Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-153-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2006. a kohtuotsus R. O. süüdistuses KarS § 424 järgi — RT III, 2006, 6, 47

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-153-05 Otsuse kuupäev 2. veebruar 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi R. O. süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-224/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokurör Gustav Blumberg, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 18. jaanuar 2006, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2005. a otsus R. O. süüdistusasjas KarS § 424 järgi. 2. Saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 3. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 4. Välja mõista OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks riigi õigusabi tasu 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni ja lugeda see summa KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 30. mai 2005. a otsusega tunnistati R. O. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati üheaastase vangistusega, millest pöörati kohe täitmisele kaks kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis kohus KarS § 73 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestas kohus karistusaja hulka kolm päeva eelvangistust. R. O. tunnistati süüdi selles, et tema 18. juulil 2002. a HÕS § 96 lg 1 järgi rahatrahviga karistatud isikuna juhtis 19. oktoobril 2003. a kell 23.45 Narvas T. tänaval sõiduautot, olles alkoholijoobe seisundis. 2. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. O. kaitsja Deniss Matvejev, kes palus linnakohtu otsuse tühistada ja mõista R. O. õigeks. Apellant leidis, et linnakohus tuvastas väidetava kuriteosündmuse asjaolud ekslikult. 3. Viru Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2005. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu otsus ja R. O. mõisteti KarS § 424 järgi õigeks. Apellatsiooni jättis ringkonnakohus rahuldamata. Põhjendades õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist märkis ringkonnakohus esmalt, et R. O. on käsitatav mootorsõiduki juhtimise eest varem karistatud isikuna KarS § 424 mõttes. Samas märkis kohtukolleegium, et R. O. poolt 18. juulil 2002. a toimepandud haldusõiguserikkumise ajal kehtis KrK § 7 lg 2 redaktsioonis, mille kohaselt juhul, kui koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. Ringkonnakohus leidis, et kuna KrK § 7 lg 2 kehtis sellises sõnastuses nii R. O. halduskaristuse määramisel 18. juulil 2002 kui ka ühe aasta möödumisel selle karistuse määramisest, oli R. O. alates 19. juulist 2003 seaduslik alus eeldada, et talle 18. juulil 2002 HÕS § 96 lg 1 järgi määratud halduskaristusel pole enam kriminaalõiguslikku tähendust. Järgnevalt märkis ringkonnakohus, et 18. aprillil 2002. a jõustus kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja karistusregistri seaduse muutmise seadus, mille § 1 sätestas KrK § 7 lg 2 järgmises sõnastuses: «Kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase varasemast kriminaal- või halduskorras karistatusest, lähtutakse karistatuse arvestamisel karistusregistri seadusest». Ringkonnakohus leidis, et kuna seadusemuudatus raskendas R. O. olukorda, pole sellel R. O. kriminaalasja läbivaatamisel tagasiulatuvat mõju. Eeltoodu alusel tegi ringkonnakohus järelduse, et 19. oktoobril 2003 ei olnud R. O. KarS §-s 424 sätestatud kuriteo subjektiks, kuna KrK § 7 lg 2 välistas 18. juulil 2002 määratud halduskaristuse kriminaalõigusliku tähenduse alates 19. juulist 2003. Ringkonnakohus tegi ka viite Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2003. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-90-03. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad 4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni ringkonnaprokurör Gustav Blumberg, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jõustada Narva Linnakohtu 30. mai 2005. a otsus. Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et 18. aprillil 2002. a jõustus KrK § 7 lg 2 redaktsioon, mille kohaselt lähtuti karistatuse arvestamisel karistusregistri seadusest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestas, et karistusandmed kustutatakse karistusregistrist ja kantakse üle arhiivi, kui halduskaristusena mõistetud rahatrahvi otsuse täitmisest on möödunud üks aasta. Arvestades asjaolu, et R. O. tasus talle määratud rahatrahvi 19. jaanuaril 2003. a, oli tema halduskaristusel karistusõiguslik tähendus 19. jaanuarini 2004. 5. Kassatsioonivastuses palub R. O. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel jätta Viru Ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht I. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Viru Ringkonnakohtu otsuse põhistus rajaneb ebajärjekindlatel ja teineteist välistavatel tõdemustel. Nii asub ringkonnakohus oma otsuse motiveeriva osa alguses seisukohale, et «R. O. on käsitatav mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest varem karistatud isikuna karistusseadustiku § 424 tähenduses». Hiljem väidab aga kohus, et R. O. ei olnud 19. oktoobril 2003. a KarS § 424 subjektiks. Samuti ei ole ringkonnakohus jõudnud ühesele seisukohale, millises sõnastuses kehtis KrK § 7 lg 2 18. juulil 2002. a. Esmalt märgitakse vaidlustatud otsuse punktis 9.1, et R. O. poolt 18. juulil 2002. a toime pandud rikkumise ajal kehtis KrK § 7 lg 2 redaktsioon, «mille kohaselt juhul, kui koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel». Ringkonnakohtu otsuse alapunktis 9.2 aga sedastatakse, et «18. aprillil 2002. a jõustus Kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja karistusregistri seaduse muutmise seadus, mille § 1 sätestas KrK § 7 lg 2 järgmises sõnastuses: «Kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase varasemast kriminaal- või halduskorras karistatusest, lähtutakse karistatuse arvestamisel karistusregistri seadusest.»» Kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud kahest vastukäivast seisukohavõtust on õige viimatinimetatu. Alates 18. aprillist 2002 (RT I 2002, 32, 189) ei piiranud KrK § 7 lg 2 halduskaristuse kriminaalõigusliku tähenduse ajalist kestvust enam ühe aastaga halduskaristuse kohaldamisest, vaid luges kriminaalõiguslikult relevantseks halduskaristuse, mis ei olnud karistusregistri seaduse alusel kustunud. 7. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel aluseks võtnud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2003. a otsuse asjas nr 3-1-1-90-03 (RT III 2003, 28, 290). Apellatsioonikohus jättis aga tähelepanuta, et viidatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus süüdistatavale nii HÕS § 96 lg 1 järgi halduskaristuse määramisel kui ka halduskaristuse määramisest ühe aasta möödumisel kehtis KrK § 7 lg 2 varasem redaktsioon, mis nägi ette, et halduskaristuse kohaldamisel on kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. Käesolevas kriminaalasjas pani R. O. aga HÕS § 96 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toime 18. juulil 2002, s.o ajal, mil juba kehtis KrK § 7 lg 2 uus redaktsioon, mis sidus halduskaristuse kriminaalõigusliku tähenduse karistusregistri kandega. Seega tulnuks selleks, et määrata kindlaks, kas R. O. vastas 19. oktoobril 2003. a KarS §-s 424 sätestatud kuriteokoosseisus ette nähtud erisubjekti tunnustele, lähtuda asjaolust, kas R. O. 18. juulil 2002. a HÕS § 96 lg 1 järgi määratud karistus oli 19. oktoobriks 2003 karistusregistri seaduse alusel registrist kustutatud või mitte. 8. Hinnates R. O. vastavust KarS §-s 424 sätestatud erisubjekti tunnustele mitte karistusregistri seaduse, vaid enne 18. aprilli 2002 kehtinud KrK § 7 lg 2 redaktsiooni järgi, kohaldas Viru Ringkonnakohus vääralt materiaalõigust. Seega tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumil ringkonnakohtu otsus KrMS § 362 p-s 1 sätestatud alusel tühistada. Samas ei vasta seadusele prokuröri taotlus jõustada Narva Linnakohtu 30. mai 2005. a otsus. Tulenevalt KrMS § 361 p-st 5 võib Riigikohus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maa- või linnakohtu otsuse üksnes juhul, kui see ei raskenda süüdimõistetu olukorda. Seejuures tuleb KrMS § 361 p 5 mõttes olukorrana, mida ei tohi raskendada, vaadelda olukorda, millesse on isik asetatud kasseeritud kohtuotsusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-04 – RT III 2004, 21, 236, p 9; 28. novembri 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-119-05 – RT III 2005, 42, 413, p 11). Käesoleval juhul tähendaks aga maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamine R. O. olukorra raskendamist võrreldes ringkonnakohtu 10. oktoobri 2005. a õigeksmõistva otsusega. Seetõttu saadab Riigikohus kriminaalasja KrMS § 361 p 6 alusel uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. II. 9. Kassatsioonimenetlusest võttis R. O. määratud kaitsjana osa vandeadvokaat A. Pärtel, kes esitas kassatsioonivastuse ja palub selle eest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks välja mõista riigi õigusabi tasu summas 1170 krooni, millele lisandub käibemaks 210 krooni ja 60 senti. Justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusega nr 2 kinnitatud «Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord» (4. septembril 2005 jõustunud redaktsioonis) sätestab § 8 lg-s 1, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks, samuti apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistumise eest on 900 krooni. Sama määruse § 2 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi tasu arvestamisel kriminaalmenetluses kohaldatakse tasu suhtes kriminaalmenetluse esemele vastavat üldkoefitsienti (lg 2) või erikoefitsienti (lg 3), välja arvatud § 7 lõikes 4, §-des 9 ja 18 ning § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul. Määruse § 2 lg 2 p 1 kohaselt on teise astme kuritegude puhul üldkoefitsient 1,0 kuni 1,7. Vandeadvokaat A. Pärtel märgib taotluses, et ta hindab oma tööd koefitsiendi 1,3 vääriliseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesoleval juhul tuleb õigusabi tasu arvestamisel kohaldada üldkoefitsienti 1,0. Kolleegium arvestab seejuures kriminaalasja vähest mahukust ja keerukate õiguslike probleemide puudumist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 § 8 lg-st 1, § 2 lg 2 p-st 1 ja § 1 lg-st 2 määrab Riigikohtu kriminaalkolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks R. O. kaitsmise eest kassatsioonimenetluses 900 krooni, millele lisandub käibemaks 162 krooni. Kokku tuleb OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks välja mõista 1062 krooni. 10. Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks välja mõistetud riigi õigusabi tasu 1062 krooni arvata menetluskulude hulka. Menetluskulude hüvitamine otsustatakse asja uuel arutamisel tehtava kohtulahendiga. Eerik KERGANDBERG Ott JÄRVESAAR Hannes KIRIS