Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus

(1) Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

(2) Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud võimalus anda tagatis väärtpaberite hoiustamisena kohtu deposiitkontole kehtib alates 2007. aasta 1. jaanuarist.

(1) Menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne käesoleva seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt.

(2) Seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtumenetlusse võetud asjades kohtualluvus ja -pädevus tulenevalt käesoleva seaduse jõustumisest ei muutu.

Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt.

Isik, kes on käesoleva seaduse jõustumisel menetlusosaline Riigikohtu menetluses olevas tsiviilasjas, võib Riigikohtu menetluses osaleda ilma esindajata.

(1) Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud maksekäsu elektrooniline kiirmenetlus toimub kuni kohtutes tehniliste tingimuste loomiseni paberkandjal esitatud dokumentide alusel. Elektroonilisele menetlusele ülemineku aja ja kohtud, kus seda rakendatakse, määrab justiitsminister vastavalt tehnilistele võimalustele.

(2) Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini ei toimu maksekäsu kiirmenetlust järgmiste nõuete osas

1) lepinguvälised nõuded, välja arvatud alaealise lapse elatisnõudes ning liikluskindlustuse seaduse §-dest 6 ja 48 tulenevad lepinguvälised nõuded;

2) lepingust tulenevad nõuded summaga üle 100 000 krooni;

3) lepingust tulenevad kõrvalnõuded ulatuses, mis ületavad põhinõuet.

(3) Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud.

(4) Hageja taotlusel võib enne 2006. aasta 1. jaanuari esitatud hagiavaldust menetleda maksekäsu kiirmenetluse avaldusena.

Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kohtuvea parandamise avaldus ja teistmisavaldus vaadatakse läbi seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud vahekohtu kokkuleppe kehtivust hinnatakse seni kehtinud seaduse kohaselt.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Enne käesoleva seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Sel juhul teeb apellatsioonimenetluse eeltoiminguid esimese astme kohus ja kassatsioonimenetluse eeltoiminguid ringkonnakohus.

Käesoleva seaduse jõustumine ei piira Eesti Vabariigi seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta alusel tegutsenud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu tegevuse jätkamist ega tema seni kehtinud menetluskorra kehtivust, kui see ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.

(2) Tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada üksnes tehinguid, mis on tehtud pärast täitemenetluse seadustiku jõustumist.

(3) Isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne 2001. aasta 1. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast 2001. aasta 1. märtsi, on õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras.

(4) Kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Vabariigi Valitsus korraldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse väljakuulutamist.

(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 26 punkt 3, § 32 punktid 1 ja 2, §-d 36, 50 ja 65 jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Õiend

Algtekst, tervikteksti põhjal uue tervikteksti versiooni koostamisel jäetakse teiste aktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise sätted terviktekstist välja.