Legislator Case Law & Legislation
988430 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-152-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a määrus A. V. vahistamise kohta — RT III, 2006, 5, 40

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-152-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a määrus A. V. vahistamise kohta — RT III, 2006, 5, 40

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-152-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 18. jaanuar 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi A. V. vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määrus asjas nr 2-1-123/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. V. kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. detsember 2005. a Istungil osalenud isikud A. V., tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Ene Timmi Resolutsioon 1. Jätta A. V. kaitsja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. 2. Jätta A. V. kaitsja määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 23. veebruari 2005. a määrusega keelduti KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kahtlustatava A. V. vahistamisest põhjendusel, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid kahtlustuse asjaolude kohta. 2. 29. märtsil 2005. a tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu eelnimetatud määruse prokuröri määruskaebuse alusel ja vahistas A. V. Kohus selgitas ühtlasi, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on jätnud sootuks hindamata, kas A. V. vahistamiseks esineb seaduslik alus või mitte. Samuti leidis ringkonnakohus, et kogutud materjalid sisaldavad piisavalt andmeid, järeldamaks, et tõenäoliselt võib A. V. edaspidi kuritegusid toime panna. 3. Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse peale esitas A. V. kaitsja Toomas Alp Riigikohtule määruskaebuse 8. detsembril 2005. a. Ta taotleb selles kaebetähtaja ennistamist, ringkonnakohtu määruse tühistamist ja A. V. vabastamist vahi alt. Taotlusi põhjendab kaitsja järgmiselt. Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse selgitus kaebeõiguse puudumise kohta on ebaõige ja vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2005. a lahendiga asjas nr 3-1-1-126-05. Määruse tegemisel eirati ka KrMS § 131 lg-s 2 sisalduvat nõuet, mille kohaselt tuleb kahtlustatav kohtus vahistamisküsimuse otsustamisel ära kuulata. A. V. tagaselja vahistamisega rikuti ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 5. artikli 3. lõiget. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus vahistamise küsimuse lahendamisel kaitsja esitatud tõenditega A. V. halva tervise kohta. Kaitsja märkis samuti, et ta on esitanud Tartu Maakohtule taotluse A. V. tõkendi muutmiseks, kuid 28. novembri 2005. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata ja tõkend muutmata. Seega ei lõpetanud maakohus A. V. subjektiivsete õiguste rikkumist ja tema ebaseaduslikku vahistamist. 4. Riigikohtu istungil jäi A. V. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann määruskaebuses esitatud taotluste ja põhjenduste juurde. Eriasjade prokurör Ene Timmi leidis, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust, mistõttu määruskaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Samas märkis prokurör, et juhul, kui kriminaalkolleegium peab siiski määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist võimalikuks, tuleb kaitsja taotlus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ja A. V. vabastamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Kui Riigikohus tunnistab määruskaebuse esitamise tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel, võib ta selle tähtaja ennistada. Selline võimalus tuleneb KrMS § 172 lg-s 1, § 388 lg-s 4 ja § 345 lg-s 5 sätestatust. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks loeb KrMS § 172 lg 2 isiku äraolekut, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, aga ka muid asjaolusid, mida menetleja peab mõjuvaks. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211; 3-1-1-144-03, RT III 2004, 2, 20; 3-1-1-14-04, RT III 2004, 9, 104). 7. Käesolevas asjas tugineb kaitsja kaebetähtaja ennistamise taotluses asjaolule, et 24. oktoobril 2005. a, seega ligi seitse kuud pärast A. V. vahistamist, on Riigikohtu kriminaalkolleegium teises asjas tehtud lahendis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-126-05, RT III 2005, 36, 351) selgitanud, et vahistamisküsimuse lahendamine ilma vahistatavale ärakuulamise õigust tagamata on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Seoses selle lahendiga ja tulenevalt asjaolust, et maakohus ei vabastanud A. V. vahi alt ka 28. novembri 2005. a määrusega, peab kaitsja põhjendatuks ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse vaidlustamist detsembrikuus. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kriminaalmenetlusõiguse hilisem selgitamine ja tõlgendamine Riigikohtu poolt ei anna alust kaebetähtaja möödalaskmiseks ega selle tähtaja ennistamiseks. Kriminaalkolleegium märgib samuti, et 28. novembril 2005. a lahendas Tartu Maakohus A. V. ja tema kaitsja taotlusi tõkendi muutmiseks ning tagas seejuures A. V. õiguse olla kohtu poolt ära kuulatud. Seega ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust ka kaitsja väide tema kaitsealuse õiguste jätkuva rikkumise kohta. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi sellise objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, jätab kriminaalkolleegium A. V. kaitsja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium A. V. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab esitajale. Hannes KIRIS Ott JÄRVESAAR Lea KIVI

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →