Jõhvi Vallavolikogu — Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra, korraldatud jäätmeveo piirkondade, jäätmeveo teenustasu piirmäärade ning vedamise sageduse ja aja kehtestamine — KO, 34, 400

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 36(6), jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja 4, § 67 lg 1, vallavolikogu annab m ä ä r u s e: 1. Kinnitada Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord vastavalt lisale 1. 2. Kinnitada Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveo piirkonnad vastavalt lisale 2. 3. Kinnitada teenustasude piirmäärad vastavalt lisale 3. 4. Kinnitada jäätmete vedamise sagedused ja veoaeg vastavalt lisale 4. 5. Määrus jõustub 29. jaanuaril 2006.a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Lisa 1 Jõhvi Vallavolikogu 26.01.2006.a. määruse nr 15 juurde JÕHVI VALLAS KORRALDATUD JÄÄTMEVEOLE ÜLEMINEKU KORD § 1. Eesmärk Jõhvi vallas (edaspidi vald) korraldatud jäätmeveole ülemineku korraga (edaspidi kord) määratakse: 1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete nimistu; 2) korraldatud jäätmeveo erisused tihe- ja hajaasustusega valla piirkondades; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused; 4) jäätmeveo teenustasude piirmäärade muutmise kord; 5) jäätmevedajale ainuõiguse andmise ja äravõtmise kord. § 2. Mõisted Korras on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jõhvi Vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja(te) poolt; 2) veopiirkond – Vallavolikogu määrusega kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab üks selleks ainuõigust omav olmejäätmete vedaja; 3) olmejäätmed - paber ja kartong, segaolmejäätmed ning suurjäätmed, mis on tekkinud kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal ja mis on oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed; 4) olmejäätmete vedamine - konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omavale olme-jäätmete vedaja jäätmeveoauto(de)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale. Jäätmeveoauto on jäätmeid kokku pressiv ja jäätmemahutite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok; 5) teenustasude piirmäär – Vallavolikogu määrusega kehtestatud piirhinnad paberi ja kartongi, segaolmejäätmete, kogukate jäätmete vedamise eest, millest ei saa olmejäätmete vedamise ainuõigust omava olmejäätmete vedaja teenustasud olla kõrgemad. Iga § 3 lõikes 1 nimetatud olmejäätmete liigi suhtes kehtestatakse eraldi teenustasu piirmäär. § 3. Olmejäätmed, mille kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele (1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on Vabariigi valitsuse 6. aprilli 2004 a. määrusega nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» kehtestatud jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmed: 1) 20 01 01 - paber ja kartong; 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 3) 20 03 07 – suurjäätmed; 4) 20 01 08 - biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud jäätmed. Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirja paragrahvis 6 ja 7 sätestatule. Ettevõtjatel tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirja paragrahvi 6 lõige 4, 5 ja 6 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud need pakendijäätmed, mida kogutakse eraldi pakendijäätmete jaoks ette nähtud mahutitesse ja pandiga koormatud pakendid. Käesolevas punktis nimetatud pakendijäätmete kogumine toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirja paragrahvis 8 sätestatule. (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine. § 4. Veopiirkonnad Valla haldusterritooriumile on moodustatud kaks veopiirkonda (Lisa 2), mis hõlmavad nii tiheasustusalasid kui ka hajaasustusalasid (külasid). § 5. Olmejäätmete kogumine ja vedamine (1) Olmejäätmete valdajad on kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid liigiti koguma järgmiselt: 1) vanapaberit ja kartongi – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 8 korterit; 2) vanapaberit ja kartongi – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas; 3) segunenud olmejäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul; 4) plast- ja klaastaarat, mis ei ole koormatud pandiga tihe ja haljastusega aladel olenemata korterite arvust elamus. (2) Korra § 5 lg 1 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi mahutitesse, mis võivad olla jäätmevaldaja omad või renditakse. (3) Korra § 5 lg 1 nimetatud olmejäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas teostab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõigust omav olmejäätmete vedaja. (4) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on: 1) tiheasustuses – korterelamute juurest vähemalt vallavolikogu poolt kinnitatud min. sagedusel ja väikeelamute juurest vähemalt üks kord kuus; 2) Hajaasustusega aladel taludes, kus toimub komposteeritavate jäätmete jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav komposteerimine, eraldi klaas-ja plastpakendi ( mis ei ole pandiga koormatud) kogumine, paberi ja kartongi eraldi kogumine või kasutamine küttematerjalina, võib toimuda segaolmejäätmete ja suurjäätmete äravedu harvemini kui 1 kord kuus. (5) Juhul kui § 5 lõikes 4 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada § 5 lõikes 4 sätestatust sagedamini. (6) Olmejäätmete valdajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks § 5 lõikes 4 punkt 1 sätestatust harvemini, kui väikeelamu kinnistul toimub komposteeritavate jäätmete jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav komposteerimine, eraldi klaas-ja plastpakendi ( mis ei ole pandiga koormatud) kogumine, paberi ja kartongi eraldi kogumine või kasutamine küttematerjalina. Olmejäätmete valdaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse vallavalitsusele. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 punkt 1 nimetatud olmejäätmete valdaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. § 6. Teenustasude piirmäärad ning teenustasude piirmäärade muutmise kord. (1) Teenustasu piirmäärad on sätestatud käesoleva määruse Lisas 3. (2) Jõhvi Vallavolikogul (edaspidi vallavolikogu) on õigus muuta lõikes 1 sätestatud teenustasude piirmäärade suurusi mitte sagedamini kui üks kord aastas alates vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra jõustumisest. Aasta all mõeldakse 365 kalendripäeva pikkust ajavahemikku, mille kulgemine algab korra jõustumisele järgnevast kalendripäevast. Teenustasude piirmäärasid saab muuta ainult üheaegselt ja kõikide olmejäätmete liikide osas võrdse protsendi võrra. (3) Ühe aasta möödumisel alates korraldatud jäätmeveole ülemineku korra jõustumisest, on teenustasude piirmäärade suurendamine lubatud vaid juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha tasu suurust. (4) Vallavolikogul on õigus teenustasude piirmäärasid suurendada kohe, kui suureneb olmejäätmete eest tasumisele kuuluv jäätmekäitluskoha tasu 20 ja enam % (5) Teenustasude piirmäärade suurendamisel ei tohi ühegi teenustasu uus piirmäär olla selle teenustasu senisest piirmäärast suurem kui 15%. Teenustasude piirmäärade suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel ei tohi teenustasude piirmäärad suureneda rohkem, kui suureneb jäätmekäitluskoha tasu. § 7. Teenustasude suurendamise kord (1) Vedajal puudub õigus suurendada jäätmeveo teenustasusid või taotleda Jõhvi vallalvalitsuselt õigust jäätmeveo teenustasude suurendamiseks vastavas piirkonnas. (2) Vaatamata käesoleva korra § 7 lõikes 1 sätestatule on vedajal võimalik taotleda valla-valitsuselt teenustasude suurendamist, kui: 1) vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on suurenenud vähemalt 10% võrreldes nimetatud kulu ja tasude suurusega avaliku konkursi korraldamise ajal ja 2) vedaja ei saanud avalikule konkursile pakkumise esitamise ajal mõistlikult eeldada, et korra § 7 lg 2 p 1nimetatud kulud või tasu oluliselt suurenevad ja 3) korra § 7 lg 2 p 1 nimetatud kulude või tasude oluline suurenemine ei ole tingitud vedaja ebaõigest majandustegevusest. (3) Vedaja vormistab teenustasude suurendamise taotluse kirjalikult ning taotlusest peab nähtuma: 1) milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada; 2) mis on põhjustanud korra § 7 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude tekkimise; 3) millises veopiirkonnas teenustasusid suurendada soovitakse; 4) millised oleksid vedaja poolt soovitavate teenustasude suurused paberi ja kartongi, segaolmejäätmete, suurjäätmete vedamise eest. Vedaja saab taotleda üksnes kõigi teenustasude üheaegset suurendamist konkreetses veopiirkonnas. (4) Korra § 7 lg 3 nimetatud taotlus esitatakse vallavalitsusele. Konkreetses veopiirkonnas vedajale makstavate teenustasude suurendamise otsustab vallavalitsus. (5) Vedajale makstavad teenustasud ei tohi olla suuremad vallavolikogu kehtestatud teenustasude piirmääradest. Juhul kui vallavalitsus otsustab suurendada vedajale makstavaid teenustasusid, ei tohi suurendatud teenustasud olla kõrgemad vallavolikogu kehtestatud teenustasude piirmääradest. (6) Teenustasude piirmäärade suurendamine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist. (7) Vedajale makstavaid teenustasusid ei saa korra § 7 lg 2 alusel suurendada mitte sagedamini kui üks kord aasta jooksul. § 8. Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord (1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole sõlminud korra § 9 lg 2 nimetatud tähtaja jooksul valla ja vedaja vahelist lepingut; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist viie päeva jooksul alates pakkumise pakkumiskutse dokumentides sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid olmejäätmete valdajaid jäätmemahutitega hiljemalt pakkumise pakkumiskutse dokumentides sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 4) vedaja on kolmel korral korduvalt jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) vedajapoolse korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide või valla ja vedaja vahelise lepingu rikkumise korral või esmakordse jämeda rikkumise korral; 6) vedajapoolse korduva vedaja ja jäätmevaldaja jäätmekäitluslepingute nõuete rikkumise korral või esmakordse jämeda rikkumise korral; 7) vedaja ei sõlmi konkursi pakkumiskutse dokumentides sätestatud tingimustele vastavat tegevuskindlustuse lepingut. (2) Juhul kui esineb vähemalt üks korra § 8 lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest kohe vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt. (3) Juhul kui vedaja ei esita korra § 8 lg 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt korra § 8 lg 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas, kus vedaja kohustust rikkus. (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks: 1) alates päevast, millal vald on sõlminud Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr.303 kinnitatud «Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra» alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumise menetluse käigus välja selgitatud ettevõttega hankelepingu olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas või 2) alates päevast, millal konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras läbiviidud konkursi tulemusena on välja selgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas ning sõlminud käesoleva korra § 9 lg 2 nimetatud lepingu. § 9. Lepingute sõlmimise kord (1) Vallavalitsus teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast ning veopiirkonnast, kus sel vedajal on ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks. (2) Vedaja sõlmib kümne tööpäeva jooksul alates tema pakkumise edukaks tunnistamisepäevale järgnevast tööpäevast vallavalitsuse ja vedaja vahelise raamlepingu. (3) Vedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas kõigi olmejäätmete valdajatega, kes avaldavad selleks soovi, jäätmekäitluslepingud. (4) Olmejäätmete valdaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse paragrahv 69 lõike 1 alusel. Käesoleva korra § 9 lg 3 nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja olmejäätmete valdaja vahel ei avalda mõju olmejäätmete valdaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Käesoleva korra § 9 lg 3 nimetatud lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja olmejäätmete valdaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (5) Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine olmejäätmetest vastavalt vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korras sätestatud sagedusele. § 10. Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine (1) Veopiirkonnas asuval või elaval olmejäätmete valdajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. (2) Kirjalikus taotluses märgitakse ära: 1) põhjused, miks soovib olmejäätmete valdaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib olmejäätmete valdaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) kuidas kavatseb olmejäätmete valdaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. (3) Korra § 10 lg 1 nimetatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgmiselt: 1) vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, olles saanud korra § 10 lg 1 nimetatud kirjaliku taotluse, kontrollib olmejäätmete valdaja taotluse vastavust korra § 10 lg 2 toodud nõuetele. Juhul kui taotlus vastab korra § 10 lg 2 nõuetele, kujundab vallavalitsuse keskkonnaspetsialist oma seisukoha ja edastab selle vallavalitsusele; 2) vallavalitsus otsustab, lähtudes korra § 10 lg 1 nimetatud taotlusest ja arvestades korra § 10 lg 3 p 1 toodud seisukohtasid, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. (4) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Vallavalitsuse korralduses sätestatakse: 1) olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestus; 3) kellele ja millal peab mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja hakkama esitama jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud selgitusi. (5) Käesoleva korra § 10 lg 1 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni korra § 10 lg 4 nimetatud vallavalitsuse korralduse teatavakstegemiseni, ei kesta kauem kui üks kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Vallavalitsus loeb olmejäätmete valdaja mitteliitunuks, kui: 1) esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemist ning 2) olmejäätmete valdaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. (7) Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: 1) olmejäätmete valdaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks pressmahutit või mõnda teist liiki jäätmemahutit, mis on vähelevinud; 2) olmejäätmete valdaja kinnisasjal või territooriumil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal tekib olmejäätmeid väikestes kogustes. (8) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, millal vallavalitsuse luges olmejäätmete valdaja mitteliitunuks. Olmejäätmete valdajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus, milles palutakse olmejäätmete valdaja lugemist mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud taotluse menetlemisel juhindutakse korra § 10 lg 1– lg7 sätestatust. (9) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine, kui: 1) olmejäätmete valdaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud selgitust või sisaldab olmejäätmete valdaja esitatud selgitus olulisel määral valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja ei suuda nõuetekohaselt korralda oma olmejäätmete jäätmekäitlust. Lisa 2 Jõhvi Vallavolikogu 26.01.2006.a. määruse nr 15 juurde Veopiirkonnad 1. Valla haldusterritooriumile on moodustatud kaks veopiirkonda, mis hõlmavad nii tiheasustusalasid kui ka hajaasustusalasid (külasid) 2. Põhjapoolne veopiirkond hõlmab Edise küla, Kotinuka küla, Linna küla ja Jõhvi linna seda osa , mis jääb Tallinn-Narva raudteest põhjapoole. Elanike arv ca 8500.(s.h. ca 3000 elanikku ühepere elamutes) 3. Lõunapoolne veopiirkond hõlmab Jõhvi küla, Kahula küla, Kose küla, Pajualuse küla, Pargitaguse küla, Pauliku küla, Puru küla, Sompa küla, Tammiku alevikku ja Jõhvi linna seda osa, mis jääb Tallinn-Narva raudteest lõunapoole. Elanike arv ca 5500.(s.h. 600 elanikku ühepere elamutes) Lisa 3 Jõhvi Vallavolikogu 26.01.2006.a. määruse nr 15 juurde Teenustasude piirmäärad koos käibemaksuga: 1. segaolmejäätmete puhul Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest Kott kuni 50 l 20 Kott, mahuti 50 l kuni100 l 30 mahuti 140 l 35 240 l 46 370 l 61 600 l 89 800 l 118 1500 l 221 2500 l 335 4500 l 600 2. paberi ja kartongi puhul, mis on paigutatud eraldi mahutisse Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega paberi ja kartongi kogumise mahutis asuva paberi ja kartongi ühekordse käitlemise eest 600 l 25.00 2500 l 45 4500 l 90,00 3. 1 m3 konteineriväliste pakendatud jäätmete laadimise tasu piirmäär on 200,0 krooni 4. 1 m3 suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 360,0 krooni. 5. Piirkondades, kus toimub segaolmejäätmete äravedu harvemini kui 1 kord kuus on vedajal õigus suurendada mahuti ühekordse tühjendamise teenustasu hinda 20 % võrreldes konkursi tulemusena selgunud teenustasu hinnaga antud veopiirkonnas. Lisa 4 Jõhvi Vallavolikogu 26.01.2006.a. määruse nr 15 juurde Olmejäätmete veo aeg ja jäätmemahutite minimaalsed tühjendussagedused elanikkonnalt korraldatud olmejäätmete veo korral 1. Olmejäätmete veo aeg: 1.1.Olmejäätmete vedu valla tiheasustusega aladel võib toimuda ajavahemikul kella 6.00 kuni 23.00 1.2. Olmejäätmete veo aeg hajaasustusega valla aladel võib toimuda päevasel ajal. 2. Mahutite minimaalsed tühjendussagedused korterelamute juurest. Korterite arv elamus Väljaveo sagedus sõltuvalt jäätmemahuti suurusest 240 l 600 l 800 l 1500 l 2500 l 38814 1x nädalas 38942 2x nädalas 1x nädalas 14-20 1x nädalas 20-26 2x nädalas 26-35 2x nädalas 44-50 6x kuus 4 x kuus 50-60 8x kuus 5x kuus 60-70 9x kuus 5x kuus 70-80 10 x kuus 6 x kuus 80-90 11x kuus 7x kuus 110 14x kuus 9x kuus 3. Mahutite tühjendamise sagedused väikeelamute juurest: 3.1.Väikeelamute juurest tiheasustusega aladel jäätmekoti või mahuti suurusega kuni 240 l tühjendamine üldjuhul peab toimuma mitte harvemini kui 1 kord kuus. 3.2.Taludes ja väikeelamutes hajaasustusega aladel, kus toimub kõigile jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav olmejäätmete käitlemine ning eraldi pakendijäätmete kogumine (nii pandiga koormatud kui koormamata küla või linna üldistesse mahutitesse) võib olmejäätmete äravedu toimuda harvemini kui 1 kord kuus( iga üksikjuht otsustatakse eraldi vallavalitsuse poolt)