Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2003. a korralduse nr 486-k “Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine” muutmine — RTL, 15, 280

«Rahuaja riigikaitse seaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel teha Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2003. a korraldusega nr 486-k kinnitatud «Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioonis» (RTL 2003, 93, 1394) järgmised muudatused: 1. Sisukorra punkt 2.4.2 sõnastatakse järgmiselt: « 2.4.2. Kaitseväe põhiülesanded». 2. Sisukorra punktid 2.4.3; 2.4.4; 2.4.5 ja 2.4.6 tunnistatakse kehtetuks. 3. 1. peatüki alapunktis 1.1 asendatakse esimeses lauses sõnad «NATO liikmeks saades» sõnadega «NATO liikmena». 4. 1. peatüki alapunkti 1.1.4 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: «HNS-i protseduuride ühitamise eesmärgil on aluseks võetud ja kasutatakse käesolevas kontseptsioonis kehtivaid NATO HNS-i planeerimise ja protseduuride juhiseid, mis on käesoleva kontseptsiooni lahutamatu osa.». 5. 1. peatüki alapunkti 1.2 punkti 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: «Logistika planeerijate abistamiseks ja sõbralike riikide väejuhtidele ülevaate andmiseks on Eesti loonud HNS-i võimekust hõlmava andmekogu.». 6. 1. peatüki alapunkti 1.3 neljanda lõigu punkti b tekst sõnastatakse järgmiselt: «HNS-i vajaduste kontseptsioon – COR». 7. 1. peatüki alapunkti 1.3 viienda lõigu tekst sõnastatakse järgmiselt: «Operatsioonide ja õppuste planeerimisel kasutatakse omandatud kogemuste alusel väljatöötatud viie-etapilist planeerimisprotsessi, mida kirjeldatakse käesoleva kontseptsiooni 3. peatükis. Iga planeerimisstsenaariumi puhul ei ole vaja kõiki etappe läbida. Kõige keerulisema planeerimisstsenaariumi – rahuaegsete valmisolekuplaanide koostamise puhul on tähtsaimad protsessi kolm esimest etappi, mille käigus luuakse vajaduste kontseptsioon (COR), detailne vajaduste taotlus (SOR) ja rakenduskokkulepped (JIA). Etappide 4 ja 5 täideviimist alustatakse alles siis, kui on kavas valmisolekuplaan aktiveerida. Samas on tõenäoline, et teatud kriisistsenaariumide planeerimisel ei ole alati otstarbekas kõiki etappe üksteise järel läbida. Lisaks võidakse HNS-i lepete väljatöötamise kiirendamiseks mõnikord protsessi lihtsustada ja näiteks võimalusel mõned etapid ära jätta või töötada mitmega samaaegselt.» 8. 1. peatüki alapunkti 1.4 osa «Etapp 2» tekst sõnastatakse järgmiselt: «Saatvad riigid (SN) saadavad vastuvõtvale riigile (HN) esialgse vajaduste kontseptsiooni (Concept of Requirements – COR). Enne esialgse COR-i saatmist võivad SN-id läbi viia esmase strateegilise tutvumiskäigu.». 9. 1. peatüki alapunkti 1.4 osa «Etapp 3» tekst sõnastatakse järgmiselt: «Põhiliste finantsiliste kokkulepete, üldiste protseduuride (ühised kõikidele tegevuspaikadele ning vägedele) ja HNS-i osutamise vajadustega tegelemiseks moodustatakse ühine HNS-i juhtkomitee (Joint HNS Steering Committee – JHNSSC). JHNSSC töö toetamiseks moodustatakse vastavalt vajadusele tehnilised ja/või väeliikide alamkomiteed. Lisaks koostab komitee oma vastuvõtvat riiki (HN) esindava(te) liikme(te) juhtimisel üldise plaani selle kohta, millist toetust on vastavalt vajaduste kontseptsioonile (COR) võimalik osutada. Töötatakse välja tehniline kokkulepe (TA)2.» 10. 1. peatüki alapunkti 1.4 «Etapp 4» tekst sõnastatakse järgmiselt: «Operatiivplaani arenedes ja pärast seda, kui riigid on määranud üksused, koostab JHNSSC (väiksemate õppuste puhul selleks määratud NATO regionaalne väejuht (Regional Commander – RC) või piirkondlik väejuht (Joint Sub-Regional Commander – JSRC)) koostöös vastuvõtva riigiga (HN) tegevuspaikadesse tutvumiskäikude tegemise programmi, mille eesmärgiks on luua detailsed vajaduste taotlused (SOR). Need tuleb koostada SOR-i formaadis ja pärast HN-i poolse osa täitmist moodustavad need aluse rakenduskokkuleppe (JIA) väljatöötamiseks. Tutvumiskäigud vastuvõtvasse riiki viiakse läbi ühis- ja ühendalustel (combined and joint basis), kaasates erinevaid riike ja väeliike.» 11. 1. peatüki alapunkti 1.5 osas «ETAPP 2 (VÕIMALIK PARALLEELSELT 1. ETAPIGA)» asendatakse lühend «SOR» lühendiga «COR». 12. 2. peatüki alapunkti 2.4.1 punkti 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Haldab HNS-i andmekogu.» . 13. 2. peatüki alapunkt 2.4.2 sõnastatakse järgmiselt: «2.4.2. Kaitseväe põhiülesanded: 1. Koostab Kaitseministeeriumi poolt antud HNS-i alaste poliitiliste juhiste, lõppeesmärgi ning ülesannete põhjal kaitseväe tegevuskavad. 2. Peab Kaitseministeeriumi poolt antud volituste alusel välisriikide asjaomaste esindajatega läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks missioonile saadetavatele Eesti üksustele, et tagada neile operatsioonipiirkonnas vajalik toetus ja teenused. 3. Vastavalt Kaitseministeeriumi poolt antud volitustele peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNS-i osutamiseks. See hõlmab ka Eesti võimekuste ja piirangute hindamist toetamaks HNS-i taotlusi. Samuti peab kaitsevägi suutma hinnata, kas HNS-i olemasolev võimekus on piisav muutuvate operatiivsete nõudmiste tagamiseks, vajadusel teeb ettepanekuid kokkulepete täiendamiseks. 4. Valib, planeerib ja koordineerib vastuvõtukohad, tegutsemisprotseduurid jt tegevused, mis on vajalikud HNS-i teostamiseks. 5. Planeerib ja koordineerib vägedele tagalaalasid jt alasid, mis on vajalikud HNS-i tegevuse tagamiseks. 6. Esitab Kaitseministeeriumile hinnanguid, ettepanekuid HNS-i tagamiseks vajalike ressursside ja infrastruktuuri kohta. 7. Planeerib ja tagab HNS-i plaanide väljatöötamist ja täideviimist. 8. Määrab planeerimisel HNS-i vajadused valmisolekuplaanide ja kriisireguleerimisplaanide tagamiseks. 9. Töötab välja juhtimise ja juhtimisprotseduuride (C4)3 ühtlustatud tegevuse eeskirjad. 10. Planeerib ja tagab määratud struktuuriüksustele HNS-i alase väljaõppe HNS-i ülesannete täitmiseks. 11. Planeerib HNS-i tagamiseks vajalikku pioneeritoetust. 12. Planeerib, koordineerib ja viib ellu: a) saatvate riikide vägede integreerimist; b) kaitseväetranspordi ja kaitseväega seotud transpordi liikumist; c) kohalike hangete teostamist, teenuste osutamist, tööjõu värbamist, infrastruktuuride kasutamist, kinnisvara haldamist, keskkonnakaitse nõuete täitmist jne. 13. Osutab väejuhile abi juriidiliste küsimuste lahendamisel. 14. Korraldab langenutega seonduvaid toiminguid. 15. Tegeleb sõjavangidega.» 14. 2. peatüki alapunktid 2.4.3; 2.4.4; 2.4.5 ja 2.4.6 tunnistatakse kehtetuks. 15. 2. peatüki alapunkti 2.5 preambul sõnastatakse järgmiselt: «HNS-i planeerimine ja täideviimine ei ole võimalik ainult kaitseväe vahendeid kasutades ning on ka võtmeülesandeid ja funktsioone, mida saavad täita tsiviilvõimud. Järgnev kohustuste ja ülesannete loetelu ei ole lõplik ning vajaduse korral võib kaasata ka teisi ministeeriume vastavalt nende pädevusele. Valitsusasutused ja hallatavad riigiasutused määravad HNS-i ülesannete täitmise eest vastutavad struktuuriüksused.» 2 Väiksemate õppuste ja operatsioonide puhul võib olla otstarbekas lisada viiendas etapis koostatavad JIA-d lisadena HNS-i TA juurde. 3 Command, control, coordination and communication Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT