Põllumajandusminister — Nõuded söödamaterjalide ringlusse lubamise ja kasutamise kohta — RTL, 15, 256

Määrus kehtestatakse «Söödaseaduse» § 6 lõike 2 alusel. § 1. Üldnõuded söödamaterjali ringlusse lubamise ja kasutamise kohta (1) Ringlusse lubada ja kasutada võib söödamaterjali, mis vastab «Söödaseaduses» ning selles määruses sätestatud nõuetele. (2) Söödamaterjali võib ringlusse lubada, kui see: 1) on nimetatud lisa 1 punktides 1–12 või kuulub lisa 1 punktis 13 nimetatud söödamaterjalide rühma; 2) on märgistatud lisa 1 punktides 1–13 loetletud koostist kirjeldava kohustuslikult avaldatava teabega; 3) on vajadusel märgistatud lisa 2 punktides 1–17 loetletud söödamaterjali töötlemisviisi kirjeldava teabega. (3) Söödamaterjali, mis kuulub ühte lisa 1 punktis 13 nimetatud söödamaterjalide rühma ja mida ei ole nimetatud lisa 1 punktides 1–12, võib ringlusse lubada, kui see nimetuse ja kirjelduse poolest üheselt eristub lisa 1 punktides 1–12 nimetatud söödamaterjalidest. § 2. Nõuded ringlusse lubatava ja kasutatava söödamaterjali koostise kohta (1) Söödamaterjali võib ringlusse lubada ja kasutada, kui see: 1) sisaldab sideaineid 3% või vähem kaalust; 2) ei sisaldada keemilisi ega tehnilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui selles määruses on sätestatud teisiti; 3) on vähemalt 95%-lise botaanilise puhtusega, välja arvatud juhul, kui selles määruses on sätestatud teisiti. (2) Botaanilised lisandid on: 1) kahjutud looduslikud lisandid, sealhulgas õled ja õlejäätmed ning teiste taimeliikide seemned; 2) muude õliseemnete või õliviljade kahjutud jäägid, mis pärinevad eelmisest tootmistsüklist, kui nende sisaldus on 0,5% või vähem söödamaterjali kaalust. § 3. Märgistusel avaldatavad andmed Märgistusel avaldatakse söödamaterjali pakendil või pakendamata söödamaterjaliga kaasasoleval eraldi dokumendil järgmised andmed: 1) tekst «söödamaterjal»; 2) söödamaterjali nimetus ja vajaduse korral kirjeldus; 3) märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave lisa 1 punktide 1–12 kohaselt; 4) söödamaterjali, mis kuulub ühte lisa 1 punktis 13 nimetatud söödamaterjalide rühma ja mida ei ole nimetatud lisa 1 punktides 1–12, koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave lisa 1 punkti 13 kohaselt; 5) lisa 2 kohane teave, mis kirjeldab söödamaterjali, selle töötlemist ja koostist; 6) söödamaterjali netokaal või netomaht; 7) tootja nimi või ärinimi ning aadress või registreeritud tegevuskoht ja tunnustamisnumber, partii number või muud andmed, mis tagavad söödamaterjali liikumise jälgitavuse, kui ettevõte peab olema tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), nõuete kohaselt; 8) märgistuse eest vastutava Euroopa Liidus asuva tootja või vahendaja nimi või ärinimi ja aadress või registreeritud tegevuskoht, kui see isik ei ole punktis 7 nimetatud tootja. § 4. Lisateabe avaldamine (1) Söödamaterjali märgistusel võib avaldada lisateavet, kui see teave kirjeldab söödamaterjali, on üheselt mõistetav ja paikneb eraldi § 3 lõikes 1 nimetatud teabest. (2) Söödamaterjali energiaväärtuse võib avaldada söödamaterjali toitainetesisalduse tabelite või laboratoorsetel analüüsidel põhinevate energiaväärtuse arvutuste kohaselt. (3) Kui söödamaterjali kasutatakse teise söödamaterjali denatureerimiseks või sideainena, avaldatakse denaturandina kasutatud söödamaterjali kirjeldav teave ja kogus ning sideainena kasutatud söödamaterjali kirjeldav teave. § 5. Nõuded teabe avaldamise kohta (1) Söödamaterjali vahendamisel loomapidajale kuni 10 kg kaaluva kogusena võib § 3 lõikes 1 ja § 4 lõikes 1 loetletud teabe lisada söödapartiile või selle osale söödamaterjaliga kaasasoleva dokumendiga müügikohas. (2) Söödapartii jaotamisel osadeks avaldatakse § 3 lõikes 1 loetletud teave söödapartii iga osaga koos, viidates esialgsele söödapartiile. (3) Söödamaterjali omaduste muutumise või muutmise korral muudetakse ka märgistusel avaldatavat teavet, näidates ära teabe muutmise eest vastutava isiku andmed. (4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 6 lõike 1 punktides 2–4 loetletud teavet ei pea avaldama, kui: 1) ostja on enne tehingut kirjalikult teatanud, et ta ei vaja seda teavet; 2) lemmikloomadele mõeldud söödamaterjali kuni 10 kg kaaluvas pakendis vahendatakse Eestis tootjalt otse loomapidajale. (5) Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatud teavet ei pea avaldama, kui värsket või konserveeritud, lihtsa füüsilise töötlemise läbinud söödamaterjali, mille töötlemisel ei ole kasutatud muid söödalisandeid kui säilitusained, või töötlemata söödamaterjali vahendatakse Eestis tootjalt otse loomapidajale. (6) Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2, § 3 lõike 1 punktides 3–6 ja lõikes 2, § 6 lõigetes 1 ja 2 ning lisas 2 loetletud teavet ei pea söödamaterjali ringlusse lubamise korral avaldama, kui selle söödamaterjali niiskusesisaldus ületab 50%. § 6. Söödamaterjali koostise kohta märgistusel avaldatav teave (1) Söödamaterjali koostise kohta avaldatakse märgistusel järgmine teave: 1) koostisosade sisaldus massi suhtes, kui selles määruses ei ole sätestatud teisiti; 2) niiskusesisaldus, kui see on üle 14% ja mitte üle 50% söödamaterjali massist, kui selles määruses ei ole sätestatud teisiti; 3) ostja soovil niiskusesisaldus, kui see ei ületa 14% ja ületab 50% söödamaterjali massist; 4) soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see ületab 2,2% kuivaine massist, kui selles määruses ei ole sätestatud teisiti. § 7. Teabe vastavus söödamaterjali koostise nõuetele (1) Söödamaterjali märgistus on nõuetekohane, kui see vastab lisas 1 toodud söödamaterjali märgistamisel koostise kohta avaldatava teabe nõuetele ning jääb lõigetes 2–11 lubatud hälvete piiridesse. (2) Toorvalgu sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 2 ühikut, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 20%; 2) 10% avaldatud sisaldusest, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 10%, kuid alla 20%; 3) 1 ühik, kui avaldatud sisaldus on alla 10%. (3) Üldsuhkru, redutseeriva suhkru, sahharoosi, laktoosi ja glükoosi (dekstroosi) sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 2 ühikut, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 20%; 2) 10% avaldatud sisaldusest, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 5%, kuid alla 20%; 3) 0,5 ühikut, kui avaldatud sisaldus on alla 5%. (4) Tärklise ja inuliini sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 3 ühikut, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 30%; 2) 10% avaldatud sisaldusest, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 10%, kuid alla 30%; 3) 1 ühik, kui avaldatud sisaldus on alla 10%. (5) Toorõli- ja -rasvasisalduse avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 1,8 ühikut, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 15%; 2) 12% avaldatud sisaldusest, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 5%, kuid alla 15%; 3) 0,6 ühikut, kui avaldatud sisaldus on alla 5%. (6) Toorkiu sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 2,1 ühikut, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 14%; 2) 15% avaldatud sisaldusest, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 6%, kuid alla 14%; 3) 0,9 ühikut, kui avaldatud sisaldus on alla 6%. (7) Niiskuse ja toortuha sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 1 ühik, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 10%; 2) 10% avaldatud sisaldusest, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 5%, kuid alla 10%; 3) 0,5 ühikut, kui avaldatud sisaldus on alla 5%. (8) Kogufosfori, naatriumi, kaltsiumkarbonaadi, kaltsiumi, magneesiumi, happearvu ja petrooleetris lahustumatu aine sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 1,5 ühikut, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 15% või kui happearv on vähemalt 15 mg KOH/g; 2) 10% avaldatud sisaldusest või happearvust, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 2% või kui happearv on vähemalt 2 mg KOH/g, kuid alla 15% või alla 15 mg KOH/g; 3) 0,2 ühikut, kui avaldatud sisaldus on alla 2% või kui happearv on alla 2 mg KOH/g. (9) Soolhappes lahustumatu tuha ja kloriidide sisalduse (väljendatuna NaCl-na) avaldamise korral on lubatud hälve: 1) 10%, kui avaldatud sisaldus on vähemalt 3%; 2) 0,3 ühikut, kui avaldatud sisaldus on alla 3%. (10) Karoteeni, A-vitamiini ja ksantofülli sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve 30% avaldatud sisaldusest. (11) Metioniini, lüsiini ja lenduvate lämmastikühendite sisalduse avaldamise korral on lubatud hälve 20% avaldatud sisaldusest. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Põllumajandusministri 13. juuni 2002. a määrus nr 45 «Söödamaterjalide loetelu ja nõuded nende märgistamisel avaldatavale teabele1» (RTL 2002, 70, 1107; 2003, 38, 558) tunnistatakse kehtetuks. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2006. aastal. 1 Nõukogu direktiiv 96/25/EÜ, mis käsitleb söödamaterjalide ringlust ning millega muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 77/101/EMÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 35–58); muudetud direktiividega 98/67/EÜ (EÜT L 261, 24.09.1998, lk 10–31); 99/29/EÜ (EÜT L 115, 04.05.1999, lk 32–46) ja 99/61/EÜ (EÜT L 162, 26.06.1999, lk 67–68); 2000/16/EÜ (EÜT L 105, 03.05.2000, lk 36–38) ja 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 01.09.2001, lk 55–59). Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 08.02.2006. a resolutsioon nr 17-1/0601036.) Põllumajandusministri 3. veebruari 2006. a määruse nr 16 "Nõuded söödamaterjalide ringlusse lubamise ja kasutamise kohta" lisa 1 SÖÖDAMATERJALIDE LOETELU RÜHMADE KAUPA JA NÕUDED NENDE MÄRGISTAMISEL AVALDATAVA TEABE KOHTA 1. Teraviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 1.01 Kaer Avena sativa L. ja teiste kaerasortide terad 1.02 Kaerahelbed Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel ja valtsimisel Tärklis 1.03 Kaera peenkliid Kõrvalsaadus, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist Toorkiud 1.04 Kaerakestad ja -kliid Kõrvalsaadus, mis saadakse sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel kaeratangudeks. Koosneb peamiselt kaerakestadest ja -kliidest Toorkiud 1.05 Oder Hordeum vulgare L. terad 1.06 Odra peenkliid Kõrvalsaadus, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks Toorkiud 1.07 Odravalgud Odratärklise tootmise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt valkudest, mis jäävad järele pärast tärklise eraldamist Toorvalk Tärklis 1.08 Riis, purustatud Riisi (Oryza sativa L.) poleerimise või lihvimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt alamõõdulistest ja/või purustatud teradest Tärklis 1.09 Riisikliid, tumedad Kroovitud riisiterade esimese poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest Toorkiud 1.10 Riisikliid, heledad Kroovitud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest Toorkiud 1.11 Riisikliid, kaltsium-karbonaadi lisandiga Kroovitud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati Toorkiud Kaltsiumkarbonaat 1.12 Söödajahu, kupatatud riisist Kroovitud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati Toorkiud Kaltsiumkarbonaat 1.13 Jahvatatud söödariis Lihvitud riisi valmistamisel väljasõelutud idanevate, jahuste või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest Tärklis 1.14 Riisiidukook, pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega seotud riisiidude pressimisel Toorvalk Toorrasv Toorkiud 1.15 Riisiidušrott, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega seotud riisiidudest ekstraheerimisjäägina Toorvalk 1.16 Riisitärklis Tehnopuhas riisitärklis Tärklis 1.17 Hirss Panicum miliaceum’i L. terad 1.18 Rukis Secale cereale L. terad 1.19 Rukki peenkliid (kui sisaldab üle 40% tärklist, võib liigitada tärkliserikasteks) Jahutööstuse kõrvalsaadus, saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terajääke Tärklis 1.20 Rukkisöödajahu Jahutööstuse kõrvalsaadus, saadakse rukki jahvatusproduktide sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliides Tärklis 1.21 Rukkikliid Jahutööstuse kõrvalsaadus, saadakse rukki jahvatusproduktide sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud Toorkiud 1.22 Sorgo Sorgum bicolor’i (L.) Moench s.l. terad 1.23 Nisu Triticum aestivum’i (L.), Triticum durum’i Desf. ja muude nisusortide terad 1.24 Nisu peenkliid (kui sisaldab üle 40% tärklist, võib liigitada tärkliserikasteks) Jahutööstuse kõrvalsaadus, saadakse nisuterade jahvatusproduktide sõelumisel või speltanisu kroovimisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terajääke Tärklis 1.25 Nisusöödajahu Jahutööstuse kõrvalsaadus, saadakse nisuterade jahvatusproduktide sõelumisel või speltanisu kroovimisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliides Toorkiud 1.26 Nisukliid (kui söödamaterjal on jahvatatud kõrgema peenendus-astmeni, võib nimetusele lisada sõna “peeneteraline”) Jahutööstuse kõrvalsaadus, saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu jahvatusproduktide sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud Toorkiud 1.27 Nisuidud Jahutööstuse kõrvalsaadus, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud nisuidudest, mille küljes on endospermi- ja kestaosakesi Toorvalk Toorrasv 1.28 Nisuvalgud Nisutärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kleepevalgust, mis jääb järele pärast tärklise eraldamist Toorvalk 1.29 Söödagluteen nisust Nisutärklise ja nisu kleepevalgu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kliidest, millel on idud alles või osaliselt eemaldatud, ning kleepevalgust, millele võib olla lisatud vähesel määral terade sõelmeid ja tärklise hüdrolüüsi jääke Toorvalk Tärklis 1.30 Nisutärklis Nisust saadud tehnopuhas tärklis Tärklis 1.31 Puhetatud nisutärklis Toode, mis kujutab endast kuumtöötlemise abil hästi paisutatud tärklist Tärklis 1.32 Speltanisu Triticum spelta L., Triticum dicoccum’i Schrank ja Triticum monococcum’i terad 1.33 Tritikaale Hübriidi Triticum ´ Secale terad 1.34 Mais Zea mays’i L. terad 1.35 Maisi peenkliid (kui sisaldab üle 40% tärklist, võib nimetada tärkliserikasteks) Maisijahu või peentangude valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliides Toorkiud 1.36 Maisikliid Maisijahu või peentangude valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest Toorkiud 1.37 Maisiidukook, pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kuiv- või märgtöödeldud riisiidude pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi Toorvalk Toorrasv 1.38 Maisiidušrott, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega seotud kuiv- või märgmenetlusel eraldatud maisiidudest ekstraheerimisjäägina Toorvalk 1.39 Söödagluteen maisist Kõrvalsaadus, mis saadakse maisitärklise valmistamisel märgmenetluse abil. Koosneb kliidest ja kleepevalgust, millele võib olla lisatud kuni 15% väljasõelutud purustatud maisiteri ja/või alkoholitootmise leotusvett või muid tärklisesaadusi. Toode võib sisaldada ka jääke, mis tekivad õli ekstraheerimisel märgmenetlusel eraldatud maisiidudest Toorvalk Tärklis Rasva kogusisaldus, kui see on üle 4,5% 1.40 Maisivalgud Maisitärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kleepevalgust, mis jääb järele pärast tärklise eraldamist Toorvalk 1.41 Maisitärklis Maisist saadud tehnopuhas tärklis Tärklis 1.42 Puhetatud maisitärklis Toode, mis kujutab endast kuumtöötlemise abil hästi paisutatud tärklist Tärklis 1.43 Linnaseidud Linnasekasvatuse kõrvalsaadus, mis koosneb peamiselt idandatud teraviljade idudest Toorvalk 1.44 Kuivatatud kääritamisjäägid Kääritamise kõrvalsaadus, mis saadakse linnaste, idandamata teravilja või mõne muu tärkliserikka toote kääritamisjääkide kuivatamisel Toorvalk 1.45 Piiritusetööstuse kuivjäägid Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, saadakse läbikäärinud terade kuivatamisel pärast alkoholi väljadestilleerimist Toorvalk (nimetusele lisaks võib märkida terade liigi) 1.46 Tumedad piiritusetööstuse kuivjäägid Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, saadakse kääritamispärasiirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel läbikääritatud teradele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel Toorvalk (nimetusele lisaks võib märkida terade liigi) 2. Õliseemned ja õliviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 2.01 Maapähklikook, osaliselt kooritud maapähklite pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvasaadus, saadakse osaliselt kooritud maapähklite, Arachis hypogaea L. ja teiste perekonna Arachis pähklite pressimisel. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivas aines 16%) Toorvalk Toorrasv Toorkiud 2.02 Maapähklišrott, osaliselt kooritud maapähklite ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse osaliselt kooritud maapähklitest ekstraheerimisjäägina. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 16%) Toorvalk Toorkiud 2.03 Maapähklikook, kooritud maapähklite pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvasaadus, saadakse kooritud maapähklite pressimisel Toorvalk Toorrasv Toorkiud 2.04 Maapähklišrott, kooritud maapähklite ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kooritud maapähklitest ekstraheerimisjäägina Toorvalk Toorkiud 2.05 Rapsiseemned (võib lisada teksti: “Vähese glükosinolaadi-sisaldusega”) Brassica napus’e L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk., Brassica napus’e L. var. Glauca (Rob.) O.E. Schulz ja Brassica rapa ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk seemned. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94%) 2.06 Rapsiseemnekook, pressimisjäägid (võib lisada teksti: “Vähese glükosinolaadi-sisaldusega”) Õlitööstuse kõrvasaadus, saadakse rapsiseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94%) Toorvalk Toorrasv Toorkiud 2.07 Rapsišrott, ekstraheerimisjäägid (võib lisada teksti: “Vähese glükosinolaadi-sisaldusega”) Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse rapsiseemnetest ekstraheerimisjäägina. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94%) Toorvalk 2.08 Rapsiseemne-kestad Rapsiseemnete kroovimise kõrvalsaadus Toorkiud 2.09 Safloorišrott, osaliselt kroovitud, seemnete ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse värvisafloori (Carthamus tinctorius L.) osaliselt kroovitud seemnetest ekstraheerimisjäägina Toorvalk Toorkiud 2.10 Kookoskook, pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kookospalmi, Cocos nucifera L., seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (tegumendi) pressimisel Toorvalk Toorrasv Toorkiud 2.11 Kookosšrott, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kookospalmi seemnete kuivatatud tuumadest (endospermist) ja väliskestadest (tegumendist) ekstraheerimisjäägina Toorvalk 2.12 Palmikook, pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse palmi Elaeis guineensis’e Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey (Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, mille ümbert on enne sel määral kui võimalik eemaldatud kõva kest Toorvalk Toorkiud Toorrasv 2.13 Palmišrott, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse palmituumade ekstraheerimisel, palmituumade ümbert on enne sel määral kui võimalik eemaldatud kõva kest Toorvalk Toorkiud 2.14 Sojaoad, röstitud Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirtase 0,4 mg N/g ´ min) 2.15 Sojašrott, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse sojaubadest töötlemisel ekstraheerimise abil ja röstimisel. (Ureaasi aktiivsuse piirtase 0,4 mg N/g ´ min) Toorvalk Toorkiud, kui see on üle 8% 2.16 Sojašrott, (kroovitud), ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kroovitud sojaubade töötlemisel ekstraheerimise abil ja röstimisel. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 8%; ureaasi aktiivsuse ülemine piirtase 0,4 mg N/g ´ min) Toorvalk 2.17 Sojavalgu kontsentraat Toode, mis saadakse kroovitud sojaubadest, millest on rasv ekstaheeritud, kui neid töödeldakse ekstraheerimise abil teist korda, selleks et alandada lämmastikuvaba ekstrakti taset Toorvalk 2.18 Taimeõli (lisaks märkida taimeliik) Taimedest saadud õli Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 1% 2.19 Sojakestad Sojaubade kroovimise kõrvalsaadus Toorkiud 2.20 Puuvillaseemned Puuvilla, Gossypium ssp., seemned, mille küljest on kiud eemaldatud Toorvalk Toorkiud Toorrasv 2.21 Puuvillašrott (osaliselt kroovitud) ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse puuvillaseemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures enne ekstraheerimist on eemaldatud kiud ja seemned osaliselt kroovitud. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 22,5%) Toorvalk Toorkiud 2.22 Puuvillakook, pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse puuvillaseemnete pressimisel, kusjuures enne on eemaldatud kiud Toorvalk Toorkiud Toorrasv 2.23 Õliramtillakook Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse õliramtillaseemnete, Guizotia abyssinica (Lf) Cass. pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär 3,4%) Toorvalk Toorrasv Toorkiud 2.24 Päevalille-seemned Päevalille, Helianthus annuus’e L., seemned 2.25 Päevalillešrott, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse päevalilleseemnetest ekstraheerimisjäägina Toorvalk 2.26 Päevalillešrott, osaliselt kroovitud, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse päevalilleseemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures enne on osaliselt eemaldatud seemnekestad. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 27,5%) Toorvalk Toorkiud 2.27 Linaseemned Hariliku lina, Linum usitatissimum’i L seemned (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93%) 2.28 Linaseemnekook, pressimisjäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse linaseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93%) Toorvalk Toorrasv Toorkiud 2.29 Linaseemnešrott, ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse ekstraheerimisjäägina linaseemnetest. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93%) Toorvalk 2.30 Oliivipulp Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse hariliku õlipuu, Olea europea L. pressitud viljade töötlemisel, kusjuures enne on sel määral kui võimalik eemaldatud tuumade jäägid Toorvalk Toorkiud 2.31 Seesamikook Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse hariliku seesami, Sesamum indicum L. seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär 5%) Toorvalk Toorkiud Toorrasv 2.32 Kakaošrott, osaliselt kooritud ja röstitud ubade ekstraheerimis-jäägid Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse ekstraheerimisjäägina hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnetest, kusjuures enne on osaliselt eemaldatud kestad Toorvalk Toorkiud 2.33 Kakaokestad Hariliku kakaopuu, Theobroma cacao L. kuivatatud ja röstitud seemnete tegumendid Toorkiud 3. Kaunviljade seemned, nende saadused ja kõrvalsaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 3.01 Kikerherne seemned Hariliku kikerherne, Cicer arietinum’i L. seemned 3.02 Guaarišrott, ekstraheerimis-jäägid Kõrvalsaadus, mis saadakse Cyanopsis tetragonoloba (L.) seemnetest pärast taimeliimi ekstraheerimist Toorvalk 3.03 Läätshiirehernes Lääts-hiireherne, Ervum ervilia L. seemned 3.04 Põldseaherne seemned (nimetusele lisaks märkida kuumtöötlemise viis) Põld-seaherne, Lathyrus sativus’e L. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud 3.05 Lääts Hariliku läätse, Lens culinaris’e a.o. Medik seemned 3.06 Maguslupiinid Maguslupiini, Lupinus ssp. seemned, vähese alkaloidisisaldusega 3.07 Aedoad, röstitud Phaseolus’e või Vigna ssp. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud mürgiste lektiinide lagundamiseks 3.08 Hernes Pisum’i ssp. seemned 3.9 Herne peenkliid Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest Toorvalk Toorkiud 3.10 Hernekliid Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest Toorkiud 3.11 Põlduba Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers. ja var. minuta (Alef.) Mansf. seemned 3.12 Üheõieline hiirehernes seemned Vicia monanthos’e Desf. seemned 3.13 Vikk Suviviki, Vicia sativa L. var. sativa ja teiste liikide seemned 4. Mugul- ja juurviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 4.01 Suhkrupeedi-lõiked Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, kujutab endast suhkrupeedi, Beta vulgaris’e L. ssp. vulgaris’e var. altissima Doell. lõikeid, mida on ekstraheeritud ja kuivatatud. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär kuivaines 4,5%) Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,5% Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina, kui see on üle 10,5% 4.02 Peedimelass Kõrvalsaadus, mis kujutab endast peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel kogutud jääksiirupit Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina Niiskusesisaldus, kui see on üle 28% 4.03 Suhkrupeedi-lõiked, melassilisandiga Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, koosneb suhkrupeedilõigetest, millele on lisatud melassi (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär kuivaines 4,4%) Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,5% 4.04 Peedimelassi raba Kõrvalsaadus, mis saadakse peedimelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe ja teiste orgaaniliste ainete saamiseks Toorvalk Niiskusesisaldus, kui see on üle 35% 4.05 Peedisuhkur (nimetuse asemel võib kasutada nimetust “sahharoos”) Suhkrupeedist ekstraheeritud suhkur Sahharoos 4.06 Maguskartul ehk bataat Bataadi ehk maguskartuli Ipomoea batatas’e ( L.) Poir mugulad, igal kujul Tärklis 4.07 Maniokk (selle nimetuse asemel võib kasutada nimetust “tapiokk”) Jahumanioki, Manihot esculenta Crantz mugulad, igal kujul. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär kuivaines 4,5%) Tärklis Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,5% 4.08 Maniokitärklis, puhetatud (nimetuse asemel võib kasutada nimetust “tapiokitärklis”) Maniokimugulatest saadud tärklis, mida on kuumtöötlemise abil tugevalt paisutatud Tärklis 4.09 Kartulipulp Kartulitärklise (Solanum tuberosum L.) tootmise kõrvalsaadus 4.10 Kartulitärklis Tehnopuhas kartulitärklis Tärklis 4.11 Kartulivalk Tärklisetootmise kuivatatud kõrvalsaadus, koosneb peamiselt valkudest, mis on jäänud järele pärast tärklise eraldamist Toorvalk 4.12 Kartulihelbed Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonaurutamisel Tärklis Toorkiud 4.13 Kondenseeritud kartulimahl Kartulitärklise tootmise kõrvalsaadus, millest on osaliselt eemaldatud valgud ja vesi Toorvalk Toortuhk 4.14 Kartulitärklis, puhetatud Toode, mis kujutab endast kuumtöötlemise abil tugevalt paisutatud kartulitärklist Tärklis 5. Muud seemned ja viljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 5.01 Jaanikaunajahu Toode, mis saadakse jaanikaunapuu (Ceratonia seliqua L.) kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned Toorkiud 5.02 Tsitruspulp Tsitrusmahla (Citrus ssp.) pressimise kõrvalsaadus Toorkiud 5.03 Puuviljapulp (nimetusele lisaks võib märkida puuvilja liigi) Seemne- ja luuviljaliste puuviljaliikide mahla pressimise kõrvalsaadus Toorkiud 5.04 Tomatipulp Tomatimahla (Solanum lycopersicum Karst) pressimise kõrvalsaadus Toorkiud 5.05 Viinamarja-seemne šrott Kõrvalsaadus, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest Kiu kogusisaldus, kui see on üle 45% 5.06 Viinamarjapulp Viinamarjade Vitis vinifera L. pressimise kõrvalsaadus Kiu kogusisaldus, kui see on üle 25% 5.07 Viinamarja-seemned Viinamarjapärast eraldatud seemned, millest õli ei ole ekstraheeritud Toorrasv Kiu kogusisaldus, kui see on üle 45% 6. Tugi- ja koresöödad Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 6.01 Lutsernijahu (“jahu” asemel võib kasutada mõistet “graanulid”, nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamise meetodi) Toode, mis saadakse noore lutserni (Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20% noort ristikut või teisi heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud lutserniga samal ajal Toorvalk Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5% 6.02 Lutserni pressimisjäägid Lutsernimahla pressimise kuivatatud kõrvalsaadus Toorkiud 6.03 Lutsernivalgu kontsentraat Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mida valkude sadestamiseks on enne tsentrifuugitud ja kuumtöödeldud Karotiin Toorvalk 6.04 Ristikujahu (sõna “jahu” asemel võib kasutada mõistet “graanulid”, nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamise meetodi) Toode, mis saadakse noore ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20% noort lutserni või teisi heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud ristikuga samal ajal Toorvalk Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5% 6.05 Rohujahu (sõna “jahu” asemel võib kasutada mõistet “graanulid”, nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamise meetodi ja heintaime liigi) Toode, mis saadakse noore heina kuivatamisel ja jahvatamisel Toorvalk Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5% 6.06 Põhk (märkida teravilja liik) Teraviljadest saadud põhk 6.07 Töödeldud teraviljapõhk (märkida teravilja liik ja keemilise töötlemise viis) Toode, mis saadakse teraviljaõlgede töötlemisel sobiva menetluse abil Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga 7. Muud taimsed söödamaterjalid, nende saadused ja kõrvalsaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 7.01 Roomelass Kõrvalsaadus; kujutab endast jääksiirupit, mis saadakse suhkru tootmisel harilikust suhkruroost (Saccharum officinarum L.) või selle suhkru rafineerimisel Üldsuhkur, väljandatuna sahharoosina Niiskusesisaldus, kui see on üle 30% 7.02 Roomelassi raba Kõrvalsaadus, mis saadakse suhkrumelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe või teiste orgaaniliste ainete saamiseks Toorvalk Niiskusesisaldus, kui see on üle 35% 7.03 Roosuhkur (võib kasutada nimetust “sahharoos”) Suhkruroost ekstraheeritud suhkur Sahharoos 7.04 Vetikajahu Toode, mis saadakse vetikate, eeskätt pruunvetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib joodisisalduse vähendamiseks olla pestud Toortuhk 8. Piimasaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 8.01 Lõssipulber Toode, mis saadakse kooritud piima kuivatamisel Toorvalk Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 5% 8.02 Petipulber Toode, mis saadakse või valmistamisel järele jääva petipiima kuivatamisel Toorvalk Toorrasv Laktoos Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 6% 8.03 Vadakupulber Toode, mis saadakse vadakut kuivatades (vedelikku, mis eraldub juustu, kohupiima, kaseiini või mõne samalaadse toote valmistamisel) Toorvalk Laktoos Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 8% Toortuhk 8.04 Vadakupulber, vähese suhkrusisaldusega Toode, mis saadakse kuivatades vadakut, millest laktoos on osaliselt eemaldatud Toorvalk Laktoos Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 8% Toortuhk 8.05 Vadakuvalgupulber Toode, mis saadakse vadakust või piimast mõne keemilise või füüsikalise menetluse abil eraldatud valkude kuivatamisel Toorvalk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 8.06 Kaseiinipulber Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga väljasadestatud kaseiini kuivatamisel Toorvalk Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 10% 8.07 Laktoosipulber Piimast või vadakust saadud piimasuhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud Laktoos Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 5% 9. Loomsed tooted Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 9.01 Lihajahu (tooted, mille kuivaines on üle 13% rasva, loetakse rasvarikasteks) Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade konditustatud rümpade ja rümbaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis. (Valgu kogusisaldus vähemalt 50%; fosfori kogusisalduse ülemine piirmäär 8%) Toorvalk Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 9.02 Lihakondijahu Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis Toorvalk Toorrasv Toortuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 9.03 Kondijahu Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kontide kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja peenjahvatamisel, kusjuures rasv on enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis Toorvalk Toortuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 9.04 Kõrned Loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemise jääksaadus Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 9.05 Kodulindude tapajäätmejahu (toode, mille kuivaines on üle 13% rasva, loetakse rasvarikkaks) Toode, mis saadakse kodulindude tapajäätmete kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel. Lindudel eemaldatakse enne täielikult suled Toorvalk Toorrasv Toortuhk Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,3% Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 9.06 Sulejahu, hüdrolüüsitud Toode, mis saadakse kodulinnusulgede hüdrolüüsimisel, kuivatamisel ja jahvatamisel Toorvalk Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,4% Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 9.07 Verejahu Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuivatamisel. Toode ei tohi sisaldada võõrlisandeid Toorvalk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 9.08 Loomarasv Püsisoojaste maismaaloomade rasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 1% (nimetusele lisaks võib märkida rasva päritolu või saamismenetlust kirjeldava täpsustuse “loomarasv”, “seapekk”, “kondirasv” vm.) 10. Kala ja mereloomad, nende saadused ja kõrvalsaadused Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 10.01 Kalajahu (kui kuivaine sisaldab valku 75%, loetakse valgurikkaks) Kala või kalajäätmete kuivatatud ja jahvatatud saadus, millest osa õli võib olla eemaldatud ja millele võib olla lisatud kalamahla Toorvalk Toorrasv Tuha kogusisaldus, kui see on üle 20% Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 10.02 Kontsentreeritud kalamahl Toode, mis saadakse kalajahu valmistamisel väljapressitavast ja kokku aurutatavast kalamahlast Toorvalk Toorrasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 5% 10.03 Kalaõli Kaladest saadav õli Niiskusesisaldus, kui see on üle 1% 10.04 Rafineeritud ja tahkestatud kalaõli Kaladest saadav õli, mis on rafineeritud ja hüdrogeenitud Joodiarv Niiskusesisaldus, kui see on üle 1% 11. Mineraalained Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 11.01 Kaltsium-karbonaat Toode, mis saadakse jahvatades selliseid kaltsiumkarbonaati sisaldavaid materjale nagu lubjakivi ning austri ja rannakarbi kojad või sadestades seda välja happelistest lahustest Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5% (nimetusele lisaks või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse) 11.02 Kaltsium-karbonaadi ja magneesium-karbonaadi segu Kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi looduslik segu Kaltsium Magneesium 11.03 Lubivetikad (Maerl) Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest, jahvatatud või granuleeritud Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5% 11.04 Magneesium-oksiid Tehnopuhas magneesiumoksiid (MgO) Magneesium 11.05 Magneesium-sulfaat, kiseriit Tehnopuhas magneesiumsulfaat (MgSO₄ × 7H2O) Magneesium Väävel 11.06 Dikaltsiumfosfaat Kontidest või anorgaanilistest materjalidest väljasadestatud kaltsiummonovesinikfosfaat (CaHPO4 × xH2O) Kaltsium Kogufosfor (nimetuses võib märkida ka töötlemisviisi) 11.07 Monokaltsium-fosfaadi ja dikaltsium-fosfaadi segu Keemilise menetluse abil saadav segu, mis sisaldab võrdsetes osades monokaltsiumfosfaati ja dikaltsiumfosfaati [CaHPO4 ∙ H2O+ Ca(H2PO4)2 × H2O] Kogufosfor Kaltsium 11.08 Defluoreeritud fosfaat Toode, mis saadakse puhastatud ja sobival menetlusel defluoreeritud looduslike fosfaatide jahvatamisel Kogufosfor Kaltsium 11.09 Želatiinita kondijahu Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv Kogufosfor Kaltsium 11.10 Monokaltsiumfosfaat Tehnopuhas kaltsiumbis(divesinikfosfaat) [Ca(H2PO4)2 × xH2O] Kogufosfor Kaltsium 11.11 Kaltsiumfosfaadi ja magneesium-fosfaadi segu Tehnopuhta kaltsiumfosfaadi ja magneesiumfosfaadi segu Kaltsium Magneesium Kogufosfor 11.12 Monoammooniumfosfaat Tehnopuhas monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4) Kogu-lämmastik Kogufosfor 11.13 Naatriumkloriid Tehnopuhas naatriumkloriid või toode, mis saadakse naatriumkloriidi sisaldavate materjalide nagu kivisoola ja meresoola jahvatamisel Naatrium (nimetusele lisaks või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse) 11.14 Magneesium-propionaat Tehnopuhas magneesiumpropionaat Magneesium 11.15 Magneesiumfosfaat Toode, mis sisaldab tehnopuhast magneesiumvesinikfosfaati (MgHPO4 × xH2O) Kogufosfor Magneesium 11.16 Naatriumfosfaadi, kaltsiumfosfaadi ja magneesium-fosfaadi segu Toode, mis kujutab endast naatrium-, kaltsium- ja magneesiumfosfaadi segu Kogufosfor Magneesium Kaltsium Naatrium 11.17 Mononaatrium-fosfaat Tehnopuhas mononaatriumfosfaat (NaH2PO × H2O) Kogufosfor Naatrium 11.18 Naatriumvesinik-karbonaat Tehnopuhas naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3) Naatrium 12. Muud söödamaterjalid Nr Nimetus Kirjeldus Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 4 12.01 Pagari- ja makaronitooted ja kõrvalsaadused Leivatööstuse tooted ja kõrvalsaadused, kaasa arvatud peenpagaritooted, küpsised ja makaronid Tärklis Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina (võib täiendada, märkides toiduaine- ja söödatootmise töötlemismenetluse) 12.02 Kondiitritooted ja kõrvalsaadused Kondiitritööstuse tooted ja kõrvalsaadused, kaasa arvatud šokolaad Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina 12.03 Tordi-, koogi- ja jäätisetooted ning kõrvalsaadused Tordi-, koogi- ja jäätisetööstuse tooted ning kõrvalsaadused Tärklis Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina Toorrasv 12.04 Rasvhapped Kõrvalsaadus, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade neutraliseerimisel leelisega või destilleerimisel Toorrasv Niiskuse-sisaldus, kui see on üle 1% 12.05 Rasvhapete soolad Toode, mis saadakse rasvhapete seebistamisel kaltsiumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi toimel Toorrasv Ca (või vajaduse korral Na või K) (nimetust võib täiendada, märkides soola nimetuse) 13. Söödamaterjalid, mida ei ole loetletud käesoleva lisa punktides 1–12 Nr. Söödamaterjali rühm Märgistamisel koostise kohta kohustuslikult avaldatav teave 1 2 3 1. Teraviljad 2. Teraviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Tärklis, kui selle sisaldus on üle 20% Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorrasv, kui selle sisaldus on üle 5% Toorkiud 3. Õliseemned, õliviljad 4. Õlitaimede seemnete ja õliviljade saadused ning kõrvalsaadused Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorrasv, kui selle sisaldus on üle 5% Toorkiud 5. Kaunviljade seemned 6. Kaunviljade seemnete saadused ja kõrvalsaadused Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorkiud 7. Mugulad, juurikad 8. Mugul- ja juurviljade saadused ja kõrvalsaadused Tärklis Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,5% 9. Muud suhkrupeedi töötlemise saadused ja kõrvalsaadused Toorkiud, kui selle sisaldus on üle 15% Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,5% 10. Muud seemned ja viljad, nende saadused ja kõrvalsaadused Toorvalk Toorkiud Toorrasv, kui selle sisaldus on üle 10% 11. Tugi- ja koresöödad Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorkiud 12. Muud taimed, nendest saadud tooted ja nende kõrvalsaadused Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorkiud 13. Suhkruroo töötlemise saadused ja kõrvalsaadused Toorkiud, kui selle sisaldus on üle 15% Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina 14. Piimatooted ja kõrvalsaadused Toorvalk Niiskusesisaldus, kui see on üle 5% Laktoosisisaldus, kui see on üle 10% 15. Maismaaloomadest saadud tooted Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorrasv, kui selle sisaldus on üle 5% Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 16. Kala ja muud mereloomad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorrasv, kui selle sisaldus on üle 5% Niiskusesisaldus, kui see on üle 8% 17. Mineraalained Olulisemad mineraalained 18. Mitmesugused söödamaterjalid Toorvalk, kui selle sisaldus on üle 10% Toorkiud Toorrasv, kui selle sisaldus on üle 10% Tärklis, kui selle sisaldus on üle 30% Üldsuhkur väljendatuna sahharoosina, kui selle sisaldus on üle 10% Ants Noot Kantsler Põllumajandusministri 3. veebruari 2006. a määruse nr 16 "Nõuded söödamaterjalide ringlusse lubamise ja kasutamise kohta" lisa 2 SÖÖDAMATERJALI TÖÖTLEMIST KIRJELDAV TEAVE Nr. Töötlemisviis Määratlus Töötlemist kirjeldav teave 1 2 3 4 1 Kontsentreerimine Teatavate koostisosade sisalduse suurendamine vee või teiste koostisosade eemaldamise abil Kontsentraat 2 Koorimine/ kroovimine Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine Kooritud, osaliselt kooritud (kroovitud, osaliselt kroovitud) 3 Kuivatamine Vee eemaldamine tehnilise menetluse abil või looduslikul teel Kuivatatud (päikese käes või tehnilise menetluse abil) 4 Ekstraheerimine Õli või rasva eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru või muu vees lahustuva koostisosa eraldamine vee abil teatavast materjalist. Orgaanilise lahusti kasutamise korral tuleb saadud toode vabastada sellest lahustist tehnilise menetluse abil Ekstraheerimisjäägid (õli sisaldava materjali puhul), melass, pulp (toote puhul, mis sisaldab suhkrut või teisi vees lahustuvaid koostisosi) 5 Pressimine Materjali pressimine rõhu all läbi diafragma (vt ka puhetamine) Pressimisjäägid 6 Helvestamine Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine Helbed 7 Jahvatamine Terade mehaaniline töötlemine terasuuruse vähendamiseks ja koostisosade eraldamiseks peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks Jahu, kliid, peenkliid, söödajahu 8 Kuum-töötlemine Üldmõiste, mis hõlmab mitmeid kuumtöötlemisi, mida tehakse eritingimustes materjali toiteväärtuse või struktuuri parandamiseks Röstitud, keedetud, kuumtöödeldud 9 Hüdrogeenimine Küllastumata glütseriidide muutmine kõrgema sulamispunktiga küllastunud glütseriidideks (õlid ja rasvad) Tahkestatud, osaliselt tahkestatud 10 Hüdrolüüs Lagundamine lihtsamateks keemilisteks koostisosadeks vee, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil Hüdrolüüsitud 11 Pressimine külmalt või kuumutades Rasva ja/või õli mehaaniline eraldamine (kruvipressi või mõne muu pressi abil) soojendatud või soojendamata õlirikkast materjalist või mahla eraldamine puuviljadest või muudest taimsetest toodetest samalaadse menetluse abil Kook (õli sisaldava materjali puhul) Pulp, pressimisjäätmed (puuviljade jms puhul) Presspulp (suhkrupeedi puhul) 12 Granuleerimine Erikuju andmine vormpressimise abil Graanul, granuleeritud 13 Puhetamine Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees Puhetatud, paisutatud 14 Rafineerimine Lisandite täielik või osaline eemaldamine suhkrust, õlist, rasvast või muust looduslikust materjalist keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil Rafineeritud, osaliselt rafineeritud 15 Märg-jahvatamine Tuumade/terade koostisosade mehaaniline eemaldamine, mõnikord pärast leotamist vees vääveldioksiidiga või ilma vääveldioksiidita, tärklise saamiseks Idud, kleepevalk, tärklis 16 Purustamine Terade või muu söödamaterjali mehaaniline töötlemine terasuuruse vähendamiseks Purustatud 17 Suhkru eraldamine Mono- ja disahhariidide täielik või osaline eraldamine melassist ja muust suhkrut sisaldavast materjalist keemilise või füüsikalise töötlemise abil Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega Ants Noot Kantsler