Rannu Vallavolikogu — Rannu valla arengukava 2006-2009 — KO, 32, 371

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 6 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 8) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa - strateegilised eesmärgid; 2) II osa - valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2005; 4) IV osa – arengukava 2006-2009. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) Haridus – Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise võimaluste arendamine; 3) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) Kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi. 6) Teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Elanike arv 1842 (01.10.2005). Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991.a. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas asub Eesti siseveekogude uurimisega tegelev Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Haridus- ja kultuurielu on omavahel väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesandeks on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla veebilehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee/. III INVESTEERINGUD 2000-2005 Viies viimases arengukavas oli määratletud tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele vahendid suunatakse. Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2005 tehtud investeeringud (tuh. kr.): KOKKU Omavahendid Riik, fondid Laen 2000 1. Elanike küttemajandus 73,6 73,6 2. Lasteaia küttesüsteem 193,4 193,4 3. Keskkooli küttesüsteem 214,2 214,2 4. Rahvamaja küttesüsteem 241,8 241,8 5. Rannu biopuhasti 2039,9 39,9 2000,0 6. Lasteaia katus 52,7 52,7 7. Keskkooli katus 42,5 42,5 8. Rahvamaja parkla 203,4 203,4 Kokku 2000 3061,5 1061,5 2000,0 - 2001 1. Kaarlijärve bussijaam 9,4 9,4 2. Rahvamaja rõdu põrand 30,0 30,0 3. Rannu parkla tee 23,0 23,0 4. Vallateede kapitaalremont 183,5 183,5 5. Keskkooli pingid 56,7 56,7 6. Tamme klubi katus 180,0 180,0 7. Keskkooli aknad+fassaad 450,0 146,5 303,5 8. Keskkooli kõrvalruumid 135,9 135,9 9. Keskkooli võimla põrand 296,5 - 296,5 10.Keskkooli võimla katus 34,3 34,3 11.Rahvamaja vihmarennid 13,8 13,8 12.Elanike küttemajandus 27,8 27,8 13.Keskkooli söökla põrand 46,8 46,8 Kokku 2001 1487,6 887,6 - 600,0 2002 1. Tamme klubi katus (ületulev) 62,1 62,1 2. V-Rakke palkmaja+spordiplats 35,2 35,2 3. Limnoloogia spordiplats 10,0 10,0 4. Vallateede kapitaalremont 130,0 130,0 5. Kooli arvutid 87,1 52,1 35,0 6. Keskkooli pingid 28,8 28,8 7. Keskkooli valgustus+kilbid 181,7 181,7 8. Algklasside kapitaalremont 445,7 445,7 9.Kureküla veetrass 10,0 10,0 10.Elanike küttemajandus 122,2 122,2 11.Vallamaja kõnnitee, trepp jm 29,7 29,7 12.Prügilate (2) sulgemine 410,4 44,4 366,0 13. Sotsiaalkorteri remont 48,1 48,1 Kokku 2002 1601,0 1200,0 401,0 2003 1. Sõiduauto soetus 99,8 99,8 2. Asfalttee ehitus 343,1 151,0 192,1 3. Järvemuuseumi kaasfinants. 40,0 40,0 4. Väike-Rakke bussipaviljon 25,0 25,0 5. Ranna ja Kureküla biotiigid 50,0 50,0 6. Tamme kanali süvendamine 15,0 15,0 7. Tamme klubi remont 100,0 100,0 8. Korterelamute küttesüsteemid 82,0 82,0 9.Veetrasside ehitus 10,0 10,0 10.Kureküla Raamatukogu remont 74,5 74,5 11.Rannu Rahvamaja katus 25,4 25,4 12.Lasteaia remont 242,8 242,8 13.Rannu KK võimla aknad 101,1 101,1 14.Rannu KK koolipingid 30,0 30,0 15.Algklassi põrand 12,9 12,9 Kokku 2003 1251,6 1059,5 192,1 2004 1. Vallateede kapitaalremont 212,1 9,1 203,0 2. Rannu KK põrandate renov. 552,7 222,7 330,0 (HM maksust) 3. Koolipinkide soetamine (2) 38,2 38,2 4. Lasteaia remont 25,5 25,5 5. Tamme klubi remont ja mööbel 59,1 59,1 6. Kureküla RK internet 25,3 25,3 7. Noorma – Vallapalu veevarustus 162,7 162,7 8. V-Rakke veevar. ja kanal. projekt 22,4 22,4 9. Reoveepuhastite korrastamine 37,3 37,3 10. Elanike küttemajanduse toetus 40,0 40,0 Kokku 2004 1175,3 642,3 533,0 2005 1. Emajõe Veevärk aktsiad 244,5 244,5 2. Vallateede kapitaalremont 240,6 240,6 3. Rannu aleviku kiviteed 540,4 140,4 400,0 4. Lasteaia renoveerimine 2250,0 460,0 1790,0 5. Lasteaia projekt ja elektritööd 96,1 96,1 6. Rannu KK investeeringud 416,1 416,1 7. Vehendi puhkekeskus 2315,2 1867,1 448,1 8. Paisjärvede (2) uuendamine 594,1 445,6 148,5 9. Rannu RM trepp ja aknad 140,5 140,5 10. V-Rakke vesi ja kanalisatsioon 407,7 407,7 11. Kureküla veevarustus 50,0 50,0 12. Noorma-Vallapalu veevarustus 349,0 139,9 209,1 13. Väike-Rakke bussipaviljon 44,4 44,4 14. Õpetajate maja remont 55,3 55,3 15. Kureküla rmk mööbel 48,4 8,4 40,0 (kult. min.) 16. Tamme klubi remont 61,9 61,9 Kokku 2005 7854,2 1861,5 4142,7 1850,0 INVESTEERINGUD KOKKU 2000 – 2005 16431,2 6712,4 7268,8 2450,0 IV ARENGUKAVA 2006-2009 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja on toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2006-2009 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas on eesmärk tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab vahendite jaotamist lähtudes probleemide raskusest. Olenemata tarbijate arvust tuleb vee-ettevõtjal tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetele vastav heitvee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks on kavas ühisveevärgi objektide renoveerimine Kureküla alevikus ja Rannu alevikus. Vallapalu ja Noorma küla elanikel avaneb võimalus liituda Rannu vallamaja puurkaevuga, kuid see eeldab, et liituja tasub ise peatrassiga ühendamise kulud. Ettevõtjad ja seltsingud saavad jätkuvalt küsida toetust neile kuuluvate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide korrastamiseks. Rannu vald haldab Rannu ja Kureküla alevike ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Rannu alevikus on planeeritud aastatel 2006-2007 vee ja kanalisatsioonitrasside ja puurkaevude renoveerimine Ühtekuuluvusfondi ja omafinantseeringu abil. Jäätmemajanduse lähim eesmärk on jäätmehoolduse arengukava koostamine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine. Hajaasustusest olmejäätmete äraveoks tuleb arenguperioodil suurendada jäätmemahutite arvu ja vajadusel luua suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunkt. Veemajanduse lähimineviku suurim investeering oli Rannu ja Liivaku paisjärvede tervendamise projekt 2005. aastal. Arengukavas on planeeritud Koopsi paisjärvede tervendamine aastatel 2006-2008. Probleemiks on Võrtsjärve kaldaalade kasutamine ja hooldamine. Maaomanikel on kohustus tagada kallasrajal vaba läbipääs. Omavalitsus on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Avalikkuse huvide tagamiseks on otstarbekas maksta maaomanikele toetust kallasraja ja ranna juurdepääsude hooldamiseks, kui maaomanik lubab avalikult kasutada oma maad juurdepääsemiseks Võrtsjärve rannale. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Rannu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kokku 7575000 AS Emajõe Veevärk Ühtekuuluvusfond (CF) 6817 500 Rannu vald 757500 sh. 2006 507 000 2006-2007 1.2. Vallapalu-Noorma küla ühisveevärgi rajamise II etapp 100 000 Vallavalitsus Rannu vald Elanikud 2006 1.3. Kureküla vee- ja kanalisatsiooni- trasside remont 30 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 1.4. Biotiikide puhastamise toetus min 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 1.5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide remondi toetamine 30 000 aastas Vee-ettevõtja Rannu vald Vee-ettevõtjad Elanikud 2006-2009 1.6. Korraldatud jäätmeveo rakendamine Vallavalitsus Rannu vald 2006 1.7. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine 50 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 1.8. Koopsi paisjärvede tervendamine 500 000 Vallavalitsus Maaomanikud Fondid Rannu vald 2006-2008 1.9 Võrtsjärve rannaalade hooldamise toetus kuni 10 000 aastas Maaomanikud Rannu vald Maaomanikud 2006-2009 2. Haridus 2.1. Kool Rannu alevikus asub Rannu Keskkool, mille ruumid asuvad kokku 3 hoones – koolimajas, lasteaias ja rahvamajas. Hoone on põhiliselt valla omavahenditega suures osas renoveeritud, iga-aastane remondivajadus on ca 400 tuh. krooni. Kooliõpilaste arv 260. Keskkool on üks tugevamaid maakonnas ning kooli staatust pole lähitulevikus kavas muuta. Muusikalist huviharidust pakub Rannu Rahvamaja muusikaklass ja laulustuudio. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.1.1. Koolipinkide ostmine 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2006-2009 2.1.2. Garderoobi põran-da ja välistreppide remont 35 000 Rannu KK Rannu vald 2006 2.1.3. Infotehnoloogiliste vahendite kaasajastamine 35 000 aastas Rannu KK Rannu vald Riik 2006-2009 2.1.4. Rannu KK akende vahetus 80 000 Rannu KK Rannu vald 2006 2.1.5. Rannu KK söökla praepanni ja supikatla ostmine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2006-2007 2.1.6. Rannu KK välis-fassaadi värvimine, vihmarennide uuendamine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2007 2.1.7. Rannu KK staadioni rekonstrueerimine Sõltub tööde ulatusest Rannu KK Rannu vald Riik, fondid 2008-2009 2.1.8. Võimla lae remont ja valgustuse uuendamine 150 000 Rannu KK Rannu vald 2007-2008 2.1.9. Töö- ja tehnoloogiaklassi remont ja seadmed 50 000 Rannu KK Rannu vald 2006 2.1.10 Klassitahvlite ostmine 80 000 Rannu KK Rannu vald 2006-2007 2.1.11 Küttesüsteemi tasakaalustamine 60 000 Rannu KK Rannu vald 2006 2.1.12 Koolimaja ventilats. süsteemi uuendamine 150 000 Rannu KK Rannu vald 2007 2.1.13 Võimla välisseinte soojustamine , katuse uuendus 60 000 Rannu KK Rannu vald 2007 2.1.14 Koopiamasina ostmine 60 000 Rannu KK Rannu vald 2007 2.1.15 Köögibloki põrandate uuendamine + kanalisatsioon 100 000 Rannu KK Rannu vald 2008 2.1.16 Köögibloki valgustus 90 000 Rannu KK Rannu vald 2008 2.1.17 Valvesignalisatsioon 30 000 Rannu KK Rannu vald 2008 2.1.18 Kooliesise tee kiviparketiga katmine 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008 2.1.19 Kõrvalhoone katuse renoveerimine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 2.1.20 Kell- kooliraadio soetamine 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.21 Koolisööklale kombiahju soetamine 50 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.22 Kooli ümbruse kiviparketiga katmine 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009 2.1.23 Tütarlaste käsitööklassi seadmed ja õppevahendid 50 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.2. Lasteaed Rannu Lasteaed asub Rannu alevikus. Rannu Lasteaed võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja annab alusharidust. Lapsed on jaotatud kahte vanuserühma. Lasteaiakohti on kahes rühmas kokku 40. 2/3 majast on Rannu Keskkooli algklasside kasutuses. Hoone siseruumid on suures osas omavahendite abil remonditud. 2005. aastal sai maja Euroopa Liidu struktuurifondide toel uued aknad, fassaadi, kõnniteed ning aia. Kuna eelkooliealiste laste arv on suurenenud, tuleb 2006.a. üks lasteaiarühm juurde luua. Soodustada tuleb noorte perede elamaasumist Rannu valda, sest laste arvust oleneb ka Rannu kooli tulevik. Üheks selliseks abinõuks on tasuta lasteaiateenuse kehtestamine. Vananenud laste mänguväljak õues tuleb uuendada. Mänguväljakule tuleb hankida ohutud ja kaasaegsed mänguatraktsioonid. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.2.1. Tasuta lasteaiatoidu kehtestamine 60 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 2.2.2. Uue lasteaiarühma avamine 150 000 Rannu Lasteaed Rannu vald 2006 2.2.3. Laste mänguväljaku rajamine 100 000 Rannu Lasteaed Rannu vald 2007-2008 3. Kultuur 3.1. Rahvamajad Rannu vallas on kaks tegutsevat rahvamaja – Rannus ja Väike-Rakkes. Rannu Rahvamaja alustas tegevust uues hoones 1995. a. Hoones on saal koos rõduga (280 istekohta), muusika-, kunsti- ja käsitööklassid, raamatukogu, valla muuseum, Eesti Posti kontor, aeroobikasaal, lauamängude saal, naisseltsi ruum ning paljud abiruumid. Majas tegutsevad mitmed isetegevusringid – rahvatants (2 rühma), showtants (2), aeroobikatants (3), muusikaklass, laulustuudio, ansambel „Willy« ning Eesti üks paremaid külateatreid. Rannu Rahvamaja on Tartumaa suurim kultuuriasutus. Lähiaastate eesmärgiks on hoida rahvamaja ehituslikult korras, uuendada helitehnikat ning rajada vabaõhulava. Väike-Rakkes asuv Tamme klubi täidab kohaliku külarahva kooskäimise funktsiooni ning igal aastal teostatakse seal ka remonditöid. Uuendatud on katus, suur osa aknaid, trepikoda, raamatukoguruum, saal ning tualettruumid. Majja toodi sisse veevärk ja kanalisatsioon 2005.a. Välja on vahetatud suur osa mööblist. Tulevikuvisiooniks on Tamme klubist hästi toimiva kaasaegse külakeskuse kujundamine. Rannu alevikus asuv endine Barbara pubi hoone seisab alates 2003. aastast kasutuseta seoses endise omaniku pankrotiga. Vähene huvi hoone enampakkumisel tõestab, et ainult ärihoonena kasutamiseks puudub perspektiiv. Arvestades Barbara hoone asukohta ja suurust, sobiks see kasutamiseks ühiskondliku ja ärihoonena. Võimalikud kasutusotstarbed on: turismiinfopunkt, majutuskoht, käsitöökeskus, valla muuseum, ruumide rentimine, pensionäride päevakeskus, juuksuriteenus, huvitegevus jms. Idee elluviimise esimene samm on Barbara hoone omandamine ja ehitusliku väärtuse säilitamine. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.1.1. Rannu Rahvamaja helitehnika uuendamine 60 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006-2007 3.1.2. Tamme klubi remont 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 3.1.3. Tamme klubi kõnniteed ja trepp 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 3.1.4. Rannu rahvamaja akende (põhjakülg) uuendamine 80 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 3.1.5. Rannu rahvamaja tuletõrje signalisat-sioon 100 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2006-2007 3.1.6. Vabaõhulava ehitus Rannu parki 100 000 MTÜ-d Vallavalitsus Fondid Rannu vald 2006-2007 3.1.7. Rannu rahvamaja akende (lõunakülg) uuendamine 80 000 Vallavalitsus Rannu vald 2007 3.1.8. Spordiplatside renoveerimine Rannu pargis 200 000 Vallavalitsus Fondid Rannu vald 2008-2009 3.1.9. Barbara turismi-keskuse ost 1 000 000 … 1 300 000 Vallavalitsus Rannu vald (laen) 2006-2007 3.1.10 Barbara turismi- keskuse haldamine 250 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 3.2. Raamatukogud Rannu vallas on kolm raamatukogu – Rannu ja Kureküla alevikus ning Väike-Rakke külas. Kõik raamatukogud on renoveeritud ning külastajad saavad kasutada internetti. Lähiaastate eesmärgiks on uuendada raamatukogude ja avalike internetipunktide arvutitehnika. 4. Maakasutus ja planeeringud Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.2.1. Arvutipargi uuendamine 30 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2006-2007 3.2.2. Rannu RK mööbel 51 000 Rannu Raamatukogu Kult. min. Rannu vald 2006-2007 Valla üldpind 24 370 ha. Haritavat maad 5717 ha, looduslikku rohumaad 415 ha, metsamaad 3763 ha. Kasutusse andmata maad 3451 ha. Maade munitsipaliseerimise käigus on valla omandisse antud Rannu Keskkooli, Rannu Lasteaia, Tamme klubihoone ja Vehendi puhkekeskuse teenindusmaad. 2006. aastal on planeeritud maa munitsipaliseerimist jätkata. Kinnisvara arendustegevus on näidanud 2005. aastal jätkuvat huvi Võrtsjärve lähipiirkonnas elamute ja suvilate ehitamiseks. Vallavalitsuse eesmärk on planeeringute koostamisel tagada, et avalikkusele säiliksid juurdepääsukohad Võrtsjärvele ja säiliksid miljööväärtuslikud maastikud. Vajadusel tuleb osaleda planeeringute koostamisel ka finantseerijana või algatada vallavalitsuse poolt teemaplaneeringuid. Üldplaneering kehtib alates 1. juulist 2003. a. Üldplaneeringu ülevaatamine ja muutmine võiks toimuda 2007. a. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 4.1. Maade munitsipaliseerimine 15 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 4.2. Kinnisvara arendustegevus Sõltub projektist Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 4.3. Üldplaneeringu toimingud 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2007-2009 5. Teed ja transport Rannu valda läbivad Tartu-Viljandi ja Sangla-Rõngu asfaltkattega tugimaanteed ning Vallapalu- Rannaküla, Elva-Rannu, Ervu-Konguta, Kureküla tee, Rannu puiestee, Rannu ringtee, Rannu-Paju kõrvalmaanteed. Need maanteed kuuluvad riigile. Valla avalikus kasutuses olevaid teid on ligi 115 km. Eesmärgiks on hoida vallasisesed teed igati sõidukorras, kulutades kapitaalremondiks vähemalt 300 tuh. krooni aastas. Väga halvas seisus on üle poole Rannu alevikusisestest asfaltteedest, mis tulevad uuendada lähiaastatel, valdavalt tänavakividega. Ühismajade õueteede uuendamisel toetab vald korteriomanikke kuni 2000 krooniga ühe korteri kohta. Lähiaastate teiseks eesmärgiks on parklate, bussiootepaviljonide ja peatuste korrashoid. Vallale kuuluvate teede alune maa tuleks munitsipaliseerida aastaks 2008. Kuna maareformi käigus on paljud avaliku kasutusega teed läinud eraomandisse, siis on vajalik lõpetada maaomanikega lepingute sõlmimine tee kasutamiseks ja võimalusel ning kokkuleppe saavutamisel teede väljaostmine omanikelt. Sellele eelnevalt on vajadus finantseerida erateedest avalikult kasutatavate teede osa väljamõõdistamist ja eraldi katastriüksuste loomist. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 5.1. Vallateede kapitaalremont 300 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 5.2. Rannu aleviku teede rekonstrueerimine 1000 000 (s.h.2006.a. 500 000; 2007.a. 500 000) Vallavalitsus Rannu vald 2006-2007 5.3. Rannu parkla ehitus 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008 5.4. Kureküla teetööd 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2007-2008 5.5. Korterelamute parklad ja teed 50 000 aastas Elanikud Elanikud 50% tööde mahust kuni 2000.- ühele korterile Rannu vald 50% 2006-2008 5.6. Avalikus kasutuses erateede katastrimõõdistamise finantseerimine 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 6. Turvalisus ja päästeteenistus Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu, kuid ka elanike ülesanne. Turvalisuse tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline ennetustöö seisneb eelkõige järelevalves, et uusehitiste rajamisel ja detailplaneeringute koostamisel arvestatakse turvalise elukeskkonna standarditega. Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid ning aktiivne tegelemine riskiperekondadega. Vallavalitsus on taganud aastaringse välisvalgustuse Rannu ja Kureküla alevikus, Kaarlijärve ja Väike-Rakke külas. Väiksematesse küladesse ja bussipeatustesse on paigaldatud üksikud valgusallikad. Piirkonda teenindavad päästeteenistuse A-komandod Elvas ja Puhjas ning politsei Võrtsjärve konstaablipiirkond. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 6.1. Suure-Rakke välisvalgustus 10 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006-2007 7. Heakord Rannu vald on tunnistatud 2003.a. oma heakorra tasemelt maakonna parimaks. Eesmärgiks on hoida kogu vald igati puhas ja hooldatud. Ajalooliseim loodusväärtus on Rannu mõisapark, mille korrastamine toimub uuendamiskava alusel. Oluline on hoida korras vaated Võrtsjärvele ning selle kauni järve kaldapealsed. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 7.1. Rannu pargi uuendustööd 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 7.2. Loodusobjektide hooldustööd 30 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 8. Mittetulundusühingute ja rahva ühistegevuse toetamine Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 8.1. Ettevõtluskursustest osavõtmise toetamine 10 000 aastas Koolitusfir-mad, vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 8.2. Võrtsjärve Sihtasutuse tegevus 60 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 8.3. Seltside ja ühingute toetamine 15 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 8.4. Rannu kogudusele kirikuhoone remondi toetus Sõltuvalt projektist EELK Rannu kogudus Kogudus Rannu vald Riik 2006-2009 8.5. Suure-Rakke interneti tugijaam 30 000 Vallavalitsus Eraisikud Rannu vald 2006-2007 9. Turism Vald korraldab oma territooriumil asuvate turismiobjektide korrastamist (Tamme paljand) ja uute objektide loomist (Rannu Jõesuu). Peamine suund on Võrtsjärve piirkonna arengule kaasaaitamine läbi osalemise Võrtsjärve Sihtasutuse töös. Oluliseks turismi ja koolitusobjektiks kujuneb Võrtsjärve Limnoloogiakeskusse rajatud järvemuuseum. Vehendi puhkekeskus valmis 2005.a. euroraha toel ning selle haldamiseks tuleb leida rentnik. Objekti tuleb turvata, et tagada külastajate heaolu ning vara kaitse. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 9.1. Valla suveniiride väljatöötamine 20 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 9.2. Vehendi puhke-keskuse haldamine 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 9.3. Võrtsjärve järvemuuseumi ehituse lõpetamine (sildfinantseerimine) 1 000 000 Vallavalitsus Rannu vald (intress 10 000) 2006 10. Elamumajandus Vallale kuulub 4 elamut (Rannu alevikus, Verevi, Noorma ja Kaarlijärve külas) kokku 16 korteriga, erinevates korterelamutes 10 eraldi korterit ja 2 sotsiaalkorterit. Korterid on antud üürile. Eesmärk on kõigi elamute korrashoid. Õpetajate majas on renoveeritud elektrisüsteem, arvestades elamu olukorda tuleb lähiaastatel vahetada katus ja osa aknaid. Lähiaastate eesmärk on vallale kuuluva elamufondi olukorra parandamine. Säilitada valla erinevates piirkondades piisav kogus üürikortereid, valla ülesannete täitmiseks mittevajalikud eluruumid müüa. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 10.1. Korteriomanike ühistegevuse toetamine 5 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 10.2. Õpetajate maja remont (katus) 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2007-2008 10.3. Noorma elamu remont 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006-2009 11. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Rannu vallas on 401 mittetöötavat vanaduspensionäri, neist 24 on üksikvanurid. Mittetöötavaid töövõimetuspensionäre on 60. Hooldekodudes on hetkel 7 inimest. Valla sotsiaaltöötaja poolt osutatakse koduteenuseid 6-le vanurile. Rannu alevikus tegutseb pensionäride päevakeskus, kus aktiivseid osalejaid on 35. Tervishoiuteenuseid pakuvad perearstid Rannus ja Puhjas. Perearstikeskused on varustatud vajaliku meditsiinilise aparatuuriga. Lähimad statsionaarsed raviasutused on Elvas ja Rõngus. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 11.1. Rannu perearsti tegevustoetus 20 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 11.2. Rannu hambaravikabineti tegevustoetus 5 000 Vallavalitsus Rannu vald 2006 12. Rakendussätted 12.1. Rannu Vallavolikogu 12. detsembri 2004. a määrus nr 33 tunnistatakse kehtetuks. 12.2. Määrus jõustub 1. jaanuarist 2006. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB