Sotsiaalminister — Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus — RTL, 16, 295

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 42 lõike 1 alusel ning kooskõlas nimetatud seaduse § 67 lõike 2 punktiga 2. § 1. Üldsätted (1) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. (3) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, millel on oma eelarve ja arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus. (4) Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvaheliste õigusaktide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest. (5) Amet on aruandekohustuslik sotsiaalministri ees, kes suunab ja koordineerib selle tegevust ning teostab ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. (6) Amet teeb koostööd Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna ja teiste osakondadega. (7) Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Lembitu 12, 15092 Tallinn. Ameti aadressil mitteasuva struktuuriüksuse asukoht märgitakse selle põhimääruses. § 2. Tegevusvaldkond ja ülesanded (1) Ameti tegevusvaldkond on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine, riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osaline kustutamine, püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine, rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine, psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste korraldamine, ohvriabiteenuse osutamine ning riikliku pensionikindlustuse registri, arstliku ekspertiisi andmekogu ja ohvriabi juhtumite andmebaasi pidamine. (2) Ameti ülesanded on: 1) riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine, maksmine ja vastava praktika ühtlustamine; 2) püsiva töövõimetuse ja puude arstlike ekspertiiside tegemine, vastava praktika ühtlustamine ning järelevalve töövõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide tegevuse üle; 3) riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste ja rehabilitatsiooniteenuse saajate ning püsiva töövõimetuse ja puude arstlike ekspertiiside arvestuse pidamine; 4) lapse kasvatamise alusel ühel vanemal riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osaline kustutamine ja selle üle arvestuse pidamine; 5) kinnipidamiste tegemine pensionidest, toetustest ja hüvitistest ning enammakstud summade sissenõudmine seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 6) psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste koordineerimine ja korraldamine juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku (juhtumikorraldajad, psühhiaatriahaiglate juhtumikorraldajad, perearstid ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad) kaudu, osalemine riikliku hoolekande teenuste planeerimises; 7) riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamiseks õigustatud isikute rehabilitatsiooniteenusele suunamine ja selle teenuse finantseerimine; 8) ohvriabiteenuse osutamine ja selle korraldamine; 9) riikliku pensionikindlustuse registri, arstliku ekspertiisi andmekogu, ohvriabi juhtumite andmebaasi ja muude ameti tööks vajalike andmekogude pidamine; 10) riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktide täitmine oma pädevuse piires; 11) ameti juures asuva vaidluskomisjoni töö korraldamine; 12) ameti põhiülesannete täitmiseks vajaliku eelarve projekti koostamine, eelarve täitmise analüüs ja aruandlus; 13) sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel; 14) ameti valduses oleva riigivara valdamine, kasutamine ja käsutamine õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras; 15) riigi esindamine kohtuvaidlustes oma pädevuse piires; 16) osalemine õigusaktide, sealhulgas riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute eelnõude väljatöötamises; 17) selgituste andmine ameti tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohta; 18) ameti teenistujate täienduskoolituse korraldamine; 19) märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine, teabe avalikustamine ning teabenõuete täitmine; 20) vaidemenetluse läbiviimine seaduses sätestatud korras; 21) riikliku sunni kohaldamine seaduses sätestatud korras ja juhtudel; 22) muude õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. § 3. Ameti juhtimine (1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist sotsiaalminister kantsleri ettepanekul. (2) Peadirektor: 1) juhib ameti tegevust osakonnajuhatajate kaudu ning korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) esindab ametit põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel ning annab volitusi ameti esindamiseks; 3) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab sotsiaalministrile aru ameti tegevusest; 4) esitab sotsiaalministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks ja ameti eelarve kohta ning teostab järelevalvet eelarve täpse ja otstarbeka kasutamise üle; 5) esitab sotsiaalministrile ettepanekuid ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamiseks ja muutmiseks; 6) korraldab ameti sisekontrolli süsteemi rakendamist ja siseauditialast tööd; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad; 8) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid abiteenistujatega; 9) kinnitab sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, teenistujate palgad ja ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused ning muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad; 10) teostab teenistuslikku järelevalvet sotsiaalministri määratud ulatuses ja korras; 11) moodustab ameti tegevusvaldkonnas nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi; 12) valdab, kasutab ja käsutab ameti valdusesse antud riigivara ja vahendeid kooskõlas õigusaktidega; 13) sõlmib ameti nimel lepinguid kinnitatud eelarve piires või volitab selleks teisi isikuid; 14) pärib aru ameti teenistujatelt, edutab ametnikke, kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses sätestatud juhtudel ja korras; 15) annab teenistusalastes küsimustes käskkirju seaduste ja muude õigusaktide alusel käesoleva põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmiseks; 16) annab ametnikele volitusi ameti nimel toimingute tegemiseks ja haldusaktide andmiseks seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks; 17) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega ning sotsiaalministri määruse või käskkirjaga. (3) Peadirektori ajutisel äraolekul asendab teda peadirektori esimene asetäitja, viimase äraolekul peadirektori määratud ametnik. § 4. Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded (1) Ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab sotsiaalminister ameti peadirektori ettepanekul. (2) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja piirkondlikud pensioniametid. (3) Ameti struktuuriüksused on: 1) pensionide ja toetuste osakond, mille põhiülesanded on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise ning maksmise õiguslike küsimuste korraldamine, koordineerimine ja vastava praktika ühtlustamine ning riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osaline kustutamine; 2) arstliku ekspertiisi osakond, mille põhiülesanded on rehabilitatsiooniteenuse osutamise ja püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi süsteemi, sealhulgas töövõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide töö korraldamine, koordineerimine ning praktika ühtlustamine, püsiva töövõimetuse ja puude tuvastamiseks täiendava arstliku ekspertiisi tegemine, psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande teenuste koordineerimine ja korraldamine ning püsiva töövõimetuse tuvastamine tulenevalt riikidevahelistest sotsiaalkindlustuslepingutest; 3) välissuhete osakond, mille põhiülesanded on riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktide alusel pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine, maksmise ettevalmistamine ja kohaldatava õiguse kindlaksmääramine ning ameti välissuhete korraldamine; 4) finants- ja varahaldusosakond, mille põhiülesanded on ameti eelarve projekti koostamine, eelarve täitmise analüüs ja aruandlus, riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmine, raamatupidamine, statistiliste aruannete koostamine ning ameti valduses oleva riigivara haldamise ja riigihangete läbiviimise korraldamine; 5) siseauditiosakond, mille põhiülesanded on sõltumatu hinnangu andmine ameti sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse ja seaduslikkuse kohta, õigeaegse ja objektiivse teabe tagamine kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumise kohta; 6) õigusosakond, mille põhiülesanded on ameti teenistujate õigusalane nõustamine, osalemine ameti haldusaktide ja muude õigusliku sisuga dokumentide projektide väljatöötamisel ning riigihangete läbiviimisel; 7) personaliosakond, mille põhiülesanded on personalitöö, konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töö ning ameti teenistujate täienduskoolituse korraldamine; 8) ohvriabi osakond, mille põhiülesanded on ohvriabiteenuse osutamine ja korraldamine; 9) asjaajamise osakond, mille põhiülesanded on ameti asjaajamise korraldamine ja koordineerimine; 10) süsteemitehnoloogia osakond, mille põhiülesanded on ameti arvutivõrgu riistvara ja süsteemitarkvara hoolduse ja arenduse, andmeside ning infotehnoloogilise andmeturbe korraldamine; 11) infosüsteemide osakond, mille põhiülesanded on informaatika arengustrateegia kavandamine ja ellurakendamine, ameti ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide ja andmekogude väljaarendamine ja haldamine ning andmete ja tarkvara administreerimise tagamine; 12) pensionikindlustuse registri osakond, mille põhiülesanded on riikliku pensionikindlustuse registri pidamine volitatud töötlejana, registri andmete töötlemine ja väljastamine; 13) vaidluskomisjoni talitus, mille põhiülesanne on ameti juures asuva vaidluskomisjoni töö korraldamine; 14) piirkondlikud pensioniametid (edaspidi pensioniamet), mille põhiülesanded on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmise ettevalmistamine ning püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine oma tööpiirkonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus. (4) Pensioniameti asukoht, allüksused, ülesanded ja pädevus määratakse pensioniameti põhimääruses. (5) Ameti koosseisus olevad pensioniametid on: 1) Tallinna Pensioniamet, mille tööpiirkond on Harju maakond, Rapla maakond ja Järva maakond; 2) Tartu Pensioniamet, mille tööpiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond; 3) Pärnu Pensioniamet, mille tööpiirkond on Pärnu maakond, Lääne maakond, Saare maakond ja Hiiu maakond; 4) Virumaa Pensioniamet, mille tööpiirkond on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond. (6) Ameti osakonnad ja talitused juhendavad pensioniameteid oma pädevuse piires. (7) Ameti osakonda juhib osakonnajuhataja, talitust talituse juhataja ja pensioniametit pensioniameti direktor. (8) Osakonna ja talituse juhataja ning pensioniameti direktor vastutab osakonnale, talitusele või pensioniametile pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Nende teenistuskohustused ja õigused määratakse vastava struktuuriüksuse põhimääruses. (9) Osakonnajuhataja, talituse juhataja ja pensioniameti direktori ajutisel äraolekul asendab neid vastav asetäitja või peadirektori määratud ametnik. (10) Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse osakonna põhimääruses. (11) Pensioniameti koosseisu kuuluvad osakonnad, mille tööpiirkond määratakse pensioniameti põhimääruses. (12) Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad nõunikud, juhid, abid ja teised spetsialistid, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus sätestatakse ametijuhendis, mille kinnitab ameti peadirektor. § 5. Ameti sümboolika (1) Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõna «Sotsiaalkindlustusamet». (2) Ameti struktuuriüksusel võib olla oma pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (3) Ametil on oma nimega dokumendiplangid. (4) Ameti struktuuriüksusel võib olla oma dokumendiplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. Struktuuriüksuse dokumendiplangil kasutatakse ameti sümboolikat ja sõna «Sotsiaalkindlustusamet» koos vastava struktuuriüksuse nimega. (5) Ameti ja tema struktuuriüksuse dokumendiplangi kasutamise kord määratakse ameti asjaajamiskorras. (6) Amet juhindub sümboolika kasutamisel riigilipu ja riigivapi kasutamist reguleerivatest õigusaktidest. (7) Ameti struktuuriüksuse ja selle allüksuse teenistujatel võib olla vormiriietus. Töövormi kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab peadirektor. § 6. Lõppsätted (1) Ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. (2) Sotsiaalministri 5. novembri 2003. a määrus nr 125 «Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus» (RTL 2003, 116, 1855; 2004, 154, 2327) tunnistatakse kehtetuks. (3) Määrus jõustub 2006. aasta 1. märtsil. Minister Jaak AAB Kantsler Maarja MÄNDMAA