Türi Vallavolikogu — OÜ Türi Linnavara põhikiri — KO, 41, 494

23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald. Türi Linnavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 3, Türi Vallavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 3, Oisu Vallavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 2 ja Kabala Vallavolikogu 25. jaanuari 2005 otsusega nr 3 kinnitatud Lõuna-Järvamaa omavalitsuste ühinemislepingu punkti 4.4 alusel on Türi vald kõigi ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane. Lähtudes eeltoodust ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9¹ lõike 1 punktist 3 ja § 10 lõikest 4 ning Türi Linnavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 3, Türi Vallavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 3, Oisu Vallavolikogu 27. jaanuari 2005 otsusega nr 2 ja Kabala Vallavolikogu 25. jaanuari 2005 otsusega nr 3 kinnitatud Lõuna-Järvamaa omavalitsuste ühinemislepingu punktidest 4.4, 6.1 ja 6.2 ning Türi Vallavolikogu 25. jaanuari 2006 otsusest nr 38 « Türi valla kui ühinenud omavalitsusüksuste – Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla – õigusjärglase osalemine eraõiguslikes juriidilistes isikutes aktsionäri, osaniku või liikmena», on määrus antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 24 ja § 35 lõike 3, äriseadustiku § 186 lõike 1 punkti 1, Türi Linnavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 20, Türi Vallavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 22, Oisu Vallavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 9 ja Kabala Vallavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 9 kinnitatud Türi valla põhimääruse § 8 lõike 1 ja alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Äriühingu õiguslik alus (1) Äriühingu asutas Türi linn. (2) Äriühingu omanik 23. oktoobrini 2005 oli Türi linn. 23. oktoobrist 2005 on äriühingu ainuomanikuks õigusjärgluse alusel Türi vald. (3) Äriühingu põhikiri oli kinnitatud Türi Linnavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 4. Põhikiri oli kinnitatud uues redaktsioonis Türi Linnavolikogu 30.12.2003 määrusega nr 35. (4) Äriühing on asutatud määramata tähtajaks. (5) Äriühing omab kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi. 2. peatükk ÄRINIMI, ASUKOHT, TEGEVUSALAD JA MAJANDUSAASTA § 2. Osaühingu ärinimi Osaühingu (edaspidi «ühing») ärinimi on osaühing Türi Linnavara (OÜ Türi Linnavara). § 3. Ühingu asukoht Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Türi vald, Türi linn. § 4. Ühingu eesmärk (1) Ühingu eesmärk on äriliselt kasuliku majandustegevuse arendamine. (2) Ühingu eesmärgi saavutamiseks võib osaühing teha kõiki vajalikke tehinguid. § 5. Ühingu tegevusalad (1) Ühingu põhitegevusala on hoonete, tehnovõrkude, -rajatiste ning muu kinnis- ja vallasvara hooldamine ja haldamine ning remondi-, sanitaar- ja soojustehniliste tööde korraldamine. (2) Ühingu alltegevusalad on 1) varade, hoonete, elamute, korterite ning muu kinnis- ja vallasvara rentimine üürimine, müük, ost ning vastavate tehingute sõlmimine, oksjonite korraldamine; 2) varade, hoonete, elamute, korterite ning kinnis- (v.a maa) ja vallasvara hindamine, erastamise korraldamine, vastavate tehingute sõlmimine, enam- ja vähempakkumiste korraldamine, konsultatsioonide andmine ühingu tegevusaladel; 3) jae- ja hulgikaubandus, s.h ehitus-, remondi- ja sanitaartehniliste materjalide ost ja müük, (v.a. litsentseeritavad alad). § 6. Ühingu majandusaasta Äriühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. peatükk OSAKAPITAL JA OSAD § 7. Osakapitali suurus ja osa nimiväärtus (1) Ühingu osakapitali miinimumkapitaliks on 7 500 000 (seitse miljonit viissada tuhat) krooni ja maksimumkapitaliks 30 000 000 (kolmkümmend miljonit) krooni, mille ulatuses võib osakapitali suurendada või vähendada ilma ühingu põhikirja muutmata. (2) Osa nimiväärtus on 100 krooni ja annab osanike koosolekul ühe hääle. (3) Osa annab osanikule õiguse osaleda ühingu juhtimises ning kasumi ja ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas sätestatud õigused. § 8. Osade eest tasumise kord (1) Ühingu osade eest tasumine võib toimuda nii rahalises kui mitterahalises vormis. Rahaline sissemakse tuleb tasuda ühingu pangakontole. Osanik kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatult summalt 0,5 % iga ööpäeva eest. (2) Osa eest tasutavat summat ei või tasa arvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega ühingust. (3) Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja ühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. (4) Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla ühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega asutajate tegevus ühingu asutamisel. (5) Osanikele võib teha väljamakseid (maksta dividende) üks kord aastas puhaskasumist kinnitatud aastabilansi alusel võrdeliselt osaniku osa nimiväärtusega. Dividende makstakse kahekümne (20) päeva jooksul pärast koosoleku toimumist ja aastaaruande kinnitamist. § 9. Mitterahaline sissemakse ja selle hindamine (1) Osanik peab ühingule teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. Kui osanik jätab täitmata eelnimetatud kohustuse, peab ta osa eest tasuma rahas selles ulatuses, mille võrra kolmandate isikute õigused sissemakse väärtust vähendavad. (2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus (turuhind). (3) Mitterahalist sissemakset hindab osanike poolt valitud ekspert, kes esitab oma hinnangu kirjalikult. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor, kes esitab oma arvamuse kirjalikult. (5) Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile. § 10. Reservkapital (1) Ühing moodustab reservkapitali, mille suuruseks on 1/10 osakapitalist. (2) Igal majandusaastal tuleb kanda reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist. (3) Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta ühingu vabast omakapitalist, samuti omakapitali suurendamiseks. (4) Reservkapitalist ei või osanikele teha väljamakseid. 4. peatükk OSA VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE § 11. Osa võõrandamine (1) Osa võib võõrandada teisele isikule. (2) Kui ühingul on mitu osanikku, võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. (3) Osa võõrandamisel isikule, kes ei ole osanik, on osanikul ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Võõrandaja esitab müügilepingu ühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Kui osanik ei ole kasutanud ostueesõigust nimetatud tähtaja jooksul, võib osanik võõrandada osa isikule, kes ei ole osanik. (4) Osanik võib teiste osanike nõusolekul võõrandada osa oma osast. Ühingu nõusolek peab olema väljendatud osanike (üldkoosoleku) otsuses. (5) Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. (6) Võõrandaja ja omandaja peavad osa võõrandamisest teatama ühingule ja esitama osa võõrandamise lepingu. (7) Kolme päeva jooksul võõrandamisteate saamisest kannab juhatus uue osaniku osanike nimekirja ja kustutab sealt endise osaniku või liidab võõrandatud osa ostueesõigust kasutanud osaniku osale. Ühingu suhtes loetakse osa üle läinuks osanike nimekirjas muudatuste tegemisest. § 12. Osa koormamine (1) Osanik võib osa pantida või koormata kasutusvaldusega. (2) Osa koormamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (3) Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija. (4) Osa koormamisel kasutusvaldusega saab kasutusvaldaja õiguse osaleda kasumi jaotamisel. (5) Osa pantimisest või koormamisest kasutusvaldusega teatatakse ühingu juhatusele ja esitatakse koormamise leping. Kolme päeva jooksul koormamise teate saamisest kannab juhatus koormamise märke osanike nimekirja. Osa loetakse pandituks või kasutusvaldusega koormatuks pantimise või koormamise kandmisest osanike nimekirja. 5. peatükk ÜLDKOOSOLEK § 13. Üldkoosolek ja selle pädevus (1) Ühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike koosolek (üldkoosolek). (2) Vastavalt äriseadustikule kuulub osanike pädevusse 1) põhikirja muutmine; 2) osakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 4) osa jagamine; 5) audiitori valimine; 6) erikontrolli määramine; 7) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; 8) juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramine; 9) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 10) muud seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. (3) Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega süüliselt tekitatud kahju eest vastutavad osanikud solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. § 14. Üldkoosoleku kokkukutsumine (1) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. (2) Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks või juhtudel, kui: 1) ühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist; 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist; 3) seda nõuab juhatus või audiitor. (3) Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele tähitud kirjaga või annab üle vastuvõtuteatise vastu vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade peab vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele. (4) Kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. § 15. Otsuste vastuvõtmine (1) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest. (2) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku. (3) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, hääletamisel ilma koosolekut kokku kutsumata 2/3 osanike häältest. (4) Osanikud võivad äriseadustikus sätestatud korras võtta otsuseid vastu osanike koosolekut kokku kutsumata. (5) Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. Hääletusprotokolli kantakse 1) ühingu nimi ja asukoht; 2) protokollija nimi; 3) vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega; 4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; 5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. (6) Otsuse vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool osanike häältest. (7) Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja ühingu vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. § 16. Üldkoosoleku protokoll (1) Osanike koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse 1) ühingu ärinimi ja asukoht; 2) koosoleku toimumise aeg ja koht; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimi; 4) koosoleku päevakord; 5) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega; 6) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; 7) koosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud. (2) Koosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate osanike nimekiri. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. (3) Koosoleku protokoll koos koosoleku toimumise teadete ja koosolekust osa võtnud osanike nimekirjadega säilitatakse ühingu asukohas. § 17. Erisused, kui ühingu ainuomanikuks on kohalik omavalitsusüksus (1) Kui ühingu osanikuks on kohalik omavalitsus, rakendatakse osaniku esindamisele ja osaniku koosolekule lisaks äriseadustikule ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud erisusi. (2) Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi vald, on ühingu kõrgeimaiks juhtimisorganeiks Türi Vallavolikogu ja Türi Vallavalitsus. (3) Türi Vallavolikogu otsustab ühingu 1) asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise; 2) ühingu põhikirja kinnitamise ja muutmise. (4) Türi Vallavalitsus 1) suurendab ja vähenda osakapitali; 2) kinnitab ühingu majandusaasta aruande ja jaotab kasumi; 3) nimetab ja kutsub tagasi ühingu nõukogu liikmed; 4) valib audiitori ja määrab erikontrolli; 5) teostab teisi seaduste ja käesoleva põhikirjaga määratud osaniku õigusi. (5) Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi vald, on osanike koosolekuks Türi Vallavolikogu või Türi Vallavalitsuse istung, mis kutsutakse kokku, on otsustusvõimeline ja protokollitakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Türi valla põhimääruses sätestatud korras. Omavalitsusorganite otsustused vormistatakse vastava omavalitsusorgani õigusaktiga ning õigusaktide ametlikult kinnitatud ärakirjad edastatakse ühingule (juhatusele). (6) Üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste päevakorda võtmist taotleb ühingu juhatus ning esitab istungil menetlemiseks ka vastavad materjalid ja eelnõud. 6. peatükk NÕUKOGU § 18. Nõukogu ja selle pädevus (1) Nõukogu on ühingu organ, kes planeerib osaühingu tegevust ja korraldab osaühingu juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks osanike koosolekule. (2) Nõukogul on kuni viis liiget. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (3) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. (4) Nõukogu annab juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või 2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; 3) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või 4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või 5) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või 6) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa või 7) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa või 8) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. (5) Nõukogu nimetab ja kutsub tagasi prokuristi. (6) Nõukogu valib ühingu juhatuse liikmed ja määrab juhatuse esimehe. (7) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide osaühingu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, osaühingu tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja osanike koosoleku otsustele. (8) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Nõukogu kinnitab ka osaühingu aastaeelarve. (9) Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks osaühingu esindaja. § 19. Nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine (1) Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi osanike koosolek. (2) Nõukogu liikme valimiseks on vajalik valitava isiku kirjalik nõusolek. (3) Nõukogu liige valitakse neljaks aastaks. (4) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (5) Osanike koosoleku otsusel võib valitud nõukogu liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. (6) Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. § 20. Nõukogu liikme õigused, kohustused ja vastutus (1) Nõukogu liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust. (2) Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja osaühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab osanike koosolek otsusega. (3) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest osaühingu ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. (4) Nõukogu liige ei või osanike koosoleku otsuseta 1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; 2) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. (5) Kui nõukogu liikme tegevus on vastuolus lõikes 4 sätestatuga, võib osaühing nõukogu liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. (6) Kuni ühingu ainuomanik on Türi vald või kui ühingu osanikeks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, peavad nõukogu liikmed esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastase seaduse ja Türi Vallavolikogu õigusaktiga kehtestatud korras. § 21. Nõukogu koosolek (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev. (2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. (3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. (4) Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on kaks nõukogu liiget. (5) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma ning vastuvõetud otsused on õigustühised. § 22. Otsuste vastuvõtmine (1) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda (2) Nõukogu otsus loetakse vastu võetuks poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. (3) Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja osaühingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus osaühingu huvidega. (4) Nõukogul ei ole õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata. § 23. Nõukogu koosoleku protokoll (1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse 1) ühingu ärinimi ja asukoht; 2) koosoleku toimumise aeg ja koht; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimi; 4) koosoleku päevakord; 5) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega; 6) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 7) koosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud. (2) Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 7. peatükk JUHATUS § 24. Juhatus ja selle pädevus (1) Juhatus on ühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingut. (2) Juhatuses on kuni kolm liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (3) Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu loal. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. (4) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. (5) Juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed või nimetused, aadressid ja isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniaeg, samuti nende osade nimiväärtused. Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi vald märgitakse osanike nimekirja Türi valda esindava ametiasutuse – Türi Vallavalitsuse – registrikood ja aadress. (6) Juhatus esitab äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid, elukohad ning liikme volituste alguskuupäevad. Nõukogu liikmete muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile nõukogu liikmete uue nimekirja. Nõukogu liikmete nimekirjale tuleb lisada liikme valinud osanike koosoleku protokoll või muu otsus nõukogu liikme määramise kohta ning nõukogu uue liikme nõusolek. (7) Juhatus korraldab ühingu raamatupidamist. § 25. Juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine (1) Juhatuse liige valitakse neljaks aastaks. (2) Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. (3) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatuses on üle kahe liikme, määrab ühingu nõukogu ka juhatuse esimehe. (4) Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi ilma mõjuva põhjuseta, võib juhatuse liige nõuda talle tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamist. § 26. Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus (1) Juhatuse liikmel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes. (2) Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu otsusega. (3) Juhatuse liikmed peavad hoidma ühingu ärisaladust. (4) Juhatuse liige ei või nõukogu nõusolekuta 1) olla füüsilisest isikust ettevõtjaks ühingu tegevusalal; 2) olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3) olla ühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. (5) Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus põhikirja nõuetega, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandamist ühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. (6) Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega ühingule või osanikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. (7) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud ühingu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ühinguga. (8) Kuni ühingu ainuomanik on Türi vald või kui ühingu osanikeks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, peavad juhatuse liikmed esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastase seaduse ja Türi Vallavolikogu õigusaktiga kehtestatud korras. 8. peatükk ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE § 27. Ühingu ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine Ühingu ühinemine, jagunemine ning ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. § 28. Ühingu lõpetamine (1) Ühing lõpetatakse 1) osanike otsusel; 2) kohtuotsusega; 3) teistel seaduses ettenähtud alustel. (2) Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, otsuse vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Kuni ühingu ainuosanikuks on Türi vald, rakendatakse ühingu lõpetamise otsustamisele käesolevas põhikirjas ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatut. § 29. Ühingu likvideerimine (1) Ühingu likvideerimismenetlus toimub seaduses ja põhikirjas sätestatud korras. (2) Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed, kui üldkoosolekul ei otsustata teisiti. (3) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt osanike osade nimiväärtusele. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanik annab selleks nõusoleku. Sellisel juhul võib osanikele väljamakseid teha nii rahalises kui ka mitterahalises vormis. (4) Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest samamoodi kui juhatuse liikmed. § 30. Lõpp- ja rakendussätted (1) Enne 1. jaanuari 2006 osaühingu juhatuse või nõukogu liikmeks valitud isikute volitused kestavad enne põhikirja käesolevat redaktsiooni kehtinud põhikirja redaktsioonis märgitud tähtajani. (2) Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Türi valla veebilehel. Volikogu esimees Theo AASA