Jõhvi Vallavolikogu — Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 34, 399

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36.5., jäätmeseaduse § 71 lg 1. 2 ja 3 Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ja Ida-Viru Maavanema arvamusi , vallavolikogu annab m ä ä r u s e: 1. Kehtestada Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Kinnitada Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirja alljärgnevad lisad: 2.1. Lisa 1. Jõhvi valla territooriumil asuvate tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord; 2.2. Lisa 2. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded. 3. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 23.09.2004.a. määrus nr. 60 ‘Jõhvi linna jäätmehoolduseeskiri’. 4. Määrus jõustub 29. jaanuaril 2006.a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Kinnitatud Jõhvi Vallavolikogu 26. jaanuari 2006.a. määrusega nr. 14 JÕHVI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI § 1. ÜLDSÄTTED (1) Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Jõhvi valla haldusterritooriumil. (2) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõhvi valla haldusterritooriumil. (3) Jäätmehooldust Jõhvi vallas korraldab Jõhvi vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele. § 2. MÕISTED (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) jäätmed - mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid. 3) segaolmejäätmed - olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 4) aiajäätmed - risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 5) ehitusjäätmed - ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 6) suurjäätmed - suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid jne.); 7) ohtlikud jäätmed - oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne.); 8) riskijäätmed - lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 9) taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) - jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 10) vanametall - kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 11) vanapaber ja papp - puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 12) ökoloogilised kuivkäimlad - kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 13) probleemtoode- on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.(jäätmeseaduse § 25 järgi - patareid ja akud, elektri ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad k.a. rehvid jne.); 14) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (jäätmeseaduse § 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum); 15) kinnistu valdaja - kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 16) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 17) jäätmekäitlusettevõte - ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 18) jäätmehooldeleping -jäätmetekitaja, kinnistu valdaja või varahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 19) jäätmekogumisvahendid – spetsiaalsed kotid, jäätmemahutid jm. anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 20) jäätmete taaskasutamine - jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 21) klaaspakend - kasutusest kõrvaldatud klaaspakend (klaaspudelid jne.); 22) kompostimine - orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamiseks; 23) kompostor - orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav spetsiaalne mahuti; 24) prügila - jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 25) pakend - mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatatkse kauba, toormest kuni valmiskaubani hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani; 26) pakendijäätmed- on mistahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 mõistes , välja arvatud tootmisjäägid; 27) korraldatud olmejäätmete vedu - on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jõhvi vallavolikogu poolt korraldatud eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi korras valitud ettevõtjate poolt; 28) keskkonnajärelvalve asutus – keskkonnainspektsioon, KOV volikogu poolt volitatud isikud; 29) puhastusala – haljasala, muu maa või kõnnitee, mis asub kinnistu omaniku krundi või maakasutaja krundi ja avaliku sõidutee vahel; § 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Jõhvi vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. (3) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a segaolmejäätmed) sh. pakendijäätmete kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete kogumist, sortimist, taaskasutamist, ladustamist või annab üle jäätmekäitlusettevõttele. Peab koguselist ja liigilist arvestust oma tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete ja nende käitlemise üle. (5) Füüsilisest isikust jäätmevaldaja võimaluse piires vähendab kodumajapidamises jäätmete tekkimist. Käitleb ise jäätmeid kohapeal (kogub, sorteerib, taaskasutab) veab jäätmete ladestuskohta Uikala prügilasse (kui on vabastatud liitumisest korraldatud olmejäätmete veoga) või annab üle olmejäätmed käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras jäätmekäilusettevõttele. § 4. OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE (1) Jäätmevaldaja ( kinnistu valdaja) ülesanded: 1) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 2) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud ja vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 3) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) kuni 100-liitriseid niiskuskindlast paberist või plastikust valmistatud jäätmekotte; 2) käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikemahuteid, mida on võimalik tühjendada jäätmeveoautosse; 3) kaanega varustatud jäätmemahutid mahtuvusega 1500, 2500 ja 4500 liitrit, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveoautosse või toimetada käitluskohta; 4) kokkusurumise seadmega varustatud mahutid; (3) Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartali jooksul. (4) Kogumismahuti peab olema terve ja korralikult suletav. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik või kasutaja (kui jäätmekäitlusettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti). (5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Jõhvi vallavalitsus või territooriumi haldav ettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti, (spetsiaalselt jäätmete hoidmiseks valmistatud ja antud kohta sobivad) mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. (6) Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. (7) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse, mille asukoht on kokku lepitud vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamute juurde on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal. (8) Jäätmevaldaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmemahuti mass ei ületa piirnormi: 50 kg 0,1m3 kohta. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 18 kg. (9) Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott ( kui kasutab kotisüsteemi) tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud ajaks kinnistu maale jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. Selle võimaluse puudumisel kokkulepitult vallavalitsusega vahetult kinnistuga piirnevale puhastusalale (v.a. kõnniteele). Jäätmemahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, kuhu on jäätmeveokiga võimalik lähedale sõita mahuti tühjendamiseks nii suvel kui talvel.(mahuti käsitsi teiseldamise vahemaa max.5 m). (10) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse( jäätmemajasse). (11) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada (suurjäätmed), on lubatud jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, korraldades nende äraveo hiljemalt 2 päeva jooksul. (12) Jäätmete ajutine jäätmemahuti väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist (segaolme- jäätmed, raadiod, televiisorid, külmkapid, akud, jne.). (13) Klaas-ja plastikpudelid ning pakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse või pakendi taaskasutusorganusatsiooni poolt volitatud ettevõtte poolt paigutatud pakendikogumise mahutitesse. (14) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud . (15) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. (16) Kuiv ja mitte määrdunud vanapaber ja papp tuleb teisese toormena koguda vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. (17) Jäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) jahutamata tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; (18) Eelpool nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 1) ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 2) muud eraldi määratud vastuvõtukohad; 3) andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. § 5. OLMEJÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE (1) Jõhvi valla haldusterritooriumil (nii tiheasustuspiirkonnas kui ka hajaasustuspiirkonnas) kehtib korraldatud olmejäätmete vedu alates vallavolikogu vastava määruse jõustumisest. Jõhvi vallas moodustatakse kaks jäätmeveo piirkond lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. Jõhvi valla haldusterritooriumil jäätmevaldaja sõlmib olmejäätmete äraveoks teeninduslepingu ja kooskõlastab veograafikud ainult konkursi korras eri-või ainuõiguse saanud veoettevõttega. (2) Olmejäätmete erineva suurusega mahutite äraveo sagedused on jäätmevaldajatele määratud vallavolikogu määrusega nr.15, 26.01.2006.a. kogemuslikult kogutud andmete põhjal. (3) Jõhvi vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel, kui ta ise korraldab jäätmekäitluse. (4) Kogutud segaolmejäätmeid tohib transportida ainult Uikala prügilasse. (5) Eri- või ainuõiguse saanud jäätmekäitlusettevõte on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 2) ära vedama kogumismahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 6) korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmemahuti tühjendamine ja jäätmete äravedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 23.00-6.00 ja külades pimedal ajal. (6) Jäätmekäitlusettevõte ei ole kohustatud tühjendama jäätmemahutit, kui: 1) jäätmemahuti mass ületab punktis § 4 lõikes 8 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb jäätmevaldajal kogutud jäätmed uuesti sorteerida ja äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok; 2) jäätmemahutit ei saa jäätmete kokkupressimise, läbikülmumise või muul põhjusel tühjendada nn. vabapuistemeetodil. (7) Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada jäätmemahutisse paigutatud jäätmeid. Seda võib teha ainult jäätmekäitlusettevõte(veoettevõte) ja jäätmeid kogumismahutisse paigutanud isik. (8) Jäätmevaldaja jäätmete käitlemisel: 1) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 2) tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostatuse. Sõlmima reaalses mahus ( mahuti suurus, veosagedus) lepingu eri- või ainuõiguse saanud ettevõttega jäätmete äraveoks vallavolikogu poolt kehtestatud sagedusega. (9) Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning säilitama prügila valdaja poolt väljaantud kviitungid jäätmete üleandmise kohta; (10) Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida tiheasustusega aladel kinnistes kompostihoidlates - kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Hajaasustusega aladel oma kinnistu territooriumil võib lahtistes kompostiaunades kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostiaun peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita kirjalikult kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist või levitavad ebameeldivat lõhna. (11) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. (12) Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajavalduste küttesüsteemis. (13) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (14) Tiheasustusega aladel vahemikus 1. oktoobrist 1. maini vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud oma kinnistu ( eramu) territooriumil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. (15) Hajaasustusega aladel järgides kõiki tuleohutuse nõudeid ja naabreid mitte häirides võib põletada lahtises tules aastaringselt aiajäätmeid ja mittevajalikku puitmaterjali. (16) Jäätmete ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja kinnistul pinnase täitmine kaevisega) on keelatud. (17) Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. (18) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord on toodud lisas 1. (19) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus -ja lammutusprahi käitlemise nõuded on toodud Lisas 2. § 6. OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE (1) Jõhvi vallavalitus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Füüsiline isik annab tasuta üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne.) ja probleemtooted (vanad televiisorid, akud, patareid jne.) Jõhvi linna ohtlike jäätmete kogumispunkti. Vanad kasutuskõlbmatud ravimid saab tasuta ära anda lähimasse apteeki, kes suunab need hävitamisele. (3) Ohtlike jäätmete kogumist hajaasustusega aladelt korraldab vallavalitsus kogumisringide kaudu, millede toimumisest informeeritakse vallakodanikke. (4) Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete valdaja korraldab ise nende kogumist, vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (5) Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Jõhvi vallavalitsusega. (6) Juriidilise isiku ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. § 7. PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. (2) Tootja käesoleva eeskirja tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. (3) Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed ( v.a. külmkapid. mootorsõidukid, nende osad ja rehvid) saab füüsiline isik tasuta üle anda Jõhvi linna ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse täieliku üleminekuni tootjale. (4) Elektri- ja elekktroonikatoodete romud (s.h.külmikud, elektripliidid, pesumasinad, telerid ) saab üks-ühele vastavalt müüdud kogusele ära anda müügikohta. Suuremate koguste puhul ja uue toote mittesoetamise korral tuleb elektri-ja elektroonikatoodete romud viia vastavasse kogumispunkti, mis asub Jõhvi küla 14. (5) Vanad autorehvid tuleb üle anda üks-ühele rehviettevõttesse uute rehvide ostmisel. Alates 01.01.2006 on eraisikutel võimalik vanarehvid viia Uikala prügilasse ja tasuta üle anda MTÜ Eesti Rehviliit kogumispunkti.( 8 rehvi korraga) (6) Romusõidukite käitlemine peab toimuma lammutuskojas, mille tegevuseks peab olema vormistatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba või kompleksluba. Romusõiduki annab lammutuskotta selle omanik või volitatud isik, viimase puudumisel kohalik omavalitsus. § 8. PAKENDI - JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE (1) Pakendiettevõtja (isik, kes majandus -või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu ning tegeleb postimüügiga) võib oma kohutused delegeerida pakendi taaskasutusorganisatsioonidele või pandipakendi organisatsiooni-dele, kes peavad vastavalt pakendiseadusele: 1) lõppkasutajalt ja tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses (tiheasustusega aladel mitte kaugemal kui 500 m tarbimiskohast, hajaasustusega aladel sama küla piires) avama selleks vastuvõtupunktid või paigutama kogumismahutid; 2) võtma lõppkasutajalt vastavalt pakendiseaduses kehtestatud korrale tagasi pandiga koormatud pakendi ja tagastama rahalise pandi. Taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud vältima eraldi kogutud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega. § 9. JÄÄTMELUBA, JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE JA ARUANDLUS (1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. (2) Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses. (3) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. (4) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 2 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile viimase nõudmisel. (5) Jõhvi vallas tegutsevad ettevõtted, kelle tegevuse käigus tekkib ohtlikke jäätmeid või neid koguvad on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus tekkinud või kogutud ohtlike jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Jõhvi vallavalitsusele. § 10. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS (1) Jõhvi vallavalitsus kontrollib jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja nõuete täitmist vastavalt keskkonnajärelvalve seadusele. (2) Käesoleva eeskirja nõuete mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse ja pakendiseaduse vastavatest paragrahvidest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel. (4) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. (5) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis § 10 lg 4 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Jõhvi vallavalitsus. § 11. LISAD Lisa 1. Jõhvi valla territooriumil asuvate tervishoiu – ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise kord; Lisa 2. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus – ja lammutusprahi käitlemise nõuded. Lisa nr. 1 Kinnitatud 26. jaanuari 2006 .a Jõhvi Vallavolikogu määrusega nr 14 Jõhvi valla territooriumil asuvate tervishoiu – ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord § 1.Üldsätted (1) Käesolev kord reguleerib inimeste ja loomade tervishoiul või nendega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmete käitlemist (Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004.a. määruse nr.102 «Jäätmete , sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu») nimistus tähistatud koodinumbriga 18 01 01 kuni 19 01 jäätmetele , mis on tähistatud nimistus koodinumbriga 18 01 03* ja 18 02 02* võib ladustada kuni 31.12.2004.a. prügilatesse tingimusel, et jäätmed on eelnevalt töödeldud viisil, mis väldib nakkusohu levimise ladustamisel ja väljaspool seda. § 2 Mõisted 1) Tervishoiujäätmed – nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. 2) Meditsiinijäätmed – termin hõlmab ainult inimese tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud jäätmeid haiglas, hooldekodus, perearstikeskuses ja hambaravikabinettides. 3) Riskijäätmed on sellised jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk: -Teravad, torkivad jäätmed - süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. -Nakkusohtlikud jäätmed - vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. -Bioloogilised jäätmed - koed, organid jms. 4) Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete ja riskijäätmete hulka. 5) Tervishoiujäätmete ladustamine – tervishoiujäätmete ajutine hoidmine tekkekohal või mõnes muus selleks ette nähtud kohas enne nende suunamist edasiseks käitlemiseks. 6) Tervishoiujäätmete käitlus – jäätmete registreerimine tekkimisel, sorteerimine, pakendamine, markeerimine, säilitamine, kogumine, transport ning jäätmete lõppkäitlus või kõrvaldamine vastavalt D või R koodile (Vabariigi Valitsuse määrus nr.104, 6 aprillist 2004.a. «Jäätmete kõrvaldamise – ja taaskasutus toimingute nimistute kinnitamine») § 3. Tervishoiuasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine (1). Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti) , mis omab markeeringut: «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp ( kast ) pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering,,Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. (2). Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering:«Nakkusohtlikud jäätmed». Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel. Peale põletamist või autoklaavimist jäänud jäägid võib viia ladustamisele Uikala prügilasse. Mikroobide poolt tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheited on vaja eelnevalt töödelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega, enne kui valatakse olmekanalisatsiooni. Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb pakitud nakkusohtlikud jäätmed hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3). Bioloogilised jäätmed ( koeproovid, vere ülekandekotid , väga verised, märjad ning eritistega määrdunud riided, sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed» Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4). Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering:,,Ravimijäätmed» Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (5). Elavhõbeda jäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse: «Elavhõbedajäätmed». Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6). Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 4. Tervishoiuasutustes tekkivate tavajäätmete käitlemine (1). Olmejäätmed. 1). Olmejäätmed käesoleva korra mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed. 2). Olmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse üleandmiseni jäätmekäitlejale olmejäätmete mahutis. 3). Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks. (2) Taaskasutatavad jäätmed. 1). Klaasijäätmed (mitmesugune klaaspakend) kogutakse spetsiaalsesse klaaspakendi kogumise mahutisse, millel on pakendi taaskasutusorganisatsiooni ( kogumist-ja vedu korraldava ettevõtte) nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Klaasijäätmete äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele. 2). Vanapaber ja kartong (ajalehed, ajakirjad, kontori ja majapidamispaber, kartong) sorteeritakse tekkekohas (sorteeritakse välja metall ja kile) ja säilitatakse paberi-ja papijäätmete kogumise konteineris kuni üleandmiseni taaskasutusorganisatsioonile . Kogumismahutil peab olema kogumisettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Paberi ja kartongi äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele. 3). Diskreetne vanapaber (dokumendid patsientide andmetega jne.) kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavale jäätmekäitlejale. Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja papi kogumise mahutisse. § 5. Nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale. (1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1). jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada hoone keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2). jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, valmistatud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist; 4) jäätmehoidla põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see välistama sissepääsu akna kaudu ning asetsema ühes tasapinnas seinaga; 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 8) jäätmehoidlal ei tohi olla kanalisatsiooni; 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav; 10) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti. lisa nr.2 Kinnitatud 26. jaanuari 2006.a Jõhvi Vallavolikogu määrusega nr 14 KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED §1.Üldsätted (1). Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkiva ehitus-lammutusprahi (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Jõhvi vallas. (2). Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav kaevis, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (3). Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest. (4). Kui ehitamise käigus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud koguses jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Jõhvi vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada keskkonnaspetsialisti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (5). Sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate mahutite tüübid ja asukohad; 4) jäätmete edasine suunamine. (6). Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt ( kui see on vajalik) ja vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba.( lammutusluba) (7). Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitse ametiga. (8). Jõhvi vallas tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed kas taaskasutatakse või veetakse Uikala prügilasse (jäätmekäitlusettevõttesse) jäätmevaldaja, ehitaja või jäätmeluba omava ettevõtte poolt. (9) Ehitusjäätmeid (kui ei vea prügilasse jäätmevaldaja või ehitaja ise) ei tohi anda käitlemiseks, s.h vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu. (10) Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest üleriigilistest ja Jõhvi valla õigusaktidest. § 2. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmete käitlemisel (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. (2). Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (6) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. (7) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama ise oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid(välja arvatud immutatud puit) jäätmeid kasutada energia tootmisel. Immutatud puidujäätmete kasutamine energia tootmiseks tuleb kooskõlastada Ida-Virumaa keskkonnateenistusega. 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse või laadimisel veokile; 5) vajadusel, kui jäätmemahuti ei mahu omale kinnistule kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise asukoha; 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid mitteohtlike ehitusjäätmete ja ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks; 7) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. § 3 Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel ja remontimisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, bituumenit sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide). (2). Ohtlikud ehitusjäätmed (§ 3 lg. 1 punktides 1 kuni 3 loetletud jäätmed) v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. (4). Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema kohaliku Tööinspektsiooni luba. (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (8) Juriidilised isikud, kelle tegevuse tulemusena tekivad või kes käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma valla keskkonnaspetsialistile neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. § 4 Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Mitteohtlikud ehitusjäätmed (edaspidi ehitusjäätmed) on kõik ehitusjäätmed, mis ei ole ohtlikud ( ei kuulu § 3 lg. 1 punkt 1, 2, 3 ja 4 toodud loetelusse) (2). Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) bituumenit mittesisaldav asfalt. (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele ( Uikala prügilale). (4) Sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi jäätmemahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, ladustatakse Uikala prügilas. (5) Saastamata kaevist või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (killustiku või kruusaga segunenud pinnas) võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. (5) Raudbetoon- ja betoondetailide ja eelsorteeritud ehituskivide ning telliste kasutamine pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. (6) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal kinnistul haljastustöödeks. Ülejääva kaevise kasutamine toimub kooskõlas maapõueseaduse § 60 lg.1, 2 ja 3 järgi ja enne kaevise väljaviimist kinnistult peab ehitise omanik registreeruma Ida-Virumaa keskkonnateenistuses vastavalt jäätmeseaduse § 75 lg.1 ja 2 . Ülejääva kaevise mahapanekuks väljaspool prügilat taotletakse eriluba Jõhvi vallavalitsuselt. Kaevise väljaviimine kinnistult maksustatakse keskkonnatasude seaduse § 9 lg.9 järgi.