Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna põhimäärus — KO, 42, 506

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Pärnu linna tegevuse õiguslikud alused (1) Pärnu linn (edaspidi ka linn) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. § 2. Kuurortlinn Pärnu Pärnu linn on oma tegevuses linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtuv ning parema elukeskkonna loomiseks tegutsev kuurortlinn. § 3. Linnaelanik Pärnu linnaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Pärnu linnas. § 4. Linnaelanike küsitluse korraldamine (1) Volikogul on õigus korraldada Pärnu linna territooriumil olulistes küsimustes linnaelanike küsitlusi. (2) Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus korraldatakse volikogu poolt kehtestatud korras. 2. peatükk Pärnu linna sümboolika § 5. Pärnu linna sümbolid (1) Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp ja Pärnu linna logo. (2) Pärnu linna vapil (etalonkujutis kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 01. oktoobri 1992 otsusega nr 66 «Pärnu linna vapi kinnitamine») on sinisel kilbil paremas ülanurgas asuvast hõbedasest pilvest väljaulatuv punases varrukas käsi, mis hoiab kaldu lõigatud otstega kuldset ladina risti. Kilbi vasakul poolel on püstiasendis kuldne võti. (3) Pärnu linna lipp (etalonkujutis kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 17. aprilli 1997 otsusega nr 25 «Pärnu linna sümbolid») on sinisel põhjal valge rist. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 5:8, normaalsuurus 1000 x 1600 mm. (4) Pärnu linna logo valib ja kinnitab ning kasutamise korra kehtestab linnavalitsus. § 6. Pärnu linna vapi kasutamine (1) Pärnu linna vappi kasutatakse: 1) volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel; 2) Pärnu linna autasudel, linnapea ametiketil, linna meenetel, ametlikel trükistel; 3) volikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Pärnu raekojas, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, linna piiritähistel ja linnavalitsuse struktuuriüksuste siltidel; 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist. (2) Pärnu linna vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetlemata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab volikogu. (3) Pärnu linna vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Pärnu linna vapi kasutamist ilma sellekohase loata käsitletakse avaliku korra rikkumisena. § 7. Pärnu linna lipu kasutamine (1) Pärnu linna lipp heisatakse: 1) alaliselt Pärnu raekoja, volikogu, linnavalitsuse ja linnavalitsuse struktuuriüksuste hoonetel; 2) alaliselt Keskpargis; 3) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel; (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (3) Pärnu linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (5) Pärnu linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel. (6) Pärnu linna lipu kasutamine käesoleva paragrahvi 1. 2. ja 5. lõikes sätestamata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab volikogu. (7) Pärnu linna lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Pärnu linna lipu kasutamist ilma sellekohase loata või käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena. § 8. Pärnu linna tunnustusavaldused (1) Pärnu linn avaldab tunnustust Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi, Pärnu teenetemärgi või linnavalitsuse aukirja või tänukirja andmisega. (2) Pärnu aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Pärnu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. (3) Pärnu vapimärk antakse füüsilisele isikule linnapoolse erilise austusavaldusena Pärnu linnale osutatud eriliste teenete eest. (4) Pärnu teenetemärk antakse füüsilisele isikule tunnustusena silmapaistvate saavutuste eest. (5) Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi ja Pärnu teenetemärgi andmise otsustab volikogu. (6) Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi ja Pärnu teenetemärgi andmise täpsema korra kinnitab volikogu. (7) Linnavalitsuse aukirja ja tänukirja andmise korra kinnitab linnavalitsus. § 9. Linnapea ametikett (1) Pärnu linnapea ametitunnuseks on linnapea ametikett. (2) Linnapea ametikett on hõbedast valmistatud ketiga kaelaskantav hõbedane medal, mille keskel on originaalvärvides Pärnu linna vapp. (3) Linnapea ametiketi kandmise ainuõigus on linnapeal. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiketi üle uuele valitud linnapeale. (4) Linnapea ametiketti kantakse ametlik-pidulikel üritustel Pärnu linna esindusfunktsioonide täitmisel. (5) Ametist lahkuvale linnapeale antakse Pärnu linnapea märk koos vastava tunnistusega. 2. peatükk VOLIKOGU 1. jagu Üldsätted § 10. Volikogu suurus, selle valimine ja töö tasustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu ja liikmetele volikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suuruse määrab volikogu oma otsusega. § 11. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. (4) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 6) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 7) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel; 8) kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 9) informeerida linnavalitsuse kantselei (edaspidi linnakantselei ) kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja –kohast; 10) kasutada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes linnakantselei teenuseid, sh saada juriidilist abi. 2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) § 12. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe valimised korraldab Pärnu linna valimiskomisjon. (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras. (4) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. (5) Valimistulemus tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (6) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (7) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. (8) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab üks volikogu aseesimeestest. Kui ka volikogu aseesimehedastuvad tagasi, nende volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. § 13. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine (1) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu. (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras. (4) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule. (5) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (6) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. § 14. Volikogu esimehe õigused ja kohustused Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Pärnu linna ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 6) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 7) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 8) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 9) omab õigust osaleda sõnaõigusega linnavalitsuse istungil; 10) kooskõlastab volikogu teenindavate linnakantselei ametnike puhkuste ajad; 11) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 15. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) õigused ja kohustused (1) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. (2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu eestseisuse ettepanekul volikogu esimees. (3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda tema poolt määratud aseesimees. 3. jagu Volikogu eestseisus § 16. Volikogu eestseisuse koosseis Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees (aseesimehed), fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. § 17. Eestseisuse ülesanded Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja muude volikogu töökorraldusega seotud küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud. § 18. Eestseisuse koosolek (1) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja ning linnasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. (2) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungi toimumise päeval algusega kell 11.00. (3) Eestseisuse koosoleku päevakorra koostab volikogu esimees hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva päeva kella 16.00. (4) Eestseisuse koosoleku päevakord peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. (5) Eestseisuse koosolekul volikogu istungi päevakorra kavandi arutamisel kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla volikogu esimees. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele, koosoleku protokollid säilitatakse linnakantseleis. 4. jagu Volikogu fraktsioon § 19. Volikogu fraktsiooni moodustamine (1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt viis liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonist lahkumisel ei või ta astuda teise fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil. (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest. Fraktsiooni esimees ja aseesimehed ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal. § 20. Muudatused fraktsiooni koosseisus (1) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. § 21. Fraktsiooni õigused Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele; 4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 5. jagu Volikogu komisjon § 22. Volikogu komisjonide liigid (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone või töörühmi. (2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus. § 23. Volikogu komisjoni koosseis (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras. (2) Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast). (3) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (4) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni koosolekul kolmel järjestikusel kuul, siis langeb liige komisjoni koosseisust välja. Komisjoni esimees esitab volikogule sellekohase esildise käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel. (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel iga ajal tagasi astuda. (6) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni. (7) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru; 8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele. (8) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige. § 24. Volikogu komisjoni õigused ja kohustused (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid; 3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta; 4) kontrollib vajadusel volikogu õigusaktide täitmist; 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (3) Komisjonil on õigus: 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks; 2) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet. (4) Komisjoni otsustused linna õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud. § 25. Volikogu komisjoni koosolek (1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (3) Komisjoni koosolek protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokolliga on võimalik tutvuda linnakantseleis. Helisalvestist säilitatakse 6 kuud. § 26. Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib enda kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) linna ametiasutuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linna ametiasutuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlatesse; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste. (3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) linnavara kasutamise õigsust; 3) linnaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. (8) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (9) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (10) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (11) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 27. Volikogu istung (1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. (3) Volikogu istungid toimuvad reeglina iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 12.00 (edaspidi korraline istung). Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu istungitest on kohustatud osa võtma linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär või tema asendaja, nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Istungist võib sõnaõigusega osa võtta Pärnu maavanem. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Volikogu istungi ajal viibivad istungisaalis volikogu liikmed, Pärnu maavanem, linnavalitsuse liikmed, linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid, volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud, volikogu teenindav personal ja meedia esindajad. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikud võivad jälgida volikogu istungit istungisaali rõdult või selleks määratud kohas. § 28. Volikogu istungi kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Pärnu linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. (2) Volikogu esimees kutsub volikogu istungi kokku linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vajadusel võib volikogu esimees kuni 3 päeva ulatuses ettepanekus toodud istungi kokkukutsumise päeva või kellaaega muuta. (3) Volikogu istungi kutses tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, korralise istungi kutse tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt kümme päeva enne volikogu istungit. (4) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse enne volikogu istungi toimumist kohalikus ajalehes. § 29. Õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu õigusaktide eelnõud esitatakse linnakantseleile. (4) Volikogu korralisele istungile esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega hiljemalt kaks nädalat enne istungi toimumise päeva neljapäeval kella 17.00. Linnakantselei saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele ja volikogu komisjonide liikmetele vähemalt kümme päeva enne istungit. (5) Linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud. Linnakantselei saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega viivitamata volikogu liikmetele. (6) Volikogu liikme soovil edastab linnakantselei eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega talle elektrooniliselt. Viimasel juhul võrdsustatakse elektrooniline edastamine paberkandjal materjalide edastamisega. (7) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu. § 30. Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. (2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (3) Volikogu kehtestab täpsema korra volikogu õigusaktidele normitehniliste nõuete rakendamiseks. (4) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ja tema või tema esindaja allkirjaga. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, teeb volikogu esimees eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale. (5) Eelnõu esimese lehe pöördele tuleb trükkida selle jaotuskava. (6) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja nime, allkirja ja kuupäeva; 2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel; 7) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks. (7) Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või linnaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist. § 31. Päevakorraküsimuste arutamiseks ettevalmistamine (1) Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutamiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon näidatakse volikogu istungi kutses. Vajadusel võivad eelnõusid arutada ja eelnõude kohta ettepanekuid teha teised volikogu alatised komisjonid (2) Kui eelnõu ei saa juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes tagastab selle eelnõu algatajale koos juhtivkomisjoni tehtud muudatusettepanekute, ning eelnõu langeb istungi päevakorrast välja. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, jääb eelnõu volikogu istungi päevakorda. (3) Volikogu istungil teeb eelnõu kohta kaasettekande juhtivkomisjon. (4) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse linnavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Linnavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha viie tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab linnavalitsuse seisukoha volikogu istungil. (5) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale. (6) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu. § 32. Eelnõu tagasivõtmine (1) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa. § 33. Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel (1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; 2) linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest; 3) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine. (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu algataja, otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli. (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja. (4) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena. (5) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja. (6) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti. § 34. Volikogu istungi tööaeg (1) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (2) Volikogu istungil tehakse 15minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. § 35. Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorra-küsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad. (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega. (4) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada käesoleva põhimääruse § 41 kohaseid arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele, anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka linnavalitsuse liikmed ja volikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud. § 36. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15minutise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja või teiste istungile kutsutute kuni 10minutised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega. (2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele, linnasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2minutiseks sõnavõtuks kohalt või kuni 5minutiseks kõneks kõnepuldist. (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. (5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3minutiseks lõppsõnaks. (6) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsioon nõuda 5minutist vaheaega nõupidamiseks. § 37. Hääletamine volikogu istungil (1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu liige hääletab isiklikult. (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruse §-s 38 sätestatud korras. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. (6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (7) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (8) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna. (9) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul. (10) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta. (11) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele. (12) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena. § 38. Hääletamine isikuvalimistel (1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on: 1) volikogu liikmetel; 2) volikogu fraktsioonidel; (2) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5minutist vaheaega. (4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter «poolt» . Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid «poolt» ja «vastu» . (5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (6) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel Pärnu linna valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Pärnu linna valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi. (7) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli. (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga «poolt» lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri «poolt« või «vastu» . (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja. (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud on rohkem «poolt« lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime või 3) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter «poolt» kui «vastu» . (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (18) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis. § 39. Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt volikogu menetluses oleva eelnõu arutamise ühe päevakorrapunktina (1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva põhimääruse §-des 36 ja 37 sätestatud põhimõtteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. Volikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust iga eelnõu kohta. (3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja. (4) Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti. § 40. Umbusalduse avaldamine (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, linnavalitsusele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või linnavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud linnavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust. (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (7) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. § 41. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Aupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil või 2) kirjalik vastus või 3) suuline vastus volikogu istungil ja kirjalik vastus. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Linnakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse volikogu istungi ajal teatavaks kõikidele volikogu liikmetele. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. § 42. Infotund (1) Pärast päevakorraküsimuste käsitlemist toimub korralisel istungil infotund kestusega kuni 60 minutit, kus linnavalitsuse liikmed vastavad volikogu liikmete küsimustele. (2) Infotunnis osalevad kõik linnavalitsuse liikmed, välja arvatud juhul, kui linnavalitsuse liige ei saa infotunnis osaleda teenistussuhte peatumise või teenistuslähetuse tõttu. (3) Küsimusi linnavalitsuse liikmetele saavad esitada volikogu liikmed. (4) Hiljemalt volikogu istungi alguseks esitab volikogu liige linnakantseleile kirjaliku taotluse infotunnis küsimuse esitamiseks. Taotluses teatatakse linnavalitsuse liige, kellele soovitakse küsimus esitada, ning teema või valdkond, mida küsimus puudutab. Infotunnis vastatakse küsimustele taotluste laekumise järjekorras. (5) Pärast vastamist võivad volikogu liikmed esitada täpsustavaid küsimusi. Kui istungi juhataja leiab, et linnavalitsuse liige on andnud volikogu liikme küsimusele piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. (6) Volikogu liige võib pärast taotluste alusel küsimuste ammendumist taotleda küsimuse esitamist kohapeal. § 43. Volikogu istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui eelnõu lõpphääletuse ajal ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 27 2. lõikes sätestatud kvooruminõue, lõpetatakse volikogu istung (4) Kui volikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, lülitab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena. § 44. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse, helisalvestatakse ja edastatakse internetis Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee, internetis ei edastata kinnise küsimuse arutelu. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestist säilitatakse kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud volikogu esimehe loal. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega linnakantseleist välja viia. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (5) Volikogu istungite protokollid on linnakantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele. 5. peatükk LINNAVALITSUS § 45 Linnapea valimine (1) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Linnapea valimine toimub käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras. § 46. Linnapea (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus – esitada volikogule ettepanek linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning linnavalitsuse liikmete kinnitamise kohta. (2) Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd; 2) esindab Pärnu linna ja linnavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib linnapea volitada teisi isikuid esindama linna või linnavalitsust temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende linnavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta; 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest linnavalitsuse teenistujad; 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse abiteenistujatega ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega, kui seaduse või hallatava asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Linnapea volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. (4) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või linnavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhtudel, välja arvatud linnapeale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu linnavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue linnavalitsuse ametisse nimetamiseni. (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu linnapea ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Linnapea surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. § 47. Linnapea asendamise kord Linnapea äraolekul või käesoleva põhimääruse § 46 4. lõike punktides 3-5 nimetatud juhtudel asendab teda käesoleva põhimääruse § 48 5. lõikes nimetatud linnavalitsuse korraldusega määratud linnavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. § 48. Linnavalitsuse ülesanded, struktuur ja liikmete arv (1) Linnavalitsus kui linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Pärnu linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Linnavalitsus juhib linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust. (4) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. (5) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks ka linnapea ja linnavalitsuse liikmete asendamise kord. § 49. Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) kord (1) Pärast linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea volikogule ettepaneku linnavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (2) Eelnõu arutamine algab linnapea kuni 10minutise ettekandega. Esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. (3) Linnapeal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. (4) Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) linnavalitsuse liikmed linnapea volituste ajaks. (6) Kui mõni linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 50. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui linnapea esitab vähem linnavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud linnavalitsuse liikmete arv, saab linnavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole linnavalitsuse koosseisust. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) linnapea ettepanekul; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) linnavalitsuse tagasiastumisel. (4) Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule linnapea kaudu. (5) Linnapeal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada linnavalitsuse liige ametist. (6) Linnavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (7) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused linnavalitsuse liikmena. § 51. Linnavalitsuse töökord Linnavalitsuse töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu. 6. peatükk LINNA AMETIASUTUSED § 52. Linna ametiasutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linna ametiasutused on linneelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses. (3) Linna ametiasutuse (välja arvatud linnavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu. (4) Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. (5) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus korraldusega. 7. peatükk LINNA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED § 53. Linna ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud ametiisik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8. peatükk LINNA ÕIGUSAKTID § 54. Volikogu õigusaktid (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmiseks esitamist Pärnu linna veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks linnakantseleis. (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (4) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras. (5) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab linnakantselei. § 55. Linnavalitsuse õigusaktid (1) Linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Linnavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist Pärnu linna veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks linnakantseleis. (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (4) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Linnavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab linnakantselei. § 56. Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine (1) Linna õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil ning väljaspool linna haldusterritooriumi asuva linnavara suhtes. (2) Linna õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Pärnu linna veebilehel ja väljapanekutega üldiseks tutvumiseks linnakantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu ja linnavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes. § 57. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja linnavalitsus. (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnakantselei. 9. peatükk LINNA ESINDAMINE § 58. Linna esindusfunktsiooni täitmine Pärnu linna võivad esindada volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. § 59. Linna esindamine kohtus (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna ametiasutuse hallatava asutuse kaudu. (2) Linna esindab kohtus volikogu esimees, linnapea või linnasekretär või tema poolt volitatud isik. (3) Linna ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. § 60. Linna esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele. (2) Linnavalitsust esindab linnapea või linnavalitsuse korraldusega nimetatud linnavalitsuse liige või linnavalitsuse ametnik. (3) Linna ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. 10. peatükk Rakendussätted § 61. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 19. aprilli 2001 määrus nr 13 «Pärnu linna põhimääruse kinnitamine» § 62. Jõustumine Määrus jõustub 01. märtsil 2006. Volikogu esimees Ahti KÕO