Tallinna Linnavolikogu — Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010 — KO, 40, 481

Määrus kehtestatakse Noorsootöö seaduse § 6 lõike 1 alusel ja kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktiga 1. § 1. Kinnitada Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006 – 2010 vastavalt lisale. § 2. Linnavalitsusel kinnitada hiljemalt 1. oktoobriks 2006 Tallinna noorsootöö arengusuundade alusel ametite ja linnaosade noorsootöö tegevuskavad aastateks 2006 – 2010. § 3. Määrus jõustub 16. veebruaril 2006. a. Volikogu esimees Toomas VITSUT Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006. a määrusega nr 7 lisa TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUSUUNAD 2006–2010 SISSEJUHATUS Noortepoliitika ja noorsootöö Eestis on aktiivses arenemisjärgus nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Riiklik «Noortepoliitika ja noorsootöö strateegia 2006 – 2013» eelnõu kasutab Eesti mõistes uuenduslikku mõistet «lõimitud noortepoliitika», kirjeldades koordineeritud ja eesmärgikindlat tegutsemist noore elu puudutavates valdkondades, mille peamiseks põhimõtteks on noorest lähtumine. Nimetatud põhimõte on aluseks ka dokumendile Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006–2010, mis lähtekohta määratledes keskendub noorele kui subjektile, kelle positiivset arengut ja toimetulekut noorsootöö valdkond (kui ka muud noore jaoks olulised valdkonnad) oma mitmekülgse tegevusega toetab. Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006 – 2010 eesmärgiks on luua ühine raamistik linna noorsootööle. Raamistiku loomisega viiakse järgmised noorsootöö korraldamise jaoks olulised aspektid: linna noorsootöö kontseptsioon, olemasolevad võimalused ja nõrkused, Euroopa suunised noortepoliitika ja noorsootöö korraldamisel ning linna noorsootöö korraldamise keeruline skeem . Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006 – 2010 on üles ehitatud järgmiselt: Üldpõhimõtted – selles osas antakse ülevaade kahest võimalikust kontseptsioonist noortepoliitika ja noorsootöö alusena, põhjendades «noor kui ressurss» kontseptsiooni kujunemist Tallinna noorsootöö lähtekohaks. Samuti on selles osas nimetatud strateegilised dokumendid, mis on käesoleva dokumendi kujunemist mõjutanud. Mõisted – defineeritud on linna noorsootöö seisukohast olulised mõisted. Lähteseisund – selles osas on nimetatud noorsootöö korraldamise seisukohast olulised seadused, statistika. Kirjeldatud on olemasolevat struktuuri Tallinna noorsootöö korraldamisel, samuti Tallinna Spordi- ja Noorsooameti põhisuundi aastateks 2002 – 2005, Tallinnas läbiviidud noorteuuringuid ja arengusuundade koostamise käigus läbiviidud swot-analüüsi tulemusi. Eelneva kokkuvõttena on esitatud täpsustatud lähteseisund. Tallinna noorsootöö 2006–2010 – selles osas on määratletud visioon, missioon, eesmärgid ja eesmärkide saavutamine. Konkreetsed tegevuskavad on dokumendile juurde oodatud käesoleva dokumendi heakskiitmise järgselt. Tallinna noorsootöö arengusuundade väljatöötamisega alustati 2003. aasta lõpus ja oma panuse on andnud märkimisväärne arv Tallinna noorsootöö kui ka riigi noorsootöö valdkonnas aktiivseid inimesi. Konsultatsioone ja tähelepanekuid on andnud ja esitanud rahvusvahelised eksperdid Euroopa riikidest. 1. ÜLDPÕHIMÕTTED Antud dokumendi lähtekohaks on küsimus – kes on meie jaoks noor? Üldiselt võib tõdeda, et on kaks põhilist kontseptsiooni. Esimene ja traditsioonilisem on «noor kui probleem» kontseptsioon. Kontseptsiooni aluseks on nooruse kui arengufaasi põhimõte ja teatud infohulk noortest, mis põhineb uurimustel. Siinkohal tuleb märkida, et noorust kui arengufaasi nähakse arengupsühholoogias ning ka laiemalt pigem probleemse ja raskena (identiteedikriis, mässumeelsus, katsetamise aeg jne). Nimetatud kontseptsiooni valguses on poliitikas ja praktikas mõiste «noorus» konstrueeritud erinevate ekspertide ja avaliku sektori poliitikate ja programmide kaudu (kriminaalpreventiivsete, hariduslike, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna jt), kusjuures läbivaks teemaks on risk. Poliitikas ja praktikas rakendatava kontseptsiooni põhipuuduseks on nn. tavanoore defineerimine läbi probleemse noore - st. tavanoor on noor, kellel ei ole neid või teisi probleeme. Tõsiseks puuduseks, samas, on noore, õigemini tema probleemi, muutumine erinevate valdkondade tegutsemise objektiks, kus panus tehakse probleemist vabanemisele. Erivajadusega noore seisukohast võib tunduda probleemikeskne lähenemine soodus – probleemidega tegeletakse. Samas on oht, et erivajadusega noor kui subjekt oma mõtete, tõlgenduste, kogemuste, vajaduste ja huvidega jääb sootuks tagaplaanile. Traditsioonilisele probleemikesksele lähenemisele vastukaaluks on «noor kui ressurss» lähenemine. Kontseptsioon põhineb eeldusel, et iga noor inimene omab potentsiaali positiivseks, edukaks, tavapäraseks arenguks. Kontseptsioon keskendubki normaalsele, tavalisele arengule. Positiivse arengu tulemuseks on inimene, kes osaleb kogukonna elus ning panustab sellesse, tuleb toime oma pereeluga, teeb tööd ja maksab makse, areneb ise ning toetab teisi. Positiivse arengu eelduseks selles kontekstis on erineva tasandite süsteemide mõju inimese, siinkohal noore, arengule olemasolevas dünaamilises vastasmõjus. Ehk lühidalt, süsteemidelt oodatakse positiivse arengu toetamist. Selles kontekstis muutub noortepoliitika ning noorsootöö kujundamine ja elluviimine teadlikuks ja sihiteadlikuks tegevuseks, mille keskmes on noor ja mille käigus arvestatakse noore ealiste jm iseärasuste, vajadustega ja huvidega, soodustatakse noore arengut, pidades silmas kaugemat eesmärki – noorest saab täiskasvanu, kes suudab panustada omalt poolt ühiskonda (süsteemidesse). Loomulikult ei välista see lähenemine probleeme ja riske ning nendega tegelemise, kuid põhirõhk on positiivse arengu toetamisel. Probleemide ja riskide korral luuakse tingimused, võimaldamaks jõuda tagasi positiivse arengu juurde suurimal võimalikul määral. Noortepoliitika ja sellest lähtuvalt noorsootöö, mis võtavad aluseks lähenemise «noor kui ressurss», ei keskendu arengusuundade ja strateegiate määratlemisel ja ellurakendamisel valdkondadele, institutsioonidele, programmidele, vaid noortele ja nende arengu toetamisele, jättes piisavalt ruumi muutusteks nende samade valdkondade, institutsioonide, programmide sees ja vahel. Ehk kokkuvõtvalt – noortepoliitika ja noorsootöö sisu ei ole erinevad valdkonnad, institutsioonid, programmid, mille objektiks on noor (kes peab end olemasolevate süsteemide tarvis kohandama), vaid tõepoolest noor kui subjekt, kellega koos ja kelle jaoks luuakse olemasolevate süsteemide sees ja vahel positiivset arengut toetavad tingimused (süsteemid kohandatakse). Sealjuures on olemas teadmised, arusaam sellest, kes see subjekt on ja mis tema arengut toetab – toimib dünaamilise vastasmõju protsess.

Joonis 1. Noor ja teda ümbritsevad süsteemid. Kohandatud U. Bronfenbrenner´i järgi Noorsootöö eesmärgiks on tingimuste loomine noore arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemekoolitust ja tööaega, et toetada noort sotsialiseerumisprotsessis ning soodustada tema kujunemist ühiskonna hästi toimetulevaks liikmeks. Noorsootöö Eestis on jagatud 8 valdkonnaks: erinoorsootöö; huvialaharidus; info noorte kohta ja noortele, nõustamine ja uuringud; noorsootööalane koolitus, täiend- ja ümberõpe; noorte tervistav ja arendav puhkus; noorte töökasvatus; rahvusvaheline noorsootöö; noorsootöö struktuurid ja noorte osalus (Eesti noorsootöö kontseptsioon 2001– 2004). Noorsootöö üldised põhimõtted, millest lähtutakse ka Tallinna noorsootöö korraldamisel: 1. Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööaega. 2. Noorsootöö sisuks on sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut, aitab kujundada eetilisi tõekspidamisi, isamaalisust, austust. 3. Noorsootööd tehakse noorte jaoks, koos noortega, kaasates noorsootöö otsuste tegemisse. 4. Noorsootöö lähtub noorte tegelikest vajadustest, huvidest ja soovidest. 5. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 6. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 7. Noorsootöö prioriteetseks aspektiks on ühiskonnapädevuse suurendamine. 8. Noorsootöö eeldab terviklikku noorsootöö struktuuri ja korralduslikke mehhanisme efektiivseks koostööks haridus-, sotsiaal- ja teiste tugisüsteemidega. 9. Noorsootöös on eriline tähelepanu noorte kaasamisele ühiskonnaelu protsessidesse. 10. Noorsootöö sihtgrupi moodustavad 7-26-aastased noored. Olenevalt noore osalusvõimalustest ühiskonnaelus määratletakse noorsootöö projektide ja -programmide planeerimisetapil sihtgrupid vastavalt piiratud võimalustele, kas geograafilisest, majanduslikust, keelelisest, sotsiaalsest, tervislikust aspektist lähtuvalt. (Eesti noorsootöö kontseptsioon 2001 – 2004, lühendatult) Tallinna noorsootöö arengusuundade koostamisel aastateks 2006 – 2010 on lähtutud eelpool esitatud lähenemisest «noor kui ressurss» ja järgmistest strateegilistest dokumentidest: • Eesti noorsootöö kontseptsioon 2001–2004, • Eesti noorsootöö arengukava aastateks 2001–2004, • Tallinna strateegia «Tallinn 2025», • Tallinna arengukava 2006 – 2015, • Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005 – 2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks • Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon (1995) • Euroopa Komisjoni Valge Raamat «Uus hoog Euroopa noortele» (2001), • Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010. • ÜRO resolutsioon: World Programme of Action for Youth to the year 2000 and Beyond (1996). Euroopa suundumused noorsootöös on kindlasti pikema traditsiooniga, julged ja innovatiivsed. Rõhutatakse noorte mõistmise, osaluse ja informeerimise tähtsust, mida selles dokumendis oleme käsitlenud innovatiivsete suundadena. Kaasaegne noorsootöö Eestis on ka ise noor, varasemad traditsioonid on vahepeal kas katkenud või võtnud teise suuna. Seetõttu on mõistetav, et noorte-poliitika ja noorsootöö korraldamisel on endiselt teadmatust, erimeelsusi ja lahendamist ootavaid küsimusi – seda nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Noorsootöö Eestis on jagatud järgmisteks valdkondadeks: erinoorsootöö; huvialaharidus; info noorte kohta ja noortele, nõustamine ja uuringud; noorsootööalane koolitus, täiend- ja ümberõpe; noorte tervistav ja arendav puhkus; noorte töökasvatus; rahvusvaheline noorsootöö; noorsootöö struktuurid ja noorte osalus (Eesti noorsootöö kontseptsioon, 2001). Eelpool toodut silmas pidades on Tallinna noorsootöö arengu kavandamisel peetud kõige otstarbekamaks valida sisulises ja vormilises osas ajakohaseim variant, mis arvestaks nii tausta, hetke-olukorra kui ka muutuste ja innovatiivsuse vajadusega. Tallinna noorsootöö arengusuundade koostamisel aastateks 2006 –2010 on lähtutud põhimõttest, et noorsootöö korraldamine Tallinna linnas on noorte vajadustest ja huvidest, innovatiivsetest suundadest lähtuv ning Tallinna linnas noorsootöö valdkonnas selgeid, korrastatud tegutsemisreegleid ja -ruumi loov. 2. MÕISTED Noorsootöö – noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. (Noorsootöö seadus, 1999). Noorsootöö asutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine (Noorsootöö seadus, 1999). Noor – 7-26-aastane füüsiline isik (Noorsootöö seadus, 1999). Erivajadusega noor – käesoleva dokumendi raames on mõistet defineeritud järgnevalt – noor, kellel on lisaks tavapärastele vajadustele füüsilisest, psüühilisest või sotsiaalsest eripärast lähtuvad vajadused. Avatud noorsootöö meetod – on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomise viis, mille korral tegevus on avatud igale noorele seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele, kaasates aktiivselt noori tegevuse algatamisse ning arendamisse koolivälisel ajal, seades esikohale noore omaalgatuse arendamise ning luues tingimused mitteformaalseks hariduseks, eelkõige kogemuste omandamiseks läbi tegevuse ja suhtlemise (Tallinna linnas enim kasutatavad noorsootöö mõisted, 2005). Suunatud noorsootöö – antud dokumendi raames tähendab erinevatele vanus- ja sihtgruppidele kohandatud noorsootööd. Noorsootöötaja – isik, kes tagab professionaalse juhendamise noorsootöös, loob võimalused ja kaasab noori noorsootöösse. Omab noorsootööalast haridust või sotsiaaltööalast või pedagoogilist haridust ja on saanud noorsootööalast täiendkoolitust (Eesti noorsootöö kontseptsioon, 2001). Noorteühing – on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine, läbiviimine ning mis on kantud mittetulundusühingu avalduse alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute registrisse (Noorsootöö seadus, 1999). Innovatiivsed suunad noorsootöös – selles dokumendis suunad noorsootöös, mis rõhutavad noorte osalust, kaasatust, iseseisvust, mõistmist ja teavitamist, lähtudes Euroopa Liidu noortepoliitikaalasest koostööst. Noorte osalus – noortega konsulteerimise tagamine ja noorte suurem kaasamine neid ja nende elu puudutavate otsuste langetamise protsessi (Euroopa Komisjoni Valge Raamat «Uus hoog Euroopa noortele»). Noorte parem mõistmine – teadmistepõhine tegevus, mis aitab kaasa noori inimesi puudutava tegelikkusega arvestamisele (Euroopa Komisjoni Valge Raamat «Uus hoog Euroopa noortele»). Noorte teavitamine – laiaulatuslik informeerimine, mille käigus jõutakse noorteni kui ka noortega kokku puutuvate (koolides, klubides, ühendustes jne) täiskasvanuteni ja mille käigus soodustatakse noorte osalust (Euroopa Komisjoni Valge Raamat «Uus hoog Euroopa noortele»). 3. LÄHTESEISUND 3.1. Seadusandlus Noorsootöö aluseks Eestis on Noorsootöö seadust. Noorsootöö seaduse järgi on noor 7 kuni 26-aastane isik (RT I 1999, 27, 392). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne ja pädevus on noorsootöö korraldamine (RT I 1993, 37, 558). Lisaks reguleerivad noorsootööd järgmised seadused: • Eesti Vabariigi haridusseadus ning sellega seonduvalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, Huvialakooli seadus, Erakooliseadus, Kutseõppeasutuse seadus, jm • Eesti Vabariigi lastekaitse seadus • Alaealise mõjutusvahendite seadus Noorsootöö korraldamist mõjutavad samuti Perekonnaseadus, Sotsiaalhoolekande seadus, Spordiseadus, Rahvatervise seadus ja tööalane seadusandlus (Eesti Vabariigi töölepingu seadus, Töö- ja puhkeaja seadus, jm) ning teised erinevad õigusaktid. 3.2. Struktuur, tehtud töö ja statistika

Joonis 2. Tallinna noorsootöö korraldamise hetkeseis Noortega ja nende vaba aja sisustamisega Tallinna linnas on tehtud tänuväärset tööd sotsiaal-, haridus- ja kultuurisfääris, oma panuse on andnud riiklik ja kolmas sektor - see näitab taaskord noorsootööga seotud valdkondade, institutsioonide ja tegijate rohkust. Siit lähtuvalt on olemas vajadus kindla lähtepositsiooni, eesmärgipüstituse ja koostöö järele. Kohaliku omavalitsuse noorsootöö korraldamine on vaieldamatult tõsiseks väljakutseks (vt joonis 2). Tallinnas on noorsootöö jagunenud mitmete erinevate Tallinna Linnavalitsuse ametite ja linnaosade vahel. Tallinna Haridusamet on hariduspoliitika, sh huvihariduse valdkonna kujundajana linnas teinud noorte vaba aja sisustamise osas olulist tööd juba enne spetsiaalsete noorsootöö-alaste institutsioonide loomist. Tallinna Haridusameti haldusalas on 13 huvikooli, neist 4 muusikakooli, 2 kunstikooli ja 1 spordikool. 2004/2005. õppeaastal sai huvikoolides õpet kokku 9 858 õpilast. Noortel on võimalus õppetööst vabal ajal osaleda 86 üldhariduskooli erinevates huviringides. 2004/2005. aastal osales koolide huviringides 28 832 noort. Tallinna linn toetab läbi haridusameti ka 14 koolitusluba omavat erahuvikooli ja 491 noort, kes osalevad erahuviringide tegevustes, luues järjest enam võimalusi valitud huviala süvendatud õppeks. Tallinna Haridusamet koordineerib samuti linna erinoorsootööd ning toetab oma haldusalasse jäävaid noorsootööga seonduvaid projekte. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet on Tallinnas noortepoliitika ja noorsootöö eest hea seisev institutsioon. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö põhisuunad aastateks 2002 – 2005 on kirjeldatud järgmiselt (Tallinna Linnavolikogu 30. mai 2002 otsus nr 238): – avatud noortekeskuste võrgustiku loomine ja arendamine – Tallinnas tegutsevate noorteühingute toetamine, – noorsootöö programmide väljatöötamine (linnalaagrid, linnavälised laagrid, noorte töömalev, rahvusvaheline koostöö, noorsootöötajate täiendkoolitus) ja rakendamine, – laste ja noorte teavitamise süsteemi rajamine ja selle toimimise korraldamine Võib tõdeda, et seatud noorsootöö põhisuundi on jälgitud ja planeeritud arengueesmärgid on täidetud, millest lähemalt alljärgnevalt. Tallinna linn toetab läbi spordi- ja noorsooameti õpilasmalevat, noortelaagreid, noorsooprojekte ja -programme ja linna noorteühenduste tegutsemist. Samuti toetatakse linna 4–19-aastaste laste ja noorte sporditegevust. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet koordineerib järgmiseid noorsootöö valdkondi linnas: info noorte kohta ja noortele, nõustamine (infoalane) ja uuringud; noorte tervistav ja arendav puhkus; noorsootööalane täiendkoolitus; noorte osalus; oma haldusalas rahvusvaheline noorsootöö ja oma haldusalas noorte töökasvatus. Ameti allasutus Tallinna Noorsootöö Keskus tegeleb noorsootöö korraldamisega piirkonnas ja ülelinnaliselt. Piirkondades tegutsevad noortekeskused, kasutades toimimisel avatud noorsootöö põhimõtet. 2005. aasta septembri seisuga oli Tallinna Noorsootöö Keskusel 9 osakonda erinevates linnaosades: Nõmmel (3), Kristiines (1), Kesklinnas (3: 1 noortekeskus ja 2 infokeskust), Lasnamäel (2). 2004. aastal oli 58 000 noortekeskuste külastust. 70% noortekeskuste külastajatest on vanuses 12 – 16. Tallinna Noorsootöö Keskus korraldab ka noorte informeerimist ja infoalast nõustamist. 2004. aastal vastati 1248 infopäringule, noorte infoveebi www.taninfo.ee külastas 111 921 inimest ning erinevatest infopäevadest ja -üritustest võttis osa 8200 huvilist. Tallinna Noorsootöö Keskus korraldab ka noorsoovahetusi, noorsootöötajate vahetusi ja koolitusi. Noorsootööga linnas tegelevad peale eelkirjeldatute ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (erivajadusega noored) ja Kultuuriväärtuste Amet (noorte vaba aeg ja kultuurialased tegevused). Kõik linnaosavalitsused toetavad iseseisvalt noorsooteemalisi projekte ja linnasiseseid noortelaagreid. Haabersti, Mustamäe ja Pirita linnaosas tegutsevad vaba aja keskuste ja kultuurikeskuse all noortekeskused. Seega, noorsootöö on põhitegevuseks noortekeskustes ent noorsootööga tegeletakse ka huvikoolides ja -ringides, rahvamajades, kultuurimajades, vaba aja keskustes, päevakeskustes, erinevates kolmanda sektori projektides ja programmides. Noorsootöö kutseala ametiloend on järgmine: noorteprojekti töötaja, noorte infotöötaja, noorsootöö asutuse noorsootöötaja, noorteühingu noorsootöötaja, noorsootöö asutuse juht, noorteühingu juht, ringijuht, huvialajuht, huvialakooli pedagoog, huvialakooli juht, noortelaagri kasvataja, noortelaagri juht, kohaliku omavalitsuse noorsoonõunik, maavalitsuse noorsoonõunik, riigi tasandi noorsootöötaja (Haridus- ja Teadusministeerium, Noorsootöö kutseala kirjeldus, eelnõu 2002). Tallinnas oli noori vanuses 7 – 26 seisuga 01.09.2005 99 084, mis moodustab 24,6 % Tallinna elanike üldarvust (Statistikaamet). Seega on Tallinn noorte poolest rikas kohalik omavalitsusüksus. Aktiivseks linnakodanikuks sirgumisel vajavad noored erinevaid arengut toetavaid võimalusi. Siinkohal tuleb ära märkida ka noorsootöö sihtgrupi vanuseline lai piir, mis on 7 – 26 eluaastat. Selles sihtgrupis võib tinglikult eristada järgmiseid vanusrühmi 7 – 11; 12 -18; 19 – 26. 7-11 12–17 18-26 15 742 27 489 55 853 Tabel 1 Noorsootöö sihtgrupi vanuselise jaotuse statistika seisuga 01.09.2005 vanusrühmade lõikes (Statistikaamet) Nende vanusrühmade piires saab eristada erinevaid peamisi vajadusi, lähtudes ealistest ning arengulistest iseärasustest, millega tuleb arvestada noorsootöö korraldamisel (vt lisa lisa 1). 3.3. Tallinna noorsootöö SWOT-analüüs 2003. a lõpus alustati tööd Tallinna noorsootöö arengukava koostamisega, mis praeguseks eelpool nimetatud põhjustel on jõudnud antud dokumendi koostamiseni. 2003. a sügisel moodustati töörühmad noorsootöö valdkondades, kuhu kuulusid valdkondade asjatundjad. Töö tulemusena valmis SWOT-analüüs (vt lisa lisa 2), mille alusel võib välja tuua nii olulisemad tugevused kui ka nõrkused linna noorsootöö erinevates valdkondades, aga ka võimalused ja ohud. Tugevustena saab esile tuua olemasolevad ja hästi toimivad noortekeskused, huvikoolid, koolide huviringid, päevakeskused, vaba aja keskused, spordiklubid ja -baasid, noorte- ja projektlaagrid, õpilasmaleva, info- ja nõustamisteenused, noorteühingute aastatoetused. Märkimist väärib ka erinevate partnerite kaasamine noorsootöösse kolmandast, riiklikust ja ärisektorist ning olemasolevad rahvusvahelised kontaktid nii asutuste kui ametkondade tasandil. Linna noorsootöö arengut toetab olemasolev seadusandlus, kõrghariduse omandamise võimalus noorsootöö valdkonnas ja avalikkuse huvi noortega seonduvate teemade vastu, s.h eriti riskirühma noorte, nõustamise, info ja osaluse teemade osas. Nõrkustena tuleb märkida võrgustiku ja koostöö puudulikkust erinevate noortega seotud valdkondade ja asutuste vahel kitsamalt ning töömudelite ebapiisavust, mis on seotud asjaoluga, et noorsootöö ise on alles noor ning töömudelid vajavad välja arendamist või kaasajastamist, lähtudes noorte vajadustest, huvidest. Nõrkusteks on kindlasti materiaalsete ja inimressursside vähesus noorsootöös, samuti objektiivse teabe vähesus noorte vaba aja veetmise trendide, infohankimise harjumuste, osalussoovide jm osas. Erivajadusega noorte kaasamine noorsootöösse ja erivajadustega noorte integreerimine läbi noorsootöö meetodite on samuti väljakutseks. Täiendkoolitussüsteem noorsootöötajatele ja noorsootöö valdkonnas tegutsevatele pedagoogidele ei ole piisav. Ohtudena laiemas mõttes võib näha seaduste rakendatavuse probleemi, planeerimise ja järjepidevuse probleemi mitmetes noorsootöö valdkondades, samuti noorsootöö vähest tähtsustamist riigi tasandil. Lühidalt võib SWOT-analüüsi tulemused Tallinna noorsootöö hetkeolukorra kirjeldamisel kokku võtta alljärgnevas: • innovatiivsus ja arengusuunad noorsootöös – kas neid jälgitakse ja järgitakse; • koostöövõrgustiku arendamise küsimused; • noorte osalus – noorte passiivsus teeb muret; • noorsootöö koordineerimine ja planeerimine Tallinna linnas – kes vastutab, kes otsustab, kes teeb; • noorsootöö väärtustamise küsimus, s.h tähelepanu noorsootöötajate ja noorsootöö valdkonnas tegutsevate pedagoogide täiendkoolitusele ja tunnustamisele. 3.4. Lähteseisundi täpsustumine Arvestada eelpool kirjeldatud vajadust üleminekuks valdavalt «noor kui probleem» lähenemiselt «noor kui ressurss» lähenemisele, innovatiivseid suundi Euroopa noortepoliitikas ja noorsootöös ning läbiviidud SWOT-analüüsi, võib Tallinna noorsootöö lähteseisundit kirjeldada kui vajaduste ja küsimuste kokkuviimist (vaata joonis 3). Lähteseisundit arvesse võttes võib tõdeda, et on kindlad küsijad ehk noorsootöö valdkonna erinevad otsustajad ja teostajad, kes vajavad teavet edasiste arengusuundade osas. Samuti on olemas vajadused, mis lähtuvad noortest ning üldistest arengusuundadest ja noorsootöö elluviijate (nendesamade küsijate) hinnangutest (SWOT).

Joonis 3. Vajadused ja küsimused Tallinna noorsootöö korraldamisel 4. TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUSUUNAD 2006 – 2010 Tallinna noorsootöö visioon 2010. aastal on Tallinna linnas noorest kui subjektist lähtuv, pidevalt arenev, mitmekülgne ja kvaliteetne noorsootöö, mille korraldamine on loogiline, traditsioone ja innovaatilisi arengusuundi arvestav. Tallinna noorsootöö missioon Loovad lahendused ja säravad silmad! Toetada noorte arenemist isiksusena ja kodanikuna ning luua noortele mitmekülgsed ja kvaliteetsed võimalused osalemiseks linnaelus ja ühiskonnaelus laiemalt. Pakkuda noorsootöö tegijatele selged eesmärgid koos loominguvabadusega. Eesmärgid 1. Noorte vajadused, huvid, positiivne ja terviklik areng on võetud lähtealuseks kõigis Tallinna noorsootöö valdkondades. 2. Tallinna noored osalevad linna- ja ühiskonnaelus laiemalt, noored on kaasatud, informeeritud, nõustatud aja- ja asjakohaselt. 3. Koostöövõrgustik on välja kujunenud, linna noorsootöö korraldamise süsteem on selgete vastutuse, õiguste piiridega ja ressursside jaotamise põhimõtetega.» 4. Tallinna linnas väärtustatakse kvaliteetset noorsootööd. Eesmärkide täitmiseks on vajalik 1. Uuringute läbiviimine noorte vaba aja veetmise huvide ja eelistuste kohta. 2. Tallinna noorte erinevate saavutuste tunnustamine (tunnustamissüsteemi arendamine). 3. Uute meetodite tutvustamine ja kasutamine noorsootöös, metoodilise materjali väljaandmine. 4. Noorte osaluse toetamine: toimivate osalusvormide arendamine ja uute tekkimisele kaasaaitamine, s.h Tallinna linna noortenõukogu tööle laiema kandepinna loomine, õpilasomavalitsuste, Tallinna õpilasesinduse, õpilasvolikogu ja linnaosade õpilasnõukodade kaasamine. 5. Info- ja nõustamisteenuste arendamine, s.h kaasaegse infotehnoloogia kasutamine ning teenuste mahu suurendamine, s.h karjääri- ja psühholoogiline nõustamine, tugiisikuteenus, erivajadusega noortele suunatud programmid ja projektid. 6. Vabatahtliku töö tutvustamine ja edendamine noorte seas. 7. Rahvusvahelistes noorsootöö ja noorte koostöövõrgustikes osalemine. 8. Noorsootöö ühtne ja efektiivne koordineerimine Tallinna linnas. 9. Noorsootöö kõigi valdkondade kvaliteedi arendamine ja tagamine, noorsootöötajate ja noorsootöö valdkonnas tegutsevate pedagoogide täiendkoolitus- ja tunnustamissüsteemi loomine. 10. Noorsootöö osakonna loomine spordi- ja noorsooameti juurde, vastutuspiirides kokkuleppimine sidusametite ja linnaosadega.

Joonis 4 Noorsootöö arengusuunad KOKKUVÕTE Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006 – 2010 on valminud pikaajalise protsessi käigus. Dokument arvestab Eesti noortepoliitika ja noorsootöö üldiste suundumustega, noorsootöö korraldusega ja traditsioonidega Tallinna linnas. Samas annab dokument linna noorsootöö edasiseks arenguks ühtse lähtepositsiooni, tuues sisse Euroopa Liidu noortepoliitika innovatiivsed suunad, täpsustades mõisted ja aluseks võetava kontseptsiooni, mis põhineb noorel ja tema positiivse arengu toetamisel. Käesolev dokument määratleb Tallinna noorsootöö arengu visiooni, missiooni, eesmärgi ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud arengud aastateks 2006 – 2010. Tallinna noorsootöö arengusuundade dokumendi juurde kuuluvad ametite ja linnaosade noorsootöö tegevuskavad aastateks 2006 – 2010, mis kinnitatakse hiljemalt 1. oktoobriks 2006. Tallinna noorsootöö arengusuundade väljatöötamisele on arutelude ning konsultatsioonidega kaasa aidanud Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna töötajad, hr Tony Elliston (Youth Action, London), Helsingi Noorsooameti töötajad, European Association for Leisure Time Institutions of Children and Youth esindajad. Tallinna noorsootöö arengusuundade väljatöötamisel on osalenud ja tänuväärse panuse andnud (tähestikulises järjekorras): Allekand, Anu Lausing, Tarmo Rand, Diana Altsaar, Dei Lepik, Kristi Randver, Tarvi Annus, Eve Leopard, Merle Rannala, Ilona-Evelyn Arbet, Krista Lill, Monika Rannala, Viljo Arro, Alo Liivanurm, Kristi Rammo, Margit Gerretz, Malle Lupina, Ave-Triin Raudsaar, Kati Hansson, Külli Läänemets, Lauri Rohtla, Ardo Hein, Katrin Mellis, Katrin Roosmaa, Raivo Ivanov, Igor Meos, Maia Ruuse, Kristina Janter, Egon Metsaäär, Margus Sadam, Urmas Jarotskaja, Galina Mill, Milvi Savisaar, Maria Jõgiaas, Ave Mägi, Tiiu Sibrits, Tarmo Jäppinen, Kaia Nestor, Mihkel Sundja, Lennart Juske, Jaak Nõmmoja, Reet Tamm, Kristjan Kadak, Tiiu Ohno, Katrin Tammik, Heidi Kallas, Ly Ojala, Varje Terik, Tiit Kaldam, Ivar Paat, Valvo Tutt, Anu Kallemets, Kalev Polli, Tiiu Urb, Külli Kask, Kersti Poola, Margus Uska, Urmas Kingsepp, Eike Pops, Karin Vaikmaa, Sander Kirde, Ene Pramann, Priit Vakra, Andres Kobõlinski, Roman Pramann, Silver Vakra, Rainer Kodi, Mirjam Pramann, Tiiu Vaks, Asta Kost, Reet Pukk, Estel Veevo, Annely Kurve, Kadri Raid, Ene Õllek, Hailii Kuslap, Karin Raie, Jaak Käit, Helen Raiski, Marika Jooniste ja tabelite loetelu Joonis 1 Noor ja teda ümbritsevad süsteemid. Kohandatud U. Bronfenbrenner´i järgi. Lk. 5 Joonis 2 Tallinna noorsootöö korraldamise hetkeseis. Lk 8 Joonis 3 Vajadused ja küsimused Tallinna noorsootöö korraldamisel. Lk 11 Joonis 4 Visiooni saavutamine. Lk 13 Tabel 1 Noorsootöö sihtgrupi vanuselise jaotuse statistika seisuga 01.09.2005 vanusrühmade lõikes. Lk 9 KASUTATUD ALLIKAD: ALAEALISE mõjutusvahendite seadus. 1998. Riigi Teataja I 1998, 17, 264. BRONFENBRENNER,U. (ed) 2005. Making Human Beings Human. SAGE Publications. EESTI noorsootöö kontseptsioon (online). 2001. Haridusministeerium.[cited 06.01.2005] Available http://www.hm.ee EESTI noorsootöö arengukava aastaiks 2001 – 2004 (online). 2001. Haridusministeerium. .[cited 06.01.2005] Available http://www.hm.ee EESTI majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005 -2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks. [cited 24.10.2005] Available http://www.riigikantselei.ee/failid/2005 10 13 MTTK L pp.pdf EESTI Vabariigi haridusseadus. 1992. Riigi Teataja 1992, 12, 192. EESTI Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon «Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid». 1995. EESTI Vabariigi lastekaitse seadus. 1992. Riigi Teataja 1992, 28, 370. EESTI Vabariigi töölepingu seadus. 1992. Riigi Teataja 1992, 15/16, 241. EUROOPA Komisjoni Valge Raamat «Uus hoog Euroopa noortele». 2003. JAMES, A; JAMES, A.L. 2004. Constructing Childhood: theory, policy and social practice. London: Palgrave Macmillan. KELLY, P. Youth as an Artefact of Expertise: Problematizing the Practice of Youth Studies in an Age of Uncertainty. Journal of Youth Studies, Vol.3, No 3, 301 – 315, 2000 [cited 26.01.2005]. LERNER, M.R; Dowling,E; Anderson, P.M. Positive Youth Development: Thriving as the Basis of Personhood and Civil Society. Applied Developmental Science 2003, Vol.7, No 3, 172-180 [cited 26.01.2005]. NOORTEPOLIITIKA ja noorsootöö strateegia 2006 – 2013 (eelnõu). 2005. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. NOORSOOTÖÖ seadus.1999. Riigi Teataja I 1999, 27, 392. PEREKONNASEADUS. 1994. Riigi Teataja I 1994, 75, 1326. SOTSIAALHOOLEKANDE seadus. 1995. Riigi Teataja I 1995, 21, 323. SROUFE, A.L; Egeland, B; Carlson, E.A; Collins, A.W. 2005. The Development of the Person. The Minnesota Study of Risk and Adaptation from Birth to Adulthood. The Guilford Press. STUDY on the State of Young People and Youth Policy in Europe. 2001. Final Reports Vol.1. Institutio di Ricerca S.c.r.l TALLINNA Arengukava 2005 – 2014. 2004. Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrus nr 53. TALLINNA linnas enim kasutatavad noorsootööalased mõisted. 2005. MTÜ Noorte AMG. Tallinn TALLINNA Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Pedagoogikaülikool. 2004. Tallinna kuue linnaosa koolide 8. klasside õpilaste turvalisuse ja riskikäitumise uuringu tulemused. TALLINNA Strateegia «Tallinn 2025». 2004. Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrus nr 23. TALLO, I. Ametnikueetika (online). Eesti Haldusjuhtimise Instituut 1998 [cited 03.04.2005]. Available http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp (KOOLITUS/Õppematerjalid/Ametnikueetika) TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. 2004. Legaalsete ja illegaalsete uimastite kasutamine Tallinna 15-16-aastaste õpilaste hulgas. UNGAR, M. The Social Construction of Resilience Among «Problem» Youth in Out-of-Home Placement: A Study of Health Enchancing Deviance. Child and Youth Care Forum 30(3), June 2001 [cited 17.03.2004]. VALSINER, J; Conolly, K.j (ed) 2003. Handbook of Developmental Psychology. SAGE Publications VANISTENDAEL, S. 1995. Growth in the Muddle of Life. Resilience: Building on peoples´strengths. International Catholic Child Bureau. WORLD Programme of Action for Youth to the Year 2000 and Beyond. 1996. Resolution adopted by General Assembly of United Nations A/RES/50/81. Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006. a määrusega nr 7 kinnitatud lisa lisa 1 Noorte vanusrühmade tinglik jaotus ja põhiliste arenguliste eripärade kirjeldus (siinkohal võib tagasi viidata teksti lk 4, kus on juttu tavapärasest, üldlevinust arusaamisest nooruse arengufaasidest – siinkohal on esitatud valikuline lühikokkuvõte nimetatud allikate põhjal) (Sroufe, A.L; Egeland, B jt, 2005; Valsiner, J; Conolly, K.J 2003) Vanusrühm 7 – 11. Kui enne kooli lapse sotsiaalsed kontaktid hakkavad laienema, siis selles vanuses veedab laps, noor kodust eemal järjest enam aega. Kasvab koduväliste kontaktide ja suhete osakaal perekontaktide ees. Laps, noor osaleb üha enam organiseeritud tegevustes, rühmades, kuhu ei ole kaasatud lapsevanemad. Kõige olulisem selles vanuses on loomulikult sisenemine täisajaga kooliellu ja kohustuste suurenemine võrreldes varasemaga. Ega asjatult ei ole mitmed arengupsühholoogia teoreetikud ja praktikud rõhutanud, et vanus 7 – 11 (mõnes allikas ka vanus 6 – 11 (12)) on kompetentsuse kujunemise aeg, kus laps omandab, arendab eneses oskusi, andeid (sealhulgas neid, mis talle positiivsed tunduvad). See on ka esimeste saavutuste ja sügavamate sõprussuhete aeg. Samal ajal areneb noorel terviklikum arusaam iseendast. Vanusrühm 12 – 18. Noor veedab järjest enam aega kodust eemal. Sellel perioodil on suhted eakaaslastega eriti olulised, samuti kuulumine mõnesse gruppi. Tekivad romantilised suhted. Ära tuleb märkida ühiskonna kõrged ootused selle vanusrühma suhtes: sooritused koolis, enese arendamine mõnel valitud alal, kindlad tulevikuplaanid jne. Samuti ühiskonna ootus enesemääratluse osas vanuseks 18 – kuhu lähed õppima, kelleks saad, miks jne. Kas arenguiseärasustest, ühiskonna kõrgetest ootustest ja survest, aga selles vanusrühmas on võimalik rääkida noorte vajadusest end proovile panna, erinevaid asju proovida. Vanusrühm 19 – 26. Vanusrühma kuuluvaid noori nimetatakse ka noorteks täiskasvanuteks. Olulisel kohal on eneseteostamine ja iseseisvasse ellu sisenemine. Otsused ja saavutused, mis sellel perioodil tehakse, avaldavad üldjuhul pikaajalist mõju. Oma elu eest vastutamine ja kõigi sellest tulenevate kohustuste ning õiguste omamine, lähedussuhted, enesemääratlemine professionaalsel ja isikliku elu tasandil, sõpruskond ja vaba aeg – need on selles vanuses olulisemad märksõnad. Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006. a määrusega nr 7 kinnitatud lisa lisa 2 SWOT-analüüsi detailsemad tulemused SWOT-analüüsiga alustati Tallinna noorsootöö arengukava koostades 2003. aasta lõpus. SWOT-i viisid läbi töörühmad, kuhu kuulusid noorsootöö valdkondade asjatundjad. Käesolevalt on esmased tulemused veelkord läbi töötatud ja koondatud lugejasõbralikku vormi. Nimetatud protsess leidis aset 2004. aasta detsembris. Erinoorsootöö Tugevused • Alaealiste komisjonid linnaosades • Hoolekandeteenused erivajadustega noortele ja nende peredele • Sotsiaaltöötaja ja psühholoog koolis Nõrkused • Töö- ja koostöömudelite puudulikkus (s.h alaealiste komisjonide, tugiisiku teenuse) • Võrgustik kujunemata • Noorsootöötajate ettevalmistus tegelemaks valdkonnaga Võimalused • Toimiv kohtu- ja kriminaalhooldussüsteem • Koostöö võimalused (pere, avalik ja kolmas sektor) Ohud • Seaduste rakendatavus puudulik • Planeerimise ja järjepidevuse traditsiooni puudumine • Sihtgrupi sildistamise oht Huvialaharidus Tugevused • Olemasolev huvialakoolide ja -keskuste võrgustik linnas. Nõrkused • Asutuste võrgustik piirkonniti ebaühtlane • Vähene koostöö erinevate asutustega. Võimalused • Huvialahariduse traditsioon, s.h õppekavade, ühtse metoodika olemasolu. Ohud • Pedagoogilise kaadri vananemine, vähene innovatiivsus. • Noorte käitumisharjumuste, huvide muutumine. Noorsootööalane koolitus Tugevused • Piisav praktika- ja vabatahtliku töö baaside olemasolu (linnalaagrid, keskused, ühingud). • Seadusandlikud aktid linna noorsootöötajate ja noorteühingute juhtide koolitamiseks. • Kolmanda sektori noorsootööalase koolitustegevuse toetamine. Nõrkused • Tallinna arengukavas planeeritud täiendkoolituskava puudub. • Noorsootöötajate koolitusvajadus linnas kaardistamata. • Puudub ülevaade koolitajatest, tasemest. Võimalused • Noorsootöötaja eriala õppekavad Tallinna Pedagoogilises Seminaris, TÜ Narva Kolledžis, Viljandi Kultuurikolledžis. •Mitmekülgsed täiendkoolitusvõimalused era- ja kolmandas sektoris. • Konkurents Ohud • Noorsootöötaja kutsestandard puudub. • Vajakajäämised eriala õppekavades. • Puuduvad ajakohased uuringud, info. Noorte teavitamine ja nõustamine Tugevused • Tasuta nõustamisteenused. • Tallinna Noorte Infokeskus noorteinfo koondajana. Nõrkused • Info liikumine. • Järjepidevuse puudumine linna tasandil. Võimalused • Teema on järjepidevalt aktuaalne. Ohud • Süvenevad sotsiaalsed probleemid. • Projektipõhine töö valdkonnas. Noorte tervistav ja arendav puhkus Tugevused • Koolitatud laagrijuhid ja -kasvatajad • Noortelaagrite korraldamise toetuse eraldamise kord linnas toimib • Tallinna ANK-s toimuvad koolivaheajalaagrid (eelarves planeeritud) Nõrkused • Linnaeelarvelised asutused (koolid) võimaluseta laagritoetust taotleda • Linnavälised laagrid kallimad: toetamine sama • Puudub linna laagribaas • Puudub infot koondav andmebaas • Sotsiaalhoolekande sihtotstarbelisi toetusi (lapsevanematele) ei kasutata eesmärgipäraselt Võimalused • Teema on aktuaalne. Ohud • Riskigrupi noorte arvu suurenemine. • Elukalliduse üldine tõus Noorte töökasvatus Tugevused • SA Tallinna Õpilasmalev (edukalt käivitunud, kindel rahastamine). • Tallinna Ametikool. Nõrkused • Karjäärinõustamine üldhariduskoolides • Õpilasmaleva rühmajuhtide ettevalmistus. • Koostöö ametkondade vahel puudulik. • Noorte teadlikkus tööõigusest kehv. Võimalused • Avalikkuse positiivne suhtumine õpilasmaleva traditsiooni taastamisse. • Karjääriplaneerimist toetav veebileht. Ohud • Riigi tasandil ei tähtsustata valdkonda. • Erasektori passiivsus valdkonnas. Noorte osalus Tugevused • Rahvusvahelised koostööpartnerid. • Linna huvi valdkonna arendamiseks. Nõrkused • Noortepoolne passiivsus (Tallinnas). • Koostöö raskused noorteorganisatsioonide vahel. • Ebapiisav toetus noorte omaalgatusele. Võimalused • Aktiivsed ja motiveeritud meeskonnad. • Traditsioonid ja järjepidevus. Ohud • Projektipõhine töö valdkonnas. • Organisatsioonide sisemine jätkusuutlikkus. Lisaks leidsid töörühmad kõiki valdkondi läbivalt, et sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus avaldavad noorsootöö arengule negatiivset mõju - noorsootöö rahastamine ei ole piisav. Volikogu esimees Toomas VITSUT