Kanepi Vallavolikogu — Kanepi valla põhimäärus — KO, 40, 471

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõige 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Põhimääruse eesmärk Kanepi valla põhimääruses sätestatakse Kanepi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Kanepi valla kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu ning rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Kanepi valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse; 7) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 8) tegevuse avalikkus. § 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Kanepi vald juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Kanepi vald otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Kanepi valla arengukava, eelarve ja maksu-süsteemiga. (3) Kanepi valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kanepi Vallavolikogu kehtestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (4) Kanepi vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja sümboolika. § 5. Kanepi valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaal-majandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeerimis- ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, päästetegevust, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist jt. küsimusi mahus, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. (2) Korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimajade ning teiste kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist. (3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kanepi vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. § 6. Kanepi valla omavalitsusorganid (1) Kanepi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kanepi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 7. Kanepi valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Kanepi Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kanepi valla haldusterritooriumil. § 8. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Kanepi vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras ning osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ja arendada koostööd väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. § 9. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus korraldada Kanepi valla territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 10. Valla sümboolika (1) Kanepi vallal on vapp ja lipp. (2) Kanepi valla vapi ja lipu kasutamise kord sätestatakse seaduste ning vallavolikogu määrusega. § 11. Asjaajamise keel Kanepi valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Kanepi valla omavalitsusorganites ja -asutustes on eesti keel. § 12. Kanepi valla piir (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Looduses määratakse valla piir koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korda. 2. peatükk Vallaelanik § 13. Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Kanepi vallas. § 14. Täisealisel vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. § 15. Teistel paragrahvis 13 nimetamata isikutel on Kanepi vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 3. peatükk Vallavolikogu § 16. Vallavolikogu moodustamine (1) Kanepi vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (3) Valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. § 17. Vallavolikogu liige (1) Kanepi Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks volikogu liikmeks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsustamisel sõltumatu. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, vallavolikogu määrustest ja otsustest, arvestades vallaelanike huve ja vajadusi. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta on kohustatud andma valla elanikele teavet oma tegevusest vallavolikogus. (4) Vallavolikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. (5) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (6) Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, tutvuda dokumentidega ja saada muud seadusega lubatud teavet. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (8) Lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Märge tehakse protokolli. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. § 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Kanepi vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Kanepi valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Kanepi valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Tagasiastumise puhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab avalduse pärast selle kättesaamist kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) lõige 1 punktides 1 kuni 7 ja punktis 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) lõige 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist. § 19. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on Kanepi vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi valitsuse liikme volituste lõppemiseni; 3) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 5) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungid ei toimunud. (3) Lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) Lõige 2 punktides 1 ja 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) lõige 2 punktis 3 sätestatud juhul kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) lõige 2 punktis 4 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) lõige 2 punktis 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 20. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb §-des 18, 19 ja 20 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse §-des 18 ja 19 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse §-des 18 ja 19 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvis 19 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotunud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 21. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 22. Vallavolikogu ainupädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste või aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuste hallatava asutuse moodustamine, ümber-korraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 23. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. (2) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vallavolikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. § 24. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe või aseesimehe ning komisjoni esimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 25. Vallavolikogu esimehe asendamine (1) Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm.) asendab teda aseesimees. (2) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Vallavolikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. (4) Vallavolikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel volikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. § 26. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 5) kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 3.5 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja; 6) kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse § 22 lg 1 punktide 12 ja 13 ning lg 2 nimetatud küsimusi valitsus. § 27. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning tulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälte-enamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. (4) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine. § 28. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide (v.a revisjonikomisjon) tegevusvaldkonnad ja töökorraldus kinnitatakse komisjonide põhimäärusega. (2) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu häälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikmed (v.a. revisjonikomisjon) võib valida vallaelanike hulgast. (3) Kõik volikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. § 29. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib vallavalitsust ja tema hallatavaid asutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 30. Vallavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. (2) Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse volikogu otsust tema registreerimiseks. (3) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. (5) Fraktsiooni sisemine töökorraldus kehtestatakse fraktsiooni poolt. § 31. Volikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavolikogu koosseisust. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul vanim volikogu liige. (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees või nende mõlema puudumisel vanim volikogu liige. (4) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist seda ei muudeta. (5) Volikogu teeb otsuseid poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 22 lõige 1 punktides 2, 4, 6, 8, 11, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse tagab vallavalitsuse kantselei. (7) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, häältetulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (8) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses sätestatud korras. (9) Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 32. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusalduseavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (6) Valitsuse umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (7) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning KOKS-i § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse KOKS § 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (8) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud KOKS § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (10) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 33. Tagasiastumine Volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. § 34. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine ja nende jõustumine (1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt seadusele ning nende algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vähemalt ühel protsendil Kanepi valla elanikel. (2) Volikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ja Kanepi valla raamatukogudes. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse elektroonilises väljaandes Riigi Teataja 10 päeva jooksul pärast aktile allakirjutamist. (4) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist valla infotahvlil ja valla raamatukogudes, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (5) Volikogu otsused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. 4. peatükk Vallavalitsus § 35. Üldsätted (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev- korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsusesisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud seaduses kehtestatud korras esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. § 36. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Kanepi Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline. (2) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab (v.a. vallasekretär) vallavanema ettepanekul vallavolikogu volituste ajaks. (3) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (4) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (5) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (6) Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. § 37. Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega. (3) Vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamise ja muudatused vallavalitsuse koosseisus kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. (4) Vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse koosseisust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse tagajärjel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. § 38. Vallavalitsuse pädevus ja töökord (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on volikogu delegeerinud valitsusele; 5) valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (2) Vallavalitsuse töövorm on istung. (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (4) Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav vallavanema või tema asendaja hääl. (5) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (6) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (7) Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (8) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi või ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. (9) Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtutes. § 39. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine (1) Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (2) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, valla infotahvlil ja Kanepi valla raamatukogudes, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (4) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 40. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. (3) Vallavanema ajutisel äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem, nende äraolekul asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige, kui vallavanem või abivallavanem ei ole asendajat määranud. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. § 41. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valib vallavolikogu neljaks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. (2) Vallavanem valitakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (3) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, kogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. (5) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordus-hääletamine. Kordushääletusel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordus-hääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale. § 42. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras. (2) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tegevust, esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigusloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 lõikele 2; 12) täidab teisi seaduse, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (3) Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (4) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama lõikes 3 sätestatud tingimustele. § 43. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Volikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse valimise kord, kandidaatidele esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 5. peatükk Kanepi valla asutused, kohaliku omavalitsuse teenistus § 44. Vallaasutused (1) Vallaasutuste süsteemi kuuluvad haridus, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Vallaasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras. Töölepingu lõpetamise õigus on vallavanemal kooskõlas Eesti Vabariigi töölepingu seadusega. (3) Vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kehtestab vallaasutuse juht kooskõlastatult vallavalitsusega. (4) Vallaasutusel on eelarve, pitsat ja sümboolika. § 45. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine vallavalitsuses palgalisel ametikohal. (2) Kohaliku omavalituse teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (3) Ametnik on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel kirjaliku ametivande. (4) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (5) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise teel töölepingu alusel ametnikuna või abiteenistujana niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (6) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning töö-seadusandluse alusel. (7) Kohaliku omavalitsuse asutusse tööle võtmine toimub asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. § 46. Kohaliku omavalitsuse teenistuja sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu. (3) Lõikes 2 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks. (4) Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. lõige 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (5) Avalikus teenistuses olevatele ametnikele makstakse vallavanema käskkirja alusel teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu ametnikule hüvitust, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta - kahe kuu ametipalk; 2) 3-5 aastat - kolme kuu ametipalk; 3) 5-10 aastat - kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta - 12 kuu ametipalk. (6) Kui ametiasutuse likvideerimise või ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse ametikohale, mida talle pakuti ametiasutuse likvideerimisel või ATS § 116 lg 1 sätestatud juhul, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle lõikes 5 hüvitust maksti, peab ta tagastama saadud hüvituse sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvituse maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. (7) Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töö-võimetuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk. (8) Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. 6. peatükk Vallavara § 47. Vallavara on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. § 48. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. § 49. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. § 50. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel. 7. peatükk Valla eelarve § 51. Valla eelarve mõiste, tulud, kulud, finantseerimistehingud ja kehtivus (1) Vallaeelarve on iseseisev eelarve, mis koosneb Kanepi valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (2) Vallaeelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük ,sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (3) Vallaeelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi ja kulutusi eelarvest tehakse: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks, mis eelarve vastuvõtmise hetkel peab olema vähemalt 1% kulude eelarvest. (4) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (5) Eelarve ülejäägi korral, kui tulud ületavad kulusid, või puudujäägi korral, kui kulud ületavad tulusid, kaetakse vahe finantseerimistehingutega. (6) Alaeelarve on ametiasutuse ja hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. (7) Asutuste kulud jagunevad halduskuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe-, toitlustamis- jne kulud) ja materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetuseks). (8) Asutuse alaeelarved koostatakse rahandusministri määrusega kinnitatud eelarveklassifikaatori järgi. (9) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (10) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (11) Vastuvõetava eelarve tulude , kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu eelarveaastale eelneva aasta 1.oktoobriks. § 52. Vallaeelarve koostamine, esitamine, läbivaatamine volikogus (1) Vallaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Vallaeelarve koostamise aluseks on valla arengukava ning eelarve koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. (3) Kultuuri-, hariduse-, spordi- ja noorsootöö valdkonnale vallaeelarvest eelarveaastaks ühekordsete rahaliste vahendite taotlemiseks esitavad mittetulundusühingud, seltsingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad avaldused vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks. (4) Hallatavate asutuste alaeelarved esitatakse vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.novembriks. (5) Vallaeelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (6) Eelarve projektile lisatakse: 1) seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate aastate lõikes; 3) andmed ületulevate ja üleminevate ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. (7) Vallaeelarve projekt koostatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigenduse detailsuse järgi. (8) Vallaeelarve koostamisel peab vallavalitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (9) Vallaeelarvest finantseeritavate asutuste palgafondi määramise aluseks on asutuste töötajate koosseisud. (10) Alaeelarvete koostamisel rahalisi piiranguid ei seata, kuid koostajad peavad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve vallavalitsusele käesoleva määrusega kinnitatud tähtajal. (11) Hallatavate asutuste juhid töötavad välja asutuse omatulude plaani ja esitavad selle koos alaeelarvega vallavalitsusele. (12) Alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib vallavalitsuse finantsjuht eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarvesse lülitatud kulude otstarbekust. (13) Vallavalitsuse finantsist koostab vallaeelarve tulude ja kulude eelarve koondi projekti, arvestades eelneva eelarveaasta üleminevat jääki, ühekordseid soetusi, omatulude prognoose, riigieelarve toetusi ja seadustest tulenevaid kohustusi ning esitab vallaeelarve koondi projekti eelnõu vallavalitsusele. (14) Vallavalitsuses heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab vallavalitsus üks kuu enne eelarveaasta algust vallavolikogule. (15) Vallavolikogu viib läbi vallaeelarve esimese lugemise. (16) Pärast eelarve esimest lugemist võivad vallavolikogu komisjonid, volikogu liikmed ja vallavalitsus esitada eelarve eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti, parandus-ja täiendusettepanekuid. (17) Vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused vallaeelarve tasakaalu tagamiseks. Muutmise ettepanek koos lisadega esitatakse vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile ja koopia vallavalitsusele vallavolikogu poolt kindlaksmääratud tähtajaks. (18) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi, kuulab ära vallavalitsuse arvamuse ja esitab ettepanekud volikogule. Toetust leidnud parandusettepanekud viib vallavalitsus eelarve projekti sisse. (19) Eelarve esialgse projekti, millesse on sisse viidud muudatused, esitab vallavalitsus seaduses ettenähtud korras volikogule teiseks lugemiseks. Teisel lugemisel parandusettepanekute puudumisel, võtab volikogu eelarve vastu. § 53. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Vallavolikogu võtab vallaeelarve vastu õigusaktidega sätestatud korras. (2) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest ja teha ainult neid kulutusi mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (3) Kui volikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. (4) Vallaeelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 54. Eelarve esitamine riigiasutustele Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele õigusaktides sätestatud korras. § 55. Vallaeelarve muutmine, lisaeelarve (1) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite ümberjaotamiseks taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. (2) Ülekulu korral kannab otsest vastutust ametiasutuse või hallatava asutuse juht. (3) Kuluartiklite ümberpaigutuste tegemise alaeelarves otsustab ametiasutuse või hallatava asutuse juht ja kooskõlastab selle vallavalitsusega hiljemalt käesoleva eelarveaasta 20. detsembriks. (4) Eelarve muudatused, millega osaliselt või tervikuna paigutatakse ümber eelarves kinnitatud kulud tegevusala järgi volikogu poolt kinnitatud eelarves, esitab vallavalitsus eelnõu kinnitamiseks vallavolikogule. Käesoleva punkti alusel eelarve muutmine võetakse vastu volikogus esimesel lugemisel. (5) Ülelaekuvate tulude korral võib vallavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve eelnõu kulude kohta, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või milleks määratud assigneeringuid ei jätku. (6) Lisaeelarve võetakse vastu ja avalikustatakse samadel alustel kui põhieelarve. (7) Eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab vallavalitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt volikogu. § 56. Laenude võtmine (1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) Laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse Kanepi valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. (2) Kanepi valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. § 57. Vallaeelarve täitmise korraldamine (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallaeelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tuluallika järgi, samuti vallaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. Vallaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (3) Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks kooskõlastatult vallavolikoguga. (4) Vallaeelarve täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu. (5) Vallaeelarve täitmise käiku arutatakse kaks korda aastas volikogus. (6) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (7) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu. (8) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. § 58. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks. (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse sätestatud põhimõtetest. (3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik; 5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Volikogule esitatakse lisaks ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste, mittetulundusühingute majandustegevusest. (5) Valla eelarve täitmise aruanne peab vastama volikogu poolt kinnitatud vallaeelarve struktuurile. (6) Hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru vallaeelarve kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta üks kord eelarveaasta jooksul 1. septembri seisuga. (7) Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele. (8) Kuu aega enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab vallavalitsus selle vallavolikogu revisjoni- ning eelarve- ja majanduskomisjonile seisukoha võtmiseks. Vallavalitsuse poolt esitatud ning volikogu revisjoni-, eelarve- ja majanduskomisjoni poolt läbivaadatud ja heakskiidetud majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30.juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. § 59. Kuuaruande esitamine Kuuaruanne esitatakse Põlva Maavalitsusele ja Rahandusministeeriumile elektrooniliselt aruandluskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. § 60. Eelarve täitmise aruande esitamine riigiasutusele (1) Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab volikogu Põlva Maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul. (2) Kui vallavolikogu ei ole majandusaasta aruannet kinnitanud 30.juuniks, võib Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul peatada vallale eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemise kuni aruande esitamiseni. § 61. Eelarve avalikustamine Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avalikustatakse valla raamatukogudes, valla veebilehel ja valla kantseleis. 8. peatükk Valla majandustegevus § 62. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. § 63. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 9. peatükk Kohalikud maksud ja koormised § 64. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. § 65. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. § 66. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. § 67. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. § 68. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. § 69. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. § 70. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 10. peatükk Valla arengukava § 71. Valla arengukava mõiste Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Kanepi valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 72. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine (1) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla veebilehel. (3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (4) Arengukava võetakse vastu vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. § 73. Valla planeerimine (1) Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering. (2) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maa-kasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (3) Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavalitsus. 11. peatükk Valla kultuuriväärtuste kaitse § 74. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri- , kunsti- ja muude mälestiste või -väärtuste säilimine. § 75. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. 12. peatükk Keskkonnakaitse § 76. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. § 77. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. § 78. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjade, valla ehitusmääruse või muude vallavolikogu määruste ja otsustega. 13. peatükk Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises § 79. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääle-õiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastu võtmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kolme kuu jooksul. § 80. Vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. § 81. Algatuse esitajatel on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogus või vallavalitsuses. 14. peatükk Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine § 82. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. § 83. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälte-enamusega. § 84. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval. 15. peatükk Rakendussätted § 85. Kanepi Vallavolikogu 19.detsembri 2002. a määrus nr 25 «Kanepi valla põhimääruse kinnitamine» (KO 2003, 20, 531) tunnistatakse kehtetuks. § 86. Põhimäärus avalikustatakse elektroonilises väljaandes Riigi Teataja, valla veebilehel ja valla kantseleis. § 87. Määrus jõustub 01. veebruaril 2006. a. Volikogu esimees Vahur TOHVER