei saa osa võtta istungist, teavitab vallasekretäri sellest enne istungi toimumist. § 50. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide väljatöötamiseks, elanikkonna seisukohtade selgitamiseks, haldusasutuste töö korraldamiseks. (2) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. (3) Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Tegevusperiood ei ületa antud valimisperioodi. Komisjoni peab kuuluma vähemalt üks komisjoni liige. (4) Komisjoni moodustamisel vallavalitsus määrab: komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi, tegevuse valdkonnad ning tegutsemise perioodi; komisjoni esimehe; komisjoni liikmete arvu ja kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu. (5) Komisjon võib valida oma liikmete hulgast komisjoni aseesimehe ning sekretäri/protokollija, määrab komisjoni esimehe asendamise korra. Komisjon juhindub oma töös seadustest, nendest tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Komisjoni töövorm on koosolek, mida juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või asendaja. Koosolek on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab peale komisjoni esimehe või tema asendaja osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse vallavalitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelu juures. Komisjoni protokollija koostab protokolli, mille esitab trükitult hiljemalt kuue tööpäeva jooksul allkirjastamiseks koosoleku juhatajale, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõud. Komisjoni esimees: esitab valitsusele kinnitamiseks komisjoni koosseisu; juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; koostab koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; allkirjastab komisjoni protokollid ja otsused; edastab valitsusele komisjoni seisukohad oma pädevusse kuuluvates küsimustes; korraldab komisjoni otsuste ja protokolli väljavõtete saatmise täitjatele ja asjaosalistele; esitab valitsusele ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud liikme asendamiseks; vastutab komisjoni asjaajamise eest; jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. Komisjoni esimehe tagasiastumisel või vabastamisel määrab valitsus uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse komisjoni kogu kirjavahetus. Komisjoni protokollid ja otsused peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, selle koosseisu või tegevusvaldkondade muutmine toimub valitsuse korralduse alusel pärast komisjoni sellekohase seisukoha ärakuulamist. § 51. Vallavanem (1) Vallavanema tööülesanded: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd; 2) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 4) kutsub kokku valitsuse istungid ja koostab istungi päevakorra projekti; 5) juhib ja korraldab valitsuse teenistuse tööd; 6) nimetab ametisse vallaametnikud, sõlmib töölepingud valitsuse abiteenistujate, koosseisuväliste teenistujate ning haldusasutuste juhtidega; 7) suunab ja kontrollib haldusasutuste tööd; 8) esindab valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 9) esindab valda erivolituseta pangas ja kohtuinstantsides, sõlmib ja allkirjastab lepingud. Vajadusel võtab volikogu vastu otsuse volituste andmiseks teatud lepingu sõlmimiseks; 10) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 11) kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 12) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 13) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, sõlmib, muudab ja lõpetab nendega töölepingud; 14) korraldab ja võtab osa kohtumiskoosolekutest valla elanikega; 15) kinnitab valla ametiasutuse sisekorraeeskirja ja teenistujate ametijuhendid; 16) täidab muid talle seaduste, käesoleva põhimääruse ning valla õigusaktidega pandud ülesandeid; 17) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 18) edutab enda poolt ametisse nimetatud ametnikke ja teisi teenistujaid; 19) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 20) vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenituse seaduse § 127 alusel. (2) Vallavanem valitakse kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb: 1) volikogu oma otsusega; 2) valitsus oma korraldusega; 3) volikogu esimees, aseesimees, liige või komisjon. (4) Varaline vastutus: 1) kui ta tekitab oma tegevusega varalist kahju; 2) valitsuse liikmena kannab solidaarset varalist vastutust koos teiste valitsuse liikmetega tekitatud kahju eest, kui ta hääletas vastava määruse või korralduse kehtestamise poolt, mis tõi endaga kaasa varalise kahju. (5) Vallavanema asendamine: 1) asendab tema äraolekul volikogu poolt määratud vallavanema asetäitja, kes määratakse valitsuse liikmete hulgast vallavanema ettepanekul antud valimisperioodiks; 2) punktis 1 toodud vallavanema asetäitja puudumisel asendab vallavanemat valitsuse vanim liige; 3) vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle vallavanema asetäitjale; 4) vallavanema äraolek fikseeritakse volikogu otsusega või vallavanema käskkirjaga; (6) Vallavanema volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) valimisega kõrgematesse riigivõimuorganitesse; 2) omavalitsusüksuse reorganiseerimisega; 3) umbusalduse avaldamisega; 4) kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tagasiastumisega; 7) surmaga. (7) Vallavanema ametist vabastamisel, seoses valimistulemustega makstakse hüvitist 3 kuu ametipalga ulatuses.. § 52. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja nende kohta vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad kümme päeva pärast istungi või koosoleku toimumist. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ja valla asjaajamiskorrale. § 53. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 54. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja käesolev põhimäärus. (2) Volikogu esimees, vallavanem ja valla ametnikud peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 55. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 56. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Siseministeerium. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tööd ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigusloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) teeb ettepanekuid volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks ning vajalike muudatuste sisseviimiseks; 6) taotleb ebaseaduslike aktide tühistamist; 7) informeerib volikogu ja valitsust uutest seadustest ning teeb ettepanekuid valla õigusaktide väljatöötamiseks; 8) esitab arvamuse õigusaktide eelnõude ja lepinguprojektide seaduslikkuse kohta; 9) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi; 10) peatumise registreerib kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega 12) hoiab riigi ja valla vapipitsatit; 13) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 14) osaleb volikogu istungitel ja korraldab istungite protokollimist; 15) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud pädevuse piires; 16) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses, ametijuhendis või valla õigusaktides pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 57. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem, kelle volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Külavanema võib valida mitme küla peale ühise. (2) Külavanem on küla koosolekul valitud ja valitsuse poolt kinnitatud isik, kellel on õigus külaelanike nimel nende huvide esindamiseks osaleda sõnaõigusega valla omavalitsusorganite töös ja kelle tegevus on suunatud küla omainitsiatiivi ning omavastusliku arengu eestvedamisele ja toetamisele. (3) Külavanem valitakse küla koosolekul poolthäälteenamusega. Külavanema valimise teade peab olema üles pandud käidavas kohas vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist ning avaldatud valla lehes. (4) Koosolekul koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja. Koosoleku protokolli ärakiri esitatakse seitsme tööpäeva jooksul valitsusele. (5) Külavanem kinnitatakse valitsuse istungil, kuid mitte varem kui kaks nädalat pärast valimistulemuste avaldamist valla lehes. (6) Külavanemat võib kutsuda volikogu ning valitsuse istungile ja komisjoni koosolekule. (7) Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (8) Külavanema tööd võib hüvitada volikogu ja/või küla poolt kehtestatud korras. (9) Valitsus kutsub külavanema tagasi külaelanike koosoleku otsusel, koosoleku protokolli alusel. VIII. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELVALVE § 58. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täimiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Valla volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 59. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelvalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelvalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelvalvet valla õigusloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 60. Teenistuslik järelvalve (1) Teenistuslik järelvalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostav kontroll. (2) Teenistusliku järelvalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelvalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelvalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. IX VASTUTUS § 61. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine (1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni § 62. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. § 63. Menetlus (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvide 60 ja 61 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärtteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 60 ja 61 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: vallavalitsus politseiprefektuur (3) Käesoleva põhimääruse paragrahvis 60 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. § 64. Trahvide laekumine Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse paragrahvides 60 ja 61 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv valla eelarvesse. X LÕPPSÄTTED § 65. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. (3) Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 10. veebruari 2003.a. määrus nr 6 «Paistu valla põhimääruse kinnitamine»