Haridus- ja teadusminister — Porkuni Kooli põhimäärus — RTL, 18, 316

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimi Kooli nimi on Porkuni Kool (edaspidi kool). § 2. Haldusala, kooli liik (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav põhikool põhihariduse omandamiseks erivajadustega õpilastele, kellel on intellekti- või liitpuue. (2) Kool juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 3. Asukoht ja aadress Kooli asukoht on Porkuni, Tamsalu vald, Lääne-Viru maakond. Kooli aadress on Lääne-Virumaa, 46001 Porkuni. § 4. Pitsat, eelarve, pangaarve ja sümboolika (1) Koolil on oma nimega pitsat, sümboolika ning haridus- ja teadusministri kinnitatud eelarve. Arveldamine toimub riigikassa kaudu. (2) Koolil võib olla pangas oma konto rahandusministri loal tema määratud tingimustel. § 5. Asjaajamise keel ja õppekeel (1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 6. Tegevuse eesmärgid Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) võimaldada erivajadustega õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhiharidus; 2) kujundada erivajadustega õpilastes igapäevaeluga toimetulekuks vajalikke oskusi; 3) pakkuda erivajadustega koolieelikutele tuge alushariduse omandamisel; 4) osutada õppekavavälise tegevusena sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras rehabilitatsiooniteenust erivajadustega isikutele vastavalt puudeliikide spetsiifikale; 5) võimaldada õppekavavälise tegevusena koolitust ja nõustamist erivajadustega õpilastega töötavatele/tegelevatele pedagoogidele ja lapsevanematele/hooldajatele. § 7. Kooli ülesanded Kooli ülesanded on: 1) luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks vastavalt õpilaste erivajadustele ja võimetele; 2) kujundada sobiv õpi- ja arengukeskkond; 3) luua tingimused erivajadustega koolieelikute ettevalmistusrühma tööks; 4) luua tingimused pikendatud õppeajaga õpilastele pädevuste omandamiseks; 5) luua tingimused õpilaste kultuuri- ja sporditegevuseks; 6) luua keskkond, mis toetab õpilase arengut isiksuseks, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, oskab analüüsida olukordi ja teha valikuid, hankida ja kasutada informatsiooni, mõistab töö ja koostöö vajalikkust, oskab hinnata oma edasiõppimise ja tööalaseid võimalusi ning leida rakendust vabal ajal; 7) koostada õpilastele õppevahendeid ja -materjale; 8) luua töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 9) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 31 alusel moodustatud nõustamiskomisjonidega, tööandjatega, lapsevanematega/eestkostjatega (edaspidi lapsevanemad), teiste koolidega ning asjaomaste organisatsioonide ja isikutega; 10) arendada siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutustega; 11) kasutada koolile eraldatud ressursse (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipäraselt ja ratsionaalselt koolituse kvaliteedi kindlustamiseks; 12) tutvustada oma tegevust üldsusele. 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED § 8. Struktuur (1) Koolis on klassid põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivatele erivajadustega õpilastele. (2) Koolis on erivajadustega koolieelikute ettevalmistusrühm(ad). (3) Koolil on õpilaskodu. (4) Koolis töötavad huvialaringid. (5) Koolil on raamatukogu. § 9. Õppekava (1) Kooli õppekava koostatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava alusel. (2) Kooli õppekava koostamisel arvestatakse puudega kaasnevaid erivajadusi. (3) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga pärast kooskõlastamist õppenõukogu ja kooli nõukoguga. (4) Koolil on õigus koostada põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhiharidust omandavale õpilasele kooli õppekava alusel individuaalne õppekava. (5) Toimetuleku riikliku õppekava järgi põhiharidust omandavale õpilasele koostab kool kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. § 10. Õppe- ja kasvatustöö korraldus (1) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit, vahetunni pikkus 10 minutit ja lõunavaheaja pikkus 20 minutit. (2) Õppeainete loend, õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. (3) Koolis toimub õppetöö päevases õppevormis. (4) Koolis toimub igal tööpäeval kasvatustöö, mida viivad läbi kasvatajad kasvatustööplaani alusel, mille kinnitab kooli direktor. (5) Kasvatustöö läbiviimiseks jagatakse õpilased kasvatusrühmadesse. (6) Õpilased lõpetavad kooli vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale. § 11. Ettevalmistusrühma töökorralduse alused (1) Ettevalmistusrühma õppekava põhineb alushariduse raamõppekaval, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (2) Ettevalmistusrühma suurus on kuni 6 last. § 12. Õpilaskodu (1) Koolil on õpilaskodu. (2) Õpilaste elukorraldus õpilaskodus määratakse kooli direktori käskkirjaga kinnitatud õpilaskodu kodukorras. § 13. Kooli vastuvõtmine (1) Õpilasi võetakse kooli vastu vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korrale ning erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alustele ja korrale. (2) Õpilasi võetakse kooli vastu kogu õppeaasta jooksul. § 14. Koolist väljaarvamine Õpilase koolist väljaarvamine toimub § 13 lõikes 1 nimetatud haridus- ja teadusministri määrustega kehtestatud korras. § 15. Õppekavaväline tegevus Õppekavaväliselt kool: 1) osutab Porkuni Kooli õpilastele ning teistele intellekti- ja liitpuudega ning liikumispuudega isikutele rehabilitatsiooniteenust vastavalt puudeliikide spetsiifikale; 2) võimaldab koolitust ja nõustamist erivajadustega õpilastega töötavatele/tegelevatele isikutele; 3) kindlustab vajadusel ja võimalusel teenusevajajad kohandatud õppevahendite ja -materjalidega; 4) võimaldab ürituste korraldamist, majutus- ja toitlustusteenust. 4. peatükk ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 16. Õpilaste õigused Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst, saada õppekavas ettenähtu omandamisel täiendavat abi õpetajalt; 2) õppida individuaalse õppekava järgi; 3) võtta osa kõigist klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt kasvatustöö plaanile; 4) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli direktori, Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveametniku või lastekaitseorgani poole; 5) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustöö korralduse osas; 6) moodustada koolis õpilasesindus ja osaleda selles töös; 7) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel; 8) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta; 9) kasutada klassivälises töös tasuta oma kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid; 10) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet; 11) kasutada teisi õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. (2) Õpilaskodus loob kool õpilasele soodsad tingimused sotsiaalsete oskuste arendamiseks, õppimiseks, enesearenduseks, suhtlemiseks, huvitegevuseks, vaba aja sisustamiseks ning puhkamiseks, arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi. Õpilaskodus elava õpilase toitlustamisel kohaldatakse sotsiaalministri 27. juuni 2002. a määrusega nr 93 «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis» lasteasutuses ööpäevaringsel ülalpidamisel olevate laste suhtes sätestatut. § 17. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) õppima võimetekohaselt, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; 3) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 4) järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli ja õpilaskodu kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 8) järgima tervislikke eluviise; 9) täitma seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud teisi kohustusi. § 18. Tunnustuse ja laituse avaldamine (1) Õpilasele avaldatakse tunnustust vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õpilaste tunnustamise korrale ning direktori käskkirjaga. (2) Lapsevanemale avaldatakse tunnustust kooli tänukirjaga. (3) Õpilasele avaldatakse laitust märkusega õpilaspäevikus, kirjaliku teatega lapsevanemale või direktori käskkirjaga. § 19. Õpilaste tervise kaitse (1) Õpilaste tervise kaitsel lähtub kool õigusaktidega kehtestatud nõuetest. (2) Koolil on tervisekaitse-eeskirjadele ja -normidele vastav päevakava. § 20. Õpilasesindus (1) Õpilasesindus tegutseb käesoleva määruse ning õpilasesinduse põhimääruse alusel. (2) Õpilasesinduse põhimääruse kiidab heaks kooli nõukogu ja kinnitab kooli direktor käskkirjaga. § 21. Varalise kahju hüvitamine Õpilase poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane või tema seaduslik esindaja õigusaktidega kehtestatud korras. 5. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD § 22. Kooli personal (1) Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad, kes moodustavad kooli personali. (2) Pedagoogid on õpetajad, direktor, tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. § 23. Personali koosseisu määramine ja töölepingud (1) Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisudest. (2) Töölepingud kooli töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 24. Konkursi korraldamine ja atesteerimine (1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi kooli nõukogu kinnitatud korra alusel. (2) Pedagoogide atesteerimist korraldatakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide atesteerimise tingimuste ja korra kohaselt. § 25. Personali ametiülesanded, õigused, kohustused ja vastutus (1) Personali ametiülesanded, õigused, kohustused ja vastutus reguleeritakse kooli põhimääruse, töösisekorraeeskirja, töötajate ametijuhendite, töölepingute ja kollektiivlepinguga. (2) Töösisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kinnitab direktor. (3) Kooli personalil on õigus täiendada oma teadmisi, osaledes täiendusõppes vastavalt kooli personali koolituse korraldamise kavale. (4) Kooli personalile avaldatakse tunnustust direktori käskkirjaga. 6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE § 26. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kes kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli nõukogu ja õpilasesindusega. (2) Direktor: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega; 2) juhatab kooli õppenõukogu tööd; 3) korraldab õpilase kooli vastuvõtmise aluseks oleva nõustamiskomisjoni otsuse rakendamise koolis; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepingud; 5) kinnitab käskkirjaga töösisekorraeeskirjad ja personali ametijuhendid; 6) korraldab kooli nõukogu ja õppenõukogu õiguspäraste otsuste täitmist; 7) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 8) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli eelarve projekti; 9) tagab kooli eelarve täitmise; 10) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 11) esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 12) lahendab talle töölepinguga pandud teisi ülesandeid. (3) Kooli direktori ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korrale. (4) Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister. § 27. Kooli õppenõukogu Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud alusel. § 28. Kooli nõukogu (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimiseks ja selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab haridus- ja teadusminister kooli nõukogu. (2) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 29. Kooli tegevuse planeerimine Kooli tegevuse planeerimine toimub vastavalt Porkuni Kooli arengukavale. 7. peatükk VARA, RAHASTAMINE JA ARUANDLUS § 30. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt sihtotstarbeliselt kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ja valduses olevat vara vastavalt riigivaraseadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele. § 31. Rahalised vahendid (1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt ja annetustest. (2) Kool võib saada tulusid käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest. § 32. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetele alustele. (2) Õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast. (3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 33. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrale. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 34. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridusministri 23. novembri 2001 määrus nr 66 «Porkuni Kooli põhimäärus» (RTL 2001, 127, 1829; 2003, 4, 39) tunnistatakse kehtetuks. Minister Mailis REPS Kantsler Jaan KALLAS