Justiitsminister — Õiguspoliitika osakonna põhimäärus

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.11.2003 nr 67 ( RTL 2003, 121, 1950) 01.12.2003 19.05.2004 nr 39 ( RTL 2004, 67, 1119) 29.05.2004 15.06.2004 nr 45 ( RTL 2004, 82, 1306) 21.06.2004 26.08.2005 nr 36 (RTL 2005, 93, 1409) 4.09.2005, kohaldatakse alates 1.09.2005 8.12.2005 nr 53 (RTL 2005, 121, 1883) 25.12.2005, määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15.12.2005 16.01.2006 nr 1 (RTL 2006, 9, 166) 1.02.2006 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 47 lõike 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Õiguspoliitika osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mis allub vahetult asekantslerile. (2) Õiguspoliitika osakonna struktuuriüksused on: 1) avaliku õiguse talitus; 2) eraõiguse talitus; 3) [Kehtetu] 4) [Kehtetu – RTL 2005, 93, 1409 – jõust. 4.09.2005] 5) õigusloome ja õiguskeele talitus. [RTL 2006, 9, 166– jõust. 1.02.2006] § 2. Õiguspoliitika osakonna ülesanded (1) Õiguspoliitika osakonna põhiülesanded on: 1) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome ja selle analüüs riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa ning tsiviil-, kaubandus- ja ühinguõiguse, tsiviilkohtu ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, eesti õiguskeele arendamine ja kaitse, õigusterminoloogia kujundamine ja korrastamine; 2) [Kehtetu – RTL 2006, 9, 166 – jõust. 1.02.2006]. (2) Oma pädevuses olevate ülesannete täitmiseks õiguspoliitika osakond: 1) kavandab ja viib ellu õiguspoliitikat ning analüüsib õigusloome arengusuundi; 2) tagab õiguse süsteemse arendamise ning analüüsib õigusaktide mõjusid; 3) töötab välja ning analüüsib õigusaktide eelnõusid riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa, tsiviil-, kaubandus-, ühinguõiguse, tsiviilkohtu ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes; 4) analüüsib ja kooskõlastab ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavasid, seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid; 5) kontrollib ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavade, seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude vastavust kehtivale õigusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele; 6) analüüsib kohtupraktikat ja Euroopa Kohtu lahendeid; 7) kujundab õiguskeelepoliitikat ja korraldab õiguskeelehoolet ; 8) koostab seaduste terviktekste; 9) kontrollib ja ühtlustab õigusaktide eelnõusid keeleliselt, korraldab õigusaktide tõlkimist ning peab õigusterminite andmekogu; 10) [Kehtetu - RTL 2005, 93, 1409 – jõust. 4.09.2005] [RTL 2006, 9, 166– jõust. 1.02.2006] § 3. Osakonna juhtimine (1) Osakonna tööd juhib osakonna juhataja kohuseid täitev asekantsler, kes korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist. (2) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. (3) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja. (4) Asekantsler: 1) vastutab osakonnale pandud ülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise eest ja annab sellest aru kantslerile; 2) määrab osakonna tööjaotuse ning töötab koos üldosakonnaga välja talle vahetult alluvate teenistujate ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet osakonna tööülesannete ning tööplaani täitmise üle; 4) teeb ettepanekuid osakonna palgafondi jaotamise kohta. [RTL 2006, 9, 166– jõust. 1.02.2006] § 4. Talituse juhtimine (1) Talitust juhib talituse juhataja. Talituse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. (2) Talituse juhataja allub vahetult asekantslerile. (3) Talituse juhataja äraolekul asendab teda kantsleri määratud teenistuja. (4) Talituse juhataja: 1) vastutab talitusele pandud ülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise eest ja annab sellest aru asekantslerile; 2) määrab talle alluvate teenistujate tööjaotuse ning töötab koos üldosakonnaga välja nende ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet talle alluvate teenistujate tööülesannete täitmise üle; 4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta talle alluvate teenistujate osas. [RTL 2006, 9, 166– jõust. 1.02.2006] § 5. [Kehtetu – RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 1.05.2004] § 6. Õiguspoliitika osakonna ametikohtade loetelu Õiguspoliitika osakonnas on järgmised ametikohad: õiguspoliitika osakonna juhataja sekretär-asjaajaja avaliku õiguse talituse juhataja nõunik eraõiguse talituse juhataja nõunik õigusloome ja õiguskeele talituse juhataja nõunik referent toimetaja tõlkija [RTL 2006, 9, 166– jõust. 1.02.2006] § 7. Avaliku õiguse talituse ülesanded Riigi-, haldus- ja justiitshaldusõiguse valdkondades ning rahvusvahelise avaliku õiguse vastavates küsimustes avaliku õiguse talitus: 1) valmistab ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid; 2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3) tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 4) valmistab ette õigusaktide avaldamist ja õigusloomet reguleerivate õigusaktide eelnõusid; 5) aitab kaasa õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide mõjude analüüsi tagamisele; 6) koostab ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega ning komisjonidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist; 7) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks; 7 1) töötab välja Eesti positsioonid Euroopa Liidu küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks; 7²) tagab ministeeriumi esindatuse Euroopa Liidu töögruppides ning Euroopa Liidu otsustusprotsessis Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks loodud siseriiklike töögruppide töös, milles ta on juhtivaks talituseks; 73) jälgib Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise tähtaegadest kinnipidamist ministeeriumis ning teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 74) nõustab ministeeriume ja muid ametkondi Euroopa Liidu õiguse küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks;8) teostab õigusekspertiisi; 9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 10) analüüsib õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise praktikat ning teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 11) analüüsib Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid; 12) teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe, kes töötavad välja avaliku õiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. [RTL 2005, 93, 1409 – jõust. 4.09.2005] § 8. Eraõiguse talituse ülesanded Tsiviilõiguse, kaubandus- ja ühinguõiguse ning tsiviil- ja tsiviiltäitemenetluse valdkonnas, samuti vastavates rahvusvahelise eraõiguse küsimustes eraõiguse talitus: 1) valmistab ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid; 2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3) tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 4) aitab kaasa õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide mõjude analüüsi tagamisele; 5) koostab ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega ning komisjonidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist; 6) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks; 7) teostab õigusekspertiisi; 71) töötab välja Eesti positsioonid Euroopa Liidu küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks; 7²) tagab ministeeriumi esindatuse Euroopa Liidu töögruppides ning Euroopa Liidu otsustusprotsessis Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks loodud siseriiklike töögruppide töös, milles ta on juhtivaks talituseks; 73) nõustab ministeeriume ja muid ametkondi Euroopa Liidu õiguse küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks; 8) korraldab justiits- ja siseasjades õiguslikku koostööd Euroopa Liiduga ning analüüsib oma valdkonnaga seonduvat Euroopa Liidu õigust; 9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 10) analüüsib õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise praktikat ning teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 11) teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe, kes töötavad välja eraõiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid; 12) toetab ministeeriumi koostöö arendamist Riigikohtu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Õiguskeskusega ning aitab esindada ministeeriumi huve Tartus. [RTL 2005, 93, 1409 – jõust. 4.09.2005] § 9. [Kehtetu – RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003] § 10. [RTL 2005, 93, 1409 – jõust. 4.09.2005] § 11. Õigusloome ja õiguskeele talitus Õigusaktide kvaliteedi tagamisel ja õiguskeelehoolde korraldamisel: 1) kontrollib õigusaktide eelnõude vastavust normitehnikaga ning teeb ettepanekuid õigusloome metoodika ning normitehnika üldpõhimõtete kujundamiseks; 2) tagab õiguse süsteemse arendamise, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide mõjude analüüsimise; 3) määratleb õiguskeele ühtlase arendamise ja kaitse üldpõhimõtted ning tagab nende elluviimise; 4) toimetab keeleliselt ministeeriumi õigusaktide eelnõusid ja teeb Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõudele keelelist ekspertiisi; 5) loob ja arendab õigusterminite andmekogu ning teeb ettepanekuid õigusterminite kasutamise ühtlustamiseks õigusaktides; 6) tõlgib Eesti õigusakte ja Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvaid välislepinguid, toimetab keeleliselt tõlkeid või vajadusel korraldab tõlkimise ja toimetamise; 7) korraldab ajakirja „Õiguskeel“ väljaandmist; 8) kooskõlastab ministeeriumide seaduse eelnõude väljatöötamise kavad ning kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiise; 9) koostab seaduste terviktekste; 10) korraldab ministeeriumi raamatukogu tööd. [RTL 2006, 9, 166– jõust. 1.02.2006] § 12. [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 13. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. detsembril 2002. a. (2) Määruse § 2 lõike 1 punkt 2 ning lõike 2 punkt 9 jõustuvad 1. jaanuaril 2003. a.