Haljala Vallavolikogu — Haljala valla arengukava kinnitamine — KO, 35, 417

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja paragrahvi 37 alusel Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haljala valla arengukava aastateks 2006–2009 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 16. jaanuaril 2006.a. Volikogu esimees Leo AADEL LISA 1: Haljala Vallavolikogu 10.jaanuari 2006 määrusele nr.2 «Haljala valla arengukava kinnitamine» HALJALA VALLA ARENGUKAVA 2006-2009 1. Põhimõisted Areng – majanduslike, sotsiaalsete ja looduskeskkonna muutuste protsess, millel puudub ühtne ja lihtne määratlus. Tavapäraselt nähakse arenguna positiivseid muutusi. Arengukava – arengukava on dokument, mis määrab Haljala valla arengu eesmärgid, näitab ära ressursid ja tegevused, mis tagavad Haljala valla jätkusuutliku arengu, sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Investeering – kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel. Projekt – täpselt kavandatud tegevuste kompleks koos eelarvega kindlaksmääratudprotsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline planeerimine– süstemaatiline arendustegevusi integreeriv sammsammuline protsess arengueesmärkide ja- prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ja annab suunad ning juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks. Strateegilised eesmärgid–pikaajalised arengueesmärgid Struktuurifondid – Euroopa Liidu struktuuripoliitika elluviimiseks loodud rahastamise vahendid, mis finantseerivad piirkondade arengut vastavalt kokkulepitud dokumentidele. Säästev areng– sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega tulemuste saavutamiseks. Visioon– ideaal, kujutlus sellest, milline tulevik peaks olema. Visioon on pilt eelistatavamast tulevikust teatud ajavahemiku pärast. Üleriigiline planeering – riigi territoriaalse arengu kava, mis koostatakse kogu riigi kohta. 2. Haljala valla lühiiseloomustus Asend Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas, piirnedes idas Viru-Nigula ja Sõmeru, põhjas Vihula, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina valdadega. Valla põhja- ja keskosa on Viru lavamaal, lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalamil. Haljala valla üldpindala on 183,02 km2. Lääne-Viru maakonnas on Haljala vald pindala suuruselt üheksandal kohal. Tähtsamatest teedest läbib Haljala valda Tallinn-Narva maantee ja Rakvere-Võsu maantee. Riigimetsamaid haldab Loobu metskond. Administratiivselt kuulub Haljala valla koosseisu 20 küla ja Haljala alevik. Tinglikult võib valla territooriumi jagada kolmeks suuremaks piirkonnaks: Haljala piirkond (Haljala alevik, Vanamõisa, Idavere, Lihulõpe, Auküla, Võle, Tatruse, Kisuvere); Aaspere piirkond (Aaspere, Kärmu, Liiguste, Kavastu, Sauste, Kõldu) ja Essu piirkond (Põdruse, Varangu, Pehka, Kandle, Aasu ja Aaviku). Ajalooline taust Haljalat («Halela¿»)on esmakordselt mainitud «Taani hindamisraamatus» 13.saj Haljala kihelkond hõlmas Virumaal nüüdse Haljala ja Vihula valla ning väikese osa Kadrina vallast. 13.saj algul kuulus Haljala Repeli muinaskihelkonda, 1220 alistasid selle taanlased. Kirikukihelkond moodustati arvatavasti 1220.a Repeli põhja- ja idaosast, selle lääneosa liideti hiljem Rakvere kihelkonda. Mõisu (Võle, Tatruse, Kavastu) on Haljalas teada alates 14. sajandist. Liivimaa Ordu rajas 1471. a Toolse ordulinnuse. Vergis ja Toolses oli sadam, need minetasid oma tähtsuse 18. saj Suhtlemine Soomega oli tihe, toimus vastastikuseid rahvastikusiirdeid. 1858 oli Varangul, Vihulas jm talurahvarahutusi. Talude päriseksostmine algas 1864.a ning hoogustus 1880. aastail. 1870-ndatel hakati kasvatama kartulit müügiks, 19. saj lõpul hakkas edenema piimakarjandus. Rahvastik ja sotsiaalne olukord Elanike koguarv Haljala vallas on 2005.aasta novembrikuu seisuga ca 3000 inimest, nendest naisi on 51% ja mehi 49%. Haljala vallas on 2005.a novembri seisuga tööealisi inimesi 62%, pensioniealisi inimesi on 15% ning lapsi 23%. Hooldusabi vajavaid vanureid on 20, kuid üksi elavaid vanureid on 93. Puuetega lapsi on 11, lastekodulapsi 4. Registreeritud töötuid on 30 (1,01%). Rahvastiku tihedus Haljala vallas on 16 in/km2. Suurima elanike arvuga asulad on Haljala alevik, Aaspere, Essu ja Põdruse külad. Infrastruktuur Haljala vallas on 18 riigiteed, kogupikkus on 110,2 km ja üldkasutatavaid teid kogupikkusega 71,5 km. Valda varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS. Haljala ja Aaspere telefonikeskjaamu ja abonentvõrke haldab OÜ Eleks Telefon. Eesti Telefon haldab Essu keskjaama ja võrke. Valla territooriumil on tagatud püsiv mobiilside. Haljala valla suuremate asulate veeallikateks on pumplate kaudu veevarustussüsteeme varustavad puurkaevud ning pereelamute osas majade juurde rajatud veevärke varustavad madalad puur- ja salvekaevud. Valla suurematesse asulatesse (Haljala, Essu, Aaspere jt.) ehitatud hooned on kanaliseeritud ca 25 aastat tagasi ehitatud tsentraalsete kanalisatsioonisüsteemide kaudu. Keskkond Keskkonnakaitselise tegevuse põhirõhk on valdavalt suunatud põhja- ja pinnavee, maavarade jt. loodusressursside kasutamise jälgimisele ja kontrollimisele. Jäätmemajanduse korrastamisega on vallas tekkinud mitmeid tõsiseid probleeme erinevate jäätmete kogumise ja veo korraldamisega, seda eriti maapiirkondades, kus jäätmete kogumine ja veo korraldamine on seotud märkimisväärsete kulutustega. Suurimaks keskkonnareostajaks on jätkuvalt tööstus. Põllumajanduse osakaal keskkonnareostuse tekitajana vähenes hüppeliselt üheksakümnendatel aastatel väetiste ja kemikaalide kasutamise vähenemise arvelt. Olulist parandamist vajavad aga sõnniku ja läga hoidmise ja kasutamise tingimused. Inimeste harjumused ja kujunenud mentaliteet, samuti elanike majandusliku heaolu praegune tase pärsivad keskkonnakaitse ja säästlikkuse kui elunormi juurdumist ühiskonnas. Majandustegevus Suurimad tööandjad Haljala vallas on AS Viru Õlu, Haljala Vallavalitsus, Baltic Fibres OÜ, OÜ Bellus Furnitur, AS Haljala Soojus, OÜ Aaspere Agro, OÜ Õitseng, AS Haljala Ehitus, OÜ Ombleks, OÜ Idavere Mõis, OÜ Eleks Telefon. Neist enamus paikneb Haljala alevikus. Maapiirkondade peamisteks tegevusaladeks on tootmine ja põllumajandus. Valdavalt ca ¾ kõigist ettevõtetest moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad ning neist omakorda ¾ on seotud põllumajandusega. Probleemiks on kolmanda sektori nõrk osalus valla arengu tagamisel. Hetkel on antud sektoris peamiselt korteriühistud. Ettevõtlust pärssivateks teguriteks on vabade elamispindade puudumine, vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega sobiva tööjõu leidmine ja kasin valmisolek ümberõppeks. 3. Haljala valla üldvisioon aastani 2015 Aastal 2015 on Haljala vald tasakaalustatud ning jätkusuutliku arenguga, kultuurilembese ja haritud elanikkonnaga, meeldiva elukeskkonnaga vald, kus on tihe koostöö avaliku ja erasektori vahel. 4. Teemavaldkondade visioonid ning strateegilised eesmärgid Teemavaldkondade visioonid ja pikaajalised eesmärgid lähtuvad Haljala valla üldvisioonist. 4.1. Haridus ja noorsootöö Visioon aastani 2015 Aastal 2015 on Haljala vald mitmekülgselt haritud elanikkonnaga, õpilase võimeid ja omapära arvestava õpikeskkonnaga, konkurentsivõimelise ning otstarbeka haridusvõrguga vald. Strateegilised eesmärgid aastani 2010 1. Haljala valla haridusasutuste hooned on heas seisukorras Praegusel hetkel on Haljala valla haridusasutuste hooned ehitustehniliselt halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist (eriti Haljala Lasteaia hoone). Haljala Lasteaia hoonet kasutatakse ebaefektiivselt, samas on hoone kasutus piiratud tema halva seisundi tõttu. Haridusasutuste hoonete elektri-ja sanitaartehnilised süsteemid vajavad kaasajastamist. 2. Haljala valla noortel on huvihariduse omandamise ja vaba aja veetmise võimalused Praegu ei ole paljudel maapiirkondade lastel võimalik koolijärgsetest huviringidestosa võtta, kuna koolibussigraafik ei ole piisavalt paindlik.Samas ei finantseeri vald huvikoolide õpilaskohti väljaspool Haljala valla territooriumi. Samuti ei finantseerita Muusikakoolis alghariduse omandamist. Noorte omaalgatuslik tegevus on passiivne, mis võib tuleneda oskuste ja materiaalsete võimaluste puudumisest. 4.2. Infrastruktuur ja üldine heakord Visioon aastani 2015 Aastal 2015 on Haljala meeldiva elukeskkonnaga, korrastatud ja kaasaegseinfrastruktuuriga linnalähedane vald, mis järgib säästva arengu põhimõtteid. Strateegilised eesmärgid aastani 2010 1. Haljala valla ühisveevärk, puhastusseadmed, kanalisatsioon ja soojatrassid on heas seisukorras Hetkel on probleemiks vananenud seadmed, biopuhastite moraalne ja füüsiline vananemine ning amortiseerunud kanalisatsiooni ja joogivee torustikud.Praegusel hetkel on probleemiks seoses trasside amortiseerumisega kaasnevad suured trassikaod. Keskküttetrasside renoveerimist on soojustootja teostanud vastavalt majanduslikele võimalustele.Samas peab investeeringute raskuse kandma hinnatundlik tarbija. 2. Tänavavalgustusega on kaetud tiheasustusalad Hetkel on probleemideksamortiseerunud tänavavalgustusliinid ja energiamahukad valgustid. Lisaks vajavad valgustamist mitmed avalikkusele suunatud objektid ja tiheasustusalad. 3. Avalikus kasutuses olevate teede seisukord on hea Seoses teedevõrguga on praegu peamisteks probleemideks kõnniteede kohatine puudumine ning erastamisprotsessi käigus eraomandisse läinud teede üldkasutuse tagamine. Kohalikud teed vajavad rekonstrueerimist. 4. Haljala valla heakorra ja keskkonnaseisundi parandamine Oluliseks probleemiks antud hetkel on puhkealade vähesus Haljala alevikus ning heakorraeeskirjade täitmise järelkontrolli puudumine kogu valla territooriumil. Renoveerimist vajavad kalmistuaed ning kirik- ja kirikaed. Turvalisuse seisukohalt on probleemiks politsei järelvalve vähesus. 5. Interneti kasutusvõimalus on kättesaadav kõigile valla elanikele eamiseks probleemiks on inimeste internetiteenuse piiratud kättesaadavus. 4.3. Ettevõtlus ja arendustegevus Visioon aastani 2015 Aastal 2015 on Haljala vald piisavat ja kvalifitseeritud tööjõudu omav, soodsa ettevõtluskeskkonnaga, väljakujunenud elamu-, teenindus-, põllumajandus-, tööstus-, ning puhkepiirkondadega vald. Strateegilised eesmärgid aastani 2010 1. Elamute ja puhkealade väljaarendamiseks on loodud võimalused Hetkel on probleemiks elamukruntide puudus Haljal alevikus ja selle lähiümbruses. Elamupiirkondi ei ole valla territooriumil arendatud. Puudub vajalik munitsipaalkorterite fond. 2. Arendus- ja planeerimistegevus Valla üldplaneering on aegunud ja vajab uuendamist. Külade identiteet on muutunud nõrgaks ja puudub külaelu arendavaid aktiviste ja külade üritusi toetav süsteem. Essu ja Aaspere külapiirkondades puuduvad võimalused erinevate vanusegruppide koosviibimiseks. Multifunktsionaalsete külakeskuste loomine suurendaks paikkondlikku ühtekuuluvustunnet,parandaks vaba aja veetmise võimalusi- ja kohapealset turvalisust. 4.4. Sotsiaalhoolekanne Visioon aastani 2015 Aastal 2015 on Haljala vald turvalise elukeskkonnaga, elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetava ning toimiva hoolekandesüsteemiga vald. Strateegilised eesmärgid aastani 2010 1. Sotsiaalteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine Liikumispuuetega inimestele ei ole tagatud piisav ligipääs vallaasutustesse.Vallas puudubhooldekodu vanuritele ning puuetega lastele.Olemasolev Perearstikeskus vajab renoveerimist. 4.5. Kultuur, sport ja vaba aeg Visioon aastani 2015 Aastal 2015 on Haljala aktiivse ja tervislikke eluviise soosiva elanikkonnaga vald, kus kõigil vanusegruppidel on võrdsed võimalused spordi ning isetegevuse harrastamiseks. Strateegilised eesmärgid aastani 2010 1. Haljala vallal on kaasaegne, kultuuriliselt aktiivne ning maakondlikul tasemel funktsioneeriv rahvamaja Haljala rahvamaja potentsiaal on osaliselt ärakasutamata ja seda eelkõige maakondlikul tasandil. Vajalik oleks leida võimalusterohkele hoonele uusi väljundeid.Haljala vallal puudub oma tunnusmärk, mille järgi teda väljaspool maakonda tuntakse. Puudub ka üritus, mis tugevdaks valla identiteeti. Haljala valla järjekindel mainekujundus on väljaarendamata. 2. Haljala vald propageerib terviseedendustja sportlikke eluviise Haljala valla elanikel puudub üldkasutatav puhkemajanduslikel eesmärkidel väljaarendatud ala, mis soodustaks tervislikke eluviise. Üheks võimalikuks piirkonnaks on kalmistust üle tee asuv maa-ala Tatrusel. 3. Haljala valla raamatukogud on kaasaegsed ja kättesaadavad Raamatukogude materiaalsed võimalused on väga piiratud nii ruumide kui kirjanduse tellimise osas. Aaspere Raamatukogu ruumid asuvad eraomandisse kuuluvas mõisa ruumides ja vajavad ümberpaigutamist Aaspere keskusesse, lähtudes paikkonna tegelikest vajadustest. Arvestades lugejaskonna tegelikku paiknemist, vajab muutmist Varangu raamatukogu asukoht, muutes Varangul asuvad ruumid laenutuspunktiks ja senise Essu laenutuspunkti põhikoguks. 4. Haljala alevikus on välja ehitatud puhkepargi maa-ala kompleks Hetkel on puhkepargi maa- ala detailplaneeringust realiseeritud rularada ja osaliselt staadion. Välja ehitamist vajavad pallimänguplatsid, puhkepark lastemänguväljakuga ja lõpuni vajab välja ehitamist staadion. Skatepargi ehitus annaks noortele lisa võimalusi vabaaja veetmiseks. 4.6 Haldussutlikkus ja koostöö Visioon aastani 2015 Aastal 2015 on Haljala vald majanduslikult ja haldussuutlikult hästi toimiv omavalitsus, kus toimib koostöö riiklike institutsioonidega, teiste omavalitsustega ja nende liitudega, kolmanda sektoriga, eraisikutega ja sõprusvaldadega Strateegilised eesmärgid aastani 2010 1. Haljala vallas on kõigile kätte saadav kvaliteetne avalik teenus, mis on kasutatav ka e-teenusena 2. Haljala vallas töötab kompetentne ja haldussuutlik ametnikkond ja volikogu Valitud volikoguliikmed vajavad põhjalikumat teavet avalikust teenusest ja omavalitsuse ülesannetest. Koostöö edendamiseksvajalik viia läbi sisekoolitusi. 3. Haljala vallamaja hoone on heas seisukorras ja toimib funktsionaalse keskusena Vallakeskuse hoone funktsionaalsuse parandamiseks ning ametnike töötingimuste parandamiseks on vajalik hoone renoveerimine koos pastoraadipoolse osaga. Haljala Rahvamajas tegutseva koduloomuuseumi ruumid on pidevalt lisandunud ajaloomaterjali tulemusena kitsaks jäänud. Lähtudes paikkonna rikkalikust ajaloolis- kultuurilist pärandist, on tekkinud vajadus laiendada koduloomuuseumi järk-järgult välja kihelkonnamuuseumiks. Kihelkonnamuuseumi olemasolu võimaldaks turistidel ja paikkonna elanikel tutvuda endise Haljala kihelkonna ajalooga, suurendaks kohalike elanike identiteeti ning Haljala aleviku turismipotentsiaali. 4. Haldusterritoriaalse reformi läbiviimise võimalikuks aluseks on ajaloolise Haljala kihelkonna territoorium 5. Teemavaldkondade tegevuskavad (vt Lisa).